EestiPoiss

tervitab ja hüüatab: Õnne sünnipäevaks, EW!
ja Sõjaministeeriumi alluvate tänapäeva uhkeimat,1200 sõdalase osalusel paradeerimist Vabaduse platsil teleri vahendusel imetleb.
Ning imestab,kuipalju kalleid mersuembleemidega sõidukeid olen poistele kokku ostnud.
Unimogid ja G-dziibid ja...Ning eilses tekstis ilmnenud vea vabanduse võlgu olen - saksa fashistlikud röövvallutajad ja vene imperialistlikud röövvallutajad pidasid ühisparaadi hoopiski Brest-Litovskis.
Ja et kui tahaksin tungida vene arhiividesse kirjutamaks doktoritööd teemal NKVD ja Gestaapo vennastumisest 1933-1941 pealkirjaga "Salajased relvavennad" vol 2, peaksin laskma end juba eelseisval kevadel üle viia Helsinki ülikooli ajalooteaduskonda, sest siis oleks mul sündsam pugeda sisse Kremli poiste arhiividesse.
Kuhu referent-toimetajal muidu pääsu polekski.
Kuid tagasi kodumaise meedia manu.Miks laseb neljas võim karistamatult sebida ümber Akadeemia tee koolimaja,mille remontisid vene lapsevanemad ise oma noorte tarvis ja kust algkool nüüd välja visatakse,et ruumidesse kodutute majutuskeskus sisse panna? Mina,toimetajast freelancer,mõtlesin kohe:kuhu kadus kava viia Eesti armee dislotseerumispaigad pealinnast välja Jägalasse, valmivasse sõjaväelinnakusse,mistõttu jäävad vabaks nii sidepataljoni majad Filtri teel,vahipataljoni ala ja hooned Rahumäe teel ja logistikapataljoni hooned Marja tänaval.Esimesse nimetatuist võikski kodutud majutada,sest teised oleks maasikaiks kinnisvaraärikaile.Kes maksaks head raha riigikassasse ning teostaks neis midagi üldrahvalikult veel tarvilisemat ja arukat. Varmalt oli küsimusse selgust toomas läinud nädala Postimees.Kes pakkus välja-kolme aasta pärast on tegu tehtud ja uus kasarmuala valmis.
Minule jääb hinge kriipima küsimus-kuidas laheneb logistikamure. Täna on lühike maa Tondilt Kadrioru lossi,kuhu veeti ka minu poeg
Jens-Jesperit valvama-kaitsma president Lennartit.
Kogu suht napp teekond läbiti armee Unimogi veokastis presentkatte all külmetades.Jägalast linna ja tagasi tuleks siis küll inimveosõiduki elik bussiga kulgeda.
Ja siit soojema teema ning kuumema krahvkonna manu.
Just nüüd ja praegu on saadaval villa Hispaanias, mandri-Euroopa soojemas paigas,lausa Costa del Sol,is,lõunarannikul Costa Tropicali alal, 47 km Malagast.Mitte kaugel Maarjamaa kurjamite ihaldatud paigast,retsipesast Marbellast,on villal kolm korrust, kolm magamistuba,elutuba,kabinet ja saun koos basseiniga kolme pere elik naabri peale. Lisaks kolmele terrassile on kaunis ja hoolitsetud aed ning garage kolmele autole.
kogu pakett mööblit ja staffi jääb sisse koos SAT-TV,interneti ja telefoniga,k.a. Boschi külmik ja nõudepesumasin.
Koli või täna sisse ning anna vastu kinnisvara Tallinnas,millega polegi probleemi. Poeg niigi mõelnud hispaanlaste juurde kolimisest ning see on ka ainus variant,millele ma südamerahus alla kirjutaks-et vaid nii on mõtet isamajast loobuda.Mäletatavasti oli mu taat kord plaaninud valmimisjärgus maja müüa.Et osta ümbermaailmareis. siis oli armas ema nii tark,et ürituse blokeeris.Teist korda oli mu kodumaja eksistents ohus siis kui pesitsesime perega Mustamäel ja õeraas Matsalu looduskaitsealal elas,kelle elukaaslane seal töötas. Proua ema kurtis ikka,et üksinda suures majas elamine pole hõlbus ega mugav -pigem müüks maja ja läheks korterisse.Mõttele olime vastu nii mina kui õeke.Kolmas kord oli mu majaomaniku staatus ohus siis kui Mimmil tekkis mõte vahetada me kodu ühe just nõelasilmast tulnud majakese vastu linna piirest väljaspool.Palkmajake suvilate naabruses Suurupis,ühe võsa servas polnud just parimaid valikuid ja jäi katki.
Aga soojal maal, kenas kodus võiks elada mõned oma järelejäänud aastakesed küll. Kui Ansip & Co Euroopa sostiaalhartale allkirja paneb ja viseeringuga enda ning minu europensionid inimväärseks joonistab.
Selles,et poeg ja minia end hotelli-ja turismimajanduses igas riigis läbi löövad,ma mitte ei kahtlegi.
Mimmil kah kinnisvaraäris käpp sügavalt sees,küll poetab selle sinna ka espanjolade juures.
Olge innovatiivsed ning lähenege elumuredele loovalt
soovib ja soovitab
teie Neemo E. Poldre