Monday, August 31, 2009

EestiPoiss

Kaunist hommikut!Lõikuskuu viimane päev ja päike lõõskab kut elajas taevas. Ja minial Ksenial synnipäev.Olin õnnitlejaist ilmselt teine Jensu järel,kuna lendurLiiza lendles ju varahommikul Mooni,kuhu viis purke, miska purgitada talvemoose.
Põhipidu pereringis võtab tuurid üles alles õhtul kui saabuvad Ksjuša omad ning Berit ja Eero.Seoses õhtuse ühismanustamisega tõstaks kilbile Rein "Molekul" Langi mõtte/seadusparanduse ettepaneku sisu.No täielik revolutsioon alkonautide-joodikjuhtide elus.Plaan on seadustada lubatud europromillid liikluses osalevaile sohvritele:et miskised 0,2 või 0,5 poleks enam joobe tähenduses.Kuna uusimad politsei alkomeetrid võimaldavad teha täppisteadust.Ning suvel vastuvõetud seaduseparandus lubab igalt vastupunnijalt võtta alkoholiringest vereproove ka vägisi.Sest miks sa jood ja salgad!
Allakirjutanu isiklik seisukoht,mis oli kõigutamatult kinni null promilli juures,läks kah kohe muutmisele.Sest uskusin tõemeeli,et kõik need pidevalt roolijoomarlusega hiilanud seltsimehed(nii kodanikud kui kandidaadid ja pärismuulased) saavad tuure juurde:igal vahelejäämisel kinnitavad:"Ma võtsin ainult kohustusliku veinipokaalikese.Kuis kurrat see pähe laksas, mitte ei tea!"Ent elu näitab,et taolisi ei morjenda miski.Kes harjunud kaevul käima- ei see loobu kuni talle viimase puu või suurema maanteekraavini...Olgu seadus milline tahes.Ent Molekuli mõtte helgem pool on selles:tiba veinsi või hea prae juurde klaasikese õlmarit libistanu pole enam kriminaal,nagu pole ta seda ka tsiviliseerit ühiskonnas.Hästi reageeris sõnumile Libauudiste Debelakk. Kes vaimutses:ARKis hakkab juhieksami juurde kuuluma ka sõit teatud promilli all (et palju inimene alkot kannab) justkui sohvri "kandejõu" testimine/ fikseerimine. See promillimäär märgitaks ka juhiloale,et teid kontrolliv ment teaks kui suure auru all sohver veel ohutuks kulgemiseks võimeline(?)Polee pahaa, kiljataks arvamusliider Reiljani Villu.
Saatsin just tervituse E.Ekspressi Viktoria Ladõnskajale,kelle pühendusega kirjatüki/kokaraamatu tahaks soetada lendurLiizale Jõulukingiks.Sest "Slaavi köögi eripära Eestis"oleks tubli täiendus maitseelamustele,mida on pakkunud Senni vanaema Tanja.No mida sina ka kokandusest tead,võiksite vahele hüüda..Kuid kuna raamatusse kogutud vaid parimad siinsete vene kultuuri esindajate A.Turovski,E.Tomani jpt. interpretatsioonid slaavi köögi teemadel.Ärksate vene inimeste eripärane kulinaaria,siis see võib olla küll ihaldusväärne kogemus. Kas minust on saamas gurmaan,et juba huvitun igasugu retseptidest grilltoidust magusani?Näiteks pirnizelee,mille retsepti pakuti äsja internetis või Pärdiku maius,mil grillipeo süte viimseni ärakasutamiseks pistetakse kuumusse stannioli mähitud,pikilõikega varustatud banaan. Mille haavand sisaldab vedelat mett tumeda šokolaadi puruga.Ja napi veerandtunni jagu hiljem võitegi ahvipoisid kokku hüüda! Mina pakuks juurde banaaniliköörigi,kui kokkutulnute vanus lubab.
No ei siis muud,kui kaunist teise poole päeva !Pean vist asuma oma ainepunktidele vastavat loengutekava kokku sättima.Kui õnnestub.Kui ei,palun Beriti appi.Tema juba teab-teine kõrghariduski käeulatuses...
Lehva-lehva siit Nõmme mändide alt!
Igavesti teie
Neemo E. Poldre

Sunday, August 30, 2009

EestiPoiss

Puhanud pulmapeaga teid tervitab:moens!aga täna ei tarvita.Sest eilne doos suht soliidne oli,kuigi lubas ka soliidseks jääda ning sirge seljaga kesköö paiku pulmamajast väljuda.Mine isahane tea,ju vist kogu see kõrgtasemel söögikraam rohked veini-ja konjakiaurud summutas.Aga näiteks too tervelt grillitud part portveini-apelsinikastmega oli juba ise üks tõhus suutäis, mis külmale sakummile sekundeeris: üsna peomenüü tipus tervitasid pulmitajaid tervelt suitsutatud lõhe ning lisaks veel konjakiga maitsestatud soolalõhe.Ja need grillitud tiigerkrevetid magushapus kastmes olid mõnusad soolakad kringlikesed! Iga pidulise ees rullikeeratud siidpaberile trükitud toidusedeliga tutvudes selgus hiljem kodus , et lõbusa peo käigus pakutud täispaketi degusteerimine ei õnnestunudki,kuid eredamad maitseelamused suutsin siiski tabada.Nood marineeritud silmud näiteks võinuks minu pärast sinna veepõhja langenute kallale askeldama jäädagi:mul selliste kortsus poiste pihta teatud omad eelarvamused.Ja kui pakutakse,vahetaks igaljuhul marineeritud angerja vastu välja,mida nautima õpetas mind mu abielu algusaastail mu pruudi isa Tõnis.Asjalik ja sõbralik,terane eesti mees nagu üks äiapapa olema peabki.Kas mina oma kirjatsura-ametiga tema silmis kah sama asjalik paistsin,ei tea tagantjärele väita.Sest keeldusin viisakalt tema pakutud ametipostist:tulla tööle tema varustusosakonda,mida ta juhtis S.M.Kirovi nimega kalurikolhoosis.
Palk olnuks muidugi vähemalt kolmekordne võrreldes mu Õhtulehe reporteri või nooremtoimetaja tuluga.Kuid noor mees ei näinud pointi sekeldada hommikust õhtuni varustusala imeviguritega - telefonitsi võluda hüvitiste:suitsukala, sprotikonservide vms eest tootjailt välja tsementi, betooni, metalli, puitu ja muud,mis vajalik püstirikka ühismajandi eritahulistes tegemistes. Olin veendunud,et mind ei rahulda meeleäraheitlikku siblimist:sekeldamisi-helistamisi täis tööpäev,mille lõpptulemusena ei näe ma midagi nii käegakatsutavat kui minu lugudega värske Õhtulehe number õnnelikult sabatanud sajanda leheostja näpus(?) Pidi ju mul mingi leheneegri-kiiks olema! Samas olen läbi elu pidanud lugu kolleegide heast seltskonnast.Lahedatest kaaslastest,kelle kõrval oma viljakat tööelu elada. Ning palganumber ei pidanudki seejuures olema kõrgeim võimalikest.Nii püsisin terve veerandsajandi oma 1977.a. Õhtulehe ekskolleegi palvel välja valitud Autotranspordiministeeriumi Pressikeskuses.Tõustes selle ajaga ilma partei abita nooremtoimetajast peaoimetajaks-osakonnajuhatajaks.Ülihea 400-rublase kuupalga ning ameti-Volgaga(Sic!) Kuhu mind kutsus tööle vana hea töökaaslane Leo Randmaa ning kuhu mitte ei tahtnud lubada teine tubli kolleeg,isalik ülemus,Õhtulehe peatoimetaja Heino Dengo.Ka oma järgmise autoalase tööposti otsas-Fordi Keskuses Tallinnas Pärnu maanteel olin valmis püsima järgmised veerand sajandit,kuid kuri saatus heitis mu sealt pärast tosinkonda aastat teenimatult tänavale.Belglane Willi Myllye ostis Belesta aktsiaid ning asus kokkuhoiu nimel kaadreid puistama.Minu kohta teadis väita,et tema kodumail puuduvat autoesinduses ametimees nagu PR juht ja reklaamijuht ning minusugust polevat mõtetki palgal pidada.Direktor Peeter Sergo aga teadis hästivarjatud saladust, et tänu salakavalale palgakokkuleppele,mis seotud Fordi Keskuse müüginumbriga ( 18 autot kuus ) jäi nõutud numbrita mu palk 12 tuhande asemel bruto vaid poole peale (?) Lisaks oli mu tööks koolitusjuhi amet.Saatsin töökojamehi Soome erialastele koolitustele maaletooja OY Ford AB juurde Hernesaarele Hkisse,pidades päevikut,kes mida õppinud.Kas kah kiiks,et sellist töökohta ei vahetanud? Amet ja kolleegid meeldisid,läbi häda tulin rahadega toime.
Nii et kiiks misugune!
Kindlasti olid kiiksuga ka need Mehhiko farmi töölised,kes äsja tabasid loomalõksu kinni jäänud tulnuka-maimukese.Ebaloomuliku,isegi vähe värdjaliku moega tite (lehepildilgi päris suure koljuga, nälginud Tchernobõli lapse moega olendi,kes justkui karvutu ahv pikkadel jäsemetel sekeldas) Selle tite otsustasid temast veel vähem arenenud farmitöölised ära uputada(?) No miks ,ullikesed,seda veekatset veel vaja oli?Kah mul teadurid. Siis nägid,et kümme minti vee all viibimist lapsukese hinge ei võtnud ning pikendasid testi kuni võiduka lõpuni.Pärast lasid laiba kergelt roiskumagi, kuni info tõeliste teadusejüngriteni jõudis.Nood tarkpead olid üritanud DNA testi teha(?) mis polevat korda läinud,kuna riknenud surnukeha ei andvat saladust välja.Isegi loo internetikommijaist oli keegi nii terane,kes väitis,et maavälistel olendeil meile sarnane rakkude paljunemine pole võimalik ning taolise testi mõtegi tarbetu.Kusjuures tänapäeva teadus võtvat DNA välja isegi maa seest väljakaevatud vanal kondil,kuidas see siis roiskunud laibaga ebaõnnestus!No mine sa neid teqiilast läbiimbunud mehhiklasi tea.Laksu all viibides mõeldi vist midaiganes testivariante?
Aga teie alandlik teener pakkus eile veel kodus täitsa kaine peaga vastse pruutpaari,Mai-Liisi ja Gerti kaardile autor Beriti palvel pidupäevamotoks:
KES MUINASTULEDE ÖÖL
ABIELURANDA ON SÕUDNUD
NEED LÕPLIKULT
ÕIGESSE PAIKA ON JÕUDNUD!
Ja olgu tulevase referent-toimetaja poolt ära parandatud ka minu eilse blogikande sisuline apsakas:Pulmapidu,kus pruut heitis lõplikult minema endise nime Laisk ja muutus üleöö Jervaniks,mis ta kaasa,tehnikakõrgkooli õppejõule kuuluva nime töttu kõlabki hoopis uhkemalt,peeti hoopiski seal Viimsi tagapoolses soliidses- moekas rannalossis nimega VILLA MARY.
Kust trükiveakurat tolle Maria eile letti sikutas,mitte ei tea.
Aga vabandused siiski.
Muljetamisi lõbusast vahepalast,mille kandis pulmalistele vägagi elus ja ehtne Merle Palmiste.Kes esitas intermeediumi justkui üldisel teemal "Tänapäeva mees,tema elulaad ja ta auto...".Vaimukuste tulevärk tekstis oli sedavõrd äge,et kui meie vana tava pidada klubi Unic liikmeskonna jõuluõhtuid oleks veel elus,oleks Palmiste- tcikil kindel koht õhtu programmis.
Endiselt teie autofriik,elu-ja muidukunstnik
Neemo E.Poldre

Saturday, August 29, 2009

EestiPoiss

Heia-heia tervitusega lehvab.Ja kohe kiitma kukub oma pere teraseid pojukesi.Vaatame koos meie alltoas ajakirju nagu meil ikka kombeks.Ja kui mulle saadetud Volvo Magazine,i tagakaanelt vaatab vastu pildike kaatrist merel,hüüatab Karl Sebastian rõõmsalt:Päike loojub.punkt.ee Järelikult on arvutihullus nakkav.Sest kui ema Ksenia avas eile õhtul oma läpaka,tormas ligi Karl Patrik ning hüüatas:auto 24 punkt.ee.Mispeale jäi Ksenial jäi vaid üle öelda:seda vaadake papa Ennoga.Täna aga leiutas Patrik uue väljendi enda tarbeks,nähes pilti aerodroomist ja lennukist,väites:"Lennuki põld siin on.." Nii ei hakka meil kunagi igav.Poistega uurime aabitsat ja iga tähe ja pildi juures jätkub juttu kauemaks.Ning mina veel eile mõtlesin,et lühim tee lugemaõppimise juurde on läbi nende lemmikute-autoajakirjade. Tung uudse info järele on nii suur,et mingit peibutist küll vaja ei lähe, tundub täna.Sest uue avastamise huvi ja rõõm on nii suur.Ennast ma selles eas ei suuda mäletada,küll aga on äärmiselt põnev pojukeste arengule kaasa elada ja seda toetada kus vaja.
Soovitan kõigile omaealistele,kelle võsukesed Angeli ukselinki käppimas ei käi.Neil ju omad huvid ja eelistused,kuid tavainimestel ikka järelkasvu tekib kui kallist portselani valesse kohta ei pritsi...Ning oma võsukeste eest kandke ikka hoolt kui tärkava taime eest ning kastke ja väetage kui väärikaks sirguda tõotab.Sest pole elus suuremat rõõmu kui sust endast andekamad,terasemad,tublimad ja edasijõudvamad noored inimesed.
Selle nimel tasub elada... ja insuldist ellu jääda.Mõtleks korraks,kui olekski vikatimehe esimese sopsu pääle end lahkuma asutanud...
Ju oli saatus armuline.Omaenda rolli ei suuda asjaloos kuidagi märgata.Kui vahel tundub,et esimesest päevast peale pidevalt Viking Lottot ostnud inimesena paistab mulle saatus vahel vähe ülekohtunegi,et korralikud summad tulemata jäänud.Siis pean mõtlema:Seda õnne pole mulle antud!
Ja o,s õnn rahas? Pigem selles,et elan ja toksin.Nagu nokk on loodud.
Sama teilegi soovib
teie
Neemo E.Poldre
kes ka gunstikoolis sügisel jätkab kui Puudega Inimeste Kojast, Moonist võitlushüüd kajab.

Friday, August 28, 2009

EestiPoiss

õhtutervitusega üllatab.Ja homse pulmapäeva peal mõtted uitavad. Vanem tütreke Mai-Liis ju lõplikult oma vabaabielule Gertiga otsustanud punkti panna.Pidulikult ja Willa Marias ja kõigi lähedaste juuresolekul, Viimsis. On ju noor mees tubli piiga igati ära teeninud.Koos ühine armas pesakegi Lillekülasse rajatud,kus me külaskäigud ikka ääretult meeldivaiks kujunenud.
Pikemalt ja lähemalt muljetamisi pärast homset.Kui tohib.
Täna aga rändaks oma päevamõtete laineharjale.Mil meenusid mitmed tarkuseterad.Surematud ja olulised.Kui mõni uks su elus sulgub,ole varmas avama uusi.Muide,nii ma pärast insuldilaksu üritangi.
Ja järgmine:Pole mõtet oodata looduselt armuande,nagu teavitas meid tubli, halli habemega Mitcurin.Koolipäevil.Kellest ei saanud siis üle ega ümber.Nii ongi pähe kulunud ideoloogia,et ega Emake Loodus mind ise tule ja remontima kuku,kui ma leban juurviljana koikul ega sibli lõputult ja meeleäraheitlikult päevast päeva...Ja viimane,uue ja päris vana aja märksõna Carpe Diem elik maakeeli Püüa päeva!Eks võimaluste piires ja ülegi selle ma ikka üritan.
Eile väisasin oma kevadise lubaduse täitmise huvides Autobussikoondise suhtekorraldaja Sirje Rohti,kellega lähen algaval nädalal trehvama ja Autoettevõtete Liidu ajalooraamatukese tarvis pilte välja valima.
Ma omas huvideringis müttan,ent seni veel Helsinki Ülikooli professori tiitlit (väidetavalt) kandnud eesti rahva verivaenlane ja Kremli käsilane ning sopaloopijast provokaator Johan Bäckman sai eile priiks igasugusest suhtest naabrite suurkooliga,kes meedia kaudu teatas,et äsja Eesti piirilt tagasisaadetul pole mingit õigust nüüd ja edaspidi siduda oma nime selle suurkooliga.
Teine omapärane uudis kõlas hommikuraadiost,et Altai krais hakkab vene riik väntama filmi aastal 1952 sinnakolinud Murdmatu Liidu kangelasest, inimsusevastasest kurjategijast-kohtualusest,mullu koolnud Arnold Merist. Kellele ja milleks taoline linateos,jääb mul siin vastamata.Venelane ütleb tabavalt: Koer,kel miskit teha pole,hakkab oma mune lakkuma(?) Kassa näe - ja polegi neil seal midagi muud enam teha kui onu Arnuldist kinu.Minu paljudki rahvuskaaslased küllap küsiksid:kus siis filmitakse hiidlaste- rohkem kui paarisaja ema väikelastega ning vanuri - Siberisse küüditamise kaadrid. Kui ELKNÜ esimese sekretäri vastutaval postil olnud Suur Juht ise hakkas tiblade kannupoisina mööda Hiiu saare külasid jooksma ja paate otsima. Sest inimestele järele saadetud vene sõjalaeva süvis ei vöimaldanud sõita madalasse rannavette.Aga küüditamata jätta mitte ei saanud.Kes siis tohtis sm-te Stalini ja Beria korraldusi täitmata jätta!
Une-Kati juba riputab uneliiva laugudele.Lähen pildikasti ligi,lõpetan Anne Veski kilkamise ning poen põhku.
Kauneid värvilisi teilegi!
Väsimatult teie
Neemo E.Poldre

Wednesday, August 26, 2009

EestiPoiss

oma päevaraamatut ja lugijavendi ning -õdesid tervitab.Moens,kraed!Ja siit ta meil tuleb:suvehiidlane meretaguselt maalt long weekendit kaifimast ja vastküpsetatud tudeng oma esimeselt koolikülastuselt.Mis oli 24-ndamal augustil,kui kutsuti Eesti Keele ja Kirjanduse Instituuti tubaje nr 545 et oma koolitulek sisse möllida vms.Kuna treppidest viiendale ronimine päris sportlik ja tervendav tegevus olid,usun koolis "käimisest" mulle otsest tulu tõusvat. Tuppa sisenedes sebis seal juba viis-kuus piigat,kellele selgitasin oma sisselonkamise põhjuse.Üks osutus eriti teraseks ning katsus tere juurde "tüngatesti" teha:Kes teid kutsus? Vastasin,et mulle arvutisse tulid ühtejärge juba kuujagu tagasi kaks teadet,et olen tudengiks vastu võetud -referent-toimetaja bakalaureuseõppesse arvatud ning pean täna siia tuppa tulema.Jah,aga kellelt teade tuli ?Nime all polnud,vist arvuti saatis selle automaatselt,teadsin õige vastuse olevat.Ja pakkusin,et näitan seda oma postkastist,kuna vaba arvuti oli laual.Piiga lubas.Ma naiivsena ei arvanudki, et see mingi omalaadne kiusutest oli.Neiu arvuti näitas nimeks Ylle,kes ka postkasti omanik.Katsusin oma lahtrisse ronida,aga see nikerdis nõudis adressaadimuuteks mingeid imeviguri-tähekombinatsioone ning ikka ei läinud minu posti kallale.Kas tulen appi,kysis vist Ylle või kesiganes ta oli. Ei, katsun ise,ma kodus ikka oma kirjutusmasinaga suht sina peal,vastasin. Ja siis vist küsisin,kas teie arvuti ei näitagi seda,et ma õppuriks avatud?Ei,sellega on kõik korras,tahtsime teada,kes teile kutse saatis.Siis hakkasin aduma,et tüngatest mulle vormistati.Nagu ikka uustulnukale,kes mõnele vastuvõtjale kõige sümpaatsem pole...Et miks hallpea arvab,et tema koht siin koolis on. Aga kui mõistsin,et mu kohaletulek ja asjast arusaamine mingi eksitus pole,võtsin külmalt.Piiga lollitamise peale erutumata.Eks võin ju kunagi tagasi teha,kui juhus tuleb.Ja nägu meelde jäi.Sest kohe selgus,et minu kutsuja tuvastamisel mingit sisu polnudki.Järsku ta küsida teadis,et ju SAIS kutse lähetanud.Vastasin rõõmsalt,et mingi justkui SARS oligi.(Kui ta juhtumisi teab,mida see tähekombinatsioon tähendab). Igastahes sain ma papri,mis mind 4.sept.avaaktusele ja esimestele loengutele kutsub.JOKK.
Vahepeal jäi kõrvu uudis,et seoses minu kandidaadina ära eurosaadikuks lähetatu Indrek Tarandi direktorikoht Laidoneri muuseumis jääb vakantseks ning korraldatakse sellele postile üks kena konkurss.Kuhu mõtlesin omagi CV saata,mille kohta tegin eile päringu kaitseminni pressiesindajale.Ja sain kohe vastuse,kuhu septembris saata.Miks ka mitte, sest pinsirahade kallal juba see kuri krokodillide komisjon lõugu laksutab. Ja kui invapensioni-uks sulgub,pean haarama uue lingi järele.Kuna mul nüüd kõrgharidus omandamisel ja kui uut sõjamuuseumi pealikut ei otsita pinsilesaadetud ohvitseride seast,võin ma edukalt seda mõtet südame ligi pidada.Olen ju omal ajal koos maestro Kirsiga suurest ajaloohuvist vanaautoklubi ämmaemandakski olnud.Juba kandidaadina militaarse muuseumi direktori kohale ma tänagi essee ja mõnegi esmase plaani peale tuuman:kuidas muuseum muuta linnaservas üksildasena seisva vaikelu pesa huvitavate ajalootundide paigaks.Kuhu kutsuda palju vene koolide õppureid, kelle kohta väitsid äsjasest vene ajalooõpside kokkusaamisest innustunud pedagoogid:kahel kogukonnal puuduvat ühised kangelased ajaloos (?) No vabandaage vjääga,kuidas puuduvad? Aga need Narva vene koolide poisid, kes aastal 1919 Vabadussõja päevil, astusid relvaga käes vastu Venemaalt sõjaga siiapoole rühkivaile kommunistidele ? Mina korraldaks ühe oma esimese aktsioonina neile mälestustahvli paneku näit. Narva ajaloolise raekoja seinale ! MEIE JA TEIE VABADUSE EEST!Kõlaks lööklause nende vaprate noorukite nimede rea kohal.Ja kaitseminister koos Riigikogu spiikriga avaks selle mälestusmärgi Kaitsejõudude relvavendade aupaukude saatel...Ekstrahea oleks saada rivvi ka Wehrmachti mundris Sinimägede veterane,et pilt oleks täielik.Kuidas vaba Eesti tõusis sealsamas relvile punase katku vastu nii Vabadussõjas kui hiljem. Sest rindejoon oli suht kattuv ja vaenlane sama.Põline,nagu rahvas ütleb.Kui karu taas sõjaga tuleb,siis vahendeid valimata ja võimalusi põlgamata me vastu astume.Saagu selgeks kõik me sotid,muu meid üldiselt ei koti,väidaks värsimeister siinkohal.
Kas pole imekspandav,et muidu nii patsifistlik,ebamilitaarne vana Polbergi pojapoeg täna nii sõjakas on? Ju ka seepärast,et eile öösel vastasin Laidoneri muuseumi ankeedile internetis selle kohta,millal ja kuidas teenisin punavägedes.Ja okupeerisin vennalikku Ukrainat.Liisale naersin pärast,et küsimused oleks koostanud justkui superspioon Herman Simmi ametivend.No kuule nüüd:Millised olid kasarmud,kas toit rahuldas?Kuidas olid suhted kaasteenijatega,kas esines vanemate olijate vägivalda, milline oli relvastus ja tehnika? Väeosa territooriumi hooned?Kas dislotseerumise paigas oli teiste väeliikide tugikohti,milliseid?Millised olid ohvitserid? Kas viibisid ka teistes väeosades?Osalesid sõjalistes operatsioonides, suurtel õppustel,milline oli sõjaväeline eriala,kas sõjaväepilet on alles?Küsimata jäi vaid,kas plaanisin atentaati Hitlerile või kaitseminister marssal Zukovile ehk mõnele Poliitbüroo liikmele? Kuhu matsin armeest vabanedes oma Kalašnikovi jms.pikantsemat.
Nonii.Lehva-lehva siis.Sest juttu jätkuks kauemaks...
Aga see Une-Kati juba kimbutab.Sest juba kesköötundi löönud kellad kõik me linnas...
väsimatult teie
Neemo E. Poldre

Wednesday, August 19, 2009

EestiPoiss

Tere kaunist neljapäeva!kilkab.Sest tunni-poolteise pärast purjetame Liizaga meretagusele maale,kus long weekendi käigus võib aset leida koos homme saabuvate Heiki ja Marjuga suvehooajale omamoodi punktipanek. Midagi hingele,nagu vanaste sai mööndud.
Teatripisik vist na sügavale vere sisse pugend,et pakuks lausa parafraasi Stanislavskile:õige autofriik peaks armastama autot endas,mitte ennast autos.Kas tundub ehe mõte,kui paralleeli sikutada?
Professionaalse kretinismi rajale põikaks.Kuna mu ellu pole mahtunud muud kui pelgalt AA elik Autod ja Ajakirjandus,tajusin eilsel Okupatsioonimuuseumi esmakülastusel,et vajan vastust ühele uuriva ajakirjaniku küsimusele:miks on kadunud Okupatsioonimuuseumi fasaaadilt sõna esimene pool ja jäänud pelgalt muuseum.Kas selleks,et keegi O ette N-tähte ei topiks või on loo taga poliitiline korrektsus:kuna Maarjamaale on pesa teinud kümned tuhanded tankiga küllatulnute järeltulijad,on okupatsiooni nimetamine neile kui sool haavale?Muuseumi asjapulgast noorsand vastas küll,et seda sõna pole seinal kunagi olnudki(?) OK.Et minu pressikaart kehtis sissepääsupiletina ja seegi omastkohast tore. Mis aga tore ei olnud,oli apsakas klaastahvlitekstil.Kus väideti,et Salini korraldatud märtsiküüditamine andis "hoobi" metsavendlusele ja relvastet vastupanuliikumisele.Imestasin täiega:no mis hoobi sai anda rinnalaste ja nende emade ning vanurite Siberi-matkale lähetamine? Ent õige vastus leidus samal klaastahvlil,kus venekeelne tekst sedastas."Dal tolcok..." elik siis andis tõuke,mis tähendab lausa vastupidist!Järelikult harimatu inimese lollus ilmselt venekeelse algmaterjali ümberpanemisel?Juhtisin asjaolule tähelepanu ka museaalide haldajast noorsandiga vestluses,kellele kurtsin ka,et sandiZIM mis saalis rüüstatuna seisis, vääriks roolile juhthoobade tagasipanekut ning tulede ja põrkeraudade taaskinnitamist kerele,millel piidusid isegi kõik klaasid.Kuna murdmatus liidus vaegurile ehitatud ja tauita kasutamiseks antud sõiduk on maailmas ainulaadne relikt ning võiks olla täiuslikum oma õnnetus välimuses ja kurvas konditsioonis.Sst vaevalt kusagil mujal laias ilmas oleks enamasti sõjainvaliididest vaegureid nii kurjalt tolle õnnetu tehnikaga mõnitatud...Tolle riista kõrvale passinuks terve plejaad invasõidukeid.Mu ületänavanaabri Kuuskülli-vana kunagine kolmerattaline invamotikas, Siis tema kabriolettsandikas ning isegi invazapkin,küürakas 966 M...
Küll aga lubasin ja viin täide mõtte kinkida muuseumile vintpüssipadrunist kas vene vangilaagris või sõjaväljal isetehtud sytkar-vägumihkel,mis mul kusagil hoiukarbis pesitseb ning mis pärast minu lusika nurkaviset kindlasti prügimäele rändaks,kuna keegi ei mõistaks väikese rullikuga padruni otstarvetki.Kas jäi see vidin mulle isalt või leidsin kusagilt,ei mäleta.Küll aga tean ajaloost,et Siberisse metsalangetustöödele surema viidud Eesti poisid,kelle hulgas minugi isa, nii mõndagi endi ellujäämiseks muldonni naridel meisterdasid,nagu ka pärast rindekaevikuis.Kuna vana Jüri Polbergi poeg Eduard selle ränga tee läbi tegi,isegi Kuramaa kotis madistas.võin ma vabalt selle haruldase,muuseumi kollektsioonist täna puuduva vidina koos tarvilise kaaskirjaga muuseumile kinkida,arvas too noorsand.Näis,minul seda küll vaja ei ole.
Mis veel minevikuradale mõtteid juhatab,on päevareklaam raadios, milles kutsutakse Savisaare korraldatavale Vabaduse väljaku taasavamise miljoni-peole,mis tähistab 18 aasta möödumist EW viimasest taasiseseisvumisest.Päike loojub ka 20.augustil tasuta,kõlab sõnum.
Prošla zima- nastalo leto.Spassibo Leninu za eto.Tuleb miskipärast kohe meelde "vanhaa vitsi",millega naerutati meid punaste võimutsemise aegu...
Uuemast ajast ka.Pressis lööb laineid võimulolijate kära,et vaja uuesti üle vaadata Mõisa-härra poolt läbiviidud linnaettevõtte Tallinna Vesi skandaalne ja kuritahtlik erastamine/ärastamine Albioni maa poegadele.Kui see probla kevadel korraks tõusetus,vastas lapsesuuga Jürka talle omasel süüdimatul moel:see oli mu elu parim tehing(?)Ju polnud poisil aimugi,et suvelõpul pinnale ujuvad altkäemaksude skandaalid aselinnapea Taavi Aasa nõuniku Ivo Parbuse ja Pärnu linnapea Viisitamme paarituhandeliste puhkereiside kinkekaartidega nii suureks jamaks kisuvad.Praegu piisaks vaid sellest,kui KaPo huvituks, mis summa võrra aastal 200o kosus Mõisa-härra pangaarve...
Ja olekski vastus,kui suurest rahast juttu parima tehingu sünonüümina. Miks peab endine kelner sedasi avameelitsema.Võiks ju öelda,et ei mäleta... Kas ta ei õppinud midagi Eesti Panga nõunik Urmas Kaju kohtuprotsessist, kuda mees ujus pasamerest pinnale ainult targa advokaadi õpetuse najal. Tõmbas londi umbe ja pani autoga paugu:ning siis ajas kõik mäluka süüks. Aga kes käskis purjusena sõita,see küsimus unustati vastutavate isandate poolt justkui muuseas.Haletseti veel,et vaene mehike pidi pikalt tohtrite käes turgutamise all kannatama...
Kui juba advokatuuri jahimaile põikasime,oleks paslik kõnelda ka adviokaat Sillari uuest töövõidust,mis lähedal.Just õnnestus mehel ärritada üldsust uudisega,et miljonäri poeg Deniss Monogarov,kes viis aastat noorema ja väga tubli rahvuskaaslase äsja öösel Tammsaare pargis surnuks pussitas,oli teinud seda "enesekaitseks".Kuna iga riigi kohtupraktikas on teednäitavad kohtulahendid läinud ajalukku eeskujudena järgmistele sarnastele kohtukeissidele,näen mina juhtumisi "elu õpiku" lehekülge.Kui mind pussnoaga rünnatakse ja juhtumisi laetud SigSauer taskus ligi on, võin retsi nahavahele augukese lasta.Paha veri jookseb välja ja pätt kooleb. Ja eimingit hädakaitsepiiride ületamist?Kõik on seaduslik,kui sellel noorel miljonäripojul lugu korda läheb.Ja Eesti äraostetav kohtumassin umbe jookseb. Seekord.vat primitiivselt mõtlevad kaaskodanikud kommivad artikli perale,ert las tiblad opmavahel madistavad,meil poogen.No pole asi nii,inimesed armsad.Pätil-kurjategijal pole minu silmis rahvust,eestlasest ja armeenlöasest kurjanm samal pulgal istuvad.sest iial ei tea,millal korralik inimener noakangelase terale ette jääb.Nulltolerants kuritegevuse vastu igal pool ja igas asendis,pakun.

Tuesday, August 18, 2009

EestiPoiss

Õhtutervitusega lehvab siit Nõmme mändide alt.Vat täna oli jälle üks ütlemata tegus päev teiste samalaadsete reas.Stardiks viis Liiza mind autoga Männikule MAZi esindusse,kus Aleksei toel ja abil vormistasin proua Karini,Haabersti maja kinnisvaramaakleri. Anne-Liisi tubli partneri vene kliendile saadetava pöördumise teksti.Polnud minugi vene keelel häda midagi,teatas Aleksei,kes tõlke oma arvutisse lõi,kuid kahte sõna pidi siiski aitama meelde tuletada.Üks oli ainuesindusleping,mida nuputasin küll,kuid termini"ekskljuziv" peale lihtsalt ei tulnud.Kuigi teadsin,olin kuulnud.Sealt oli kavas minna Raatuse platsile Õpetajate Majja kohtuma kolme Balti riigi rahandusministritega,kes lubasid tulla pressi ette aru andma,kuidas ja kuhu on kasutatud Euroliidu miljoneid.Ent kui buss Tõnismäel peatus, kallati siukene vihmahoog kraesse,et mul haihtus soov marssida pressikale merekoolist naasnud kassi välimusega.Niisiis astusin Maalehe toimetuse suunas,kus olin lubanud ärijuht Antonile tagastada mu hoole jäänud autovärava puldi ning kinkida kaks viimast vidinat,mis jäid mulle kätte mälestamaks kunagist Mersu dziipi.Jutt on kere tagumiste aknapostide tuulutusavade plastkatetest,mis vahel metsas kihutades kipuvad puuokste taha kinni jääma ning purunema.Oma G-wagonilt oli need kord maha kruvinud... Nujah,nüüd on need Anton Palõtši vastse dziibi varuosad...Kui juba automaailma põigatud,tasuks muljetada tänavapildis nähtust.Laki t. seisis teeveeres Fordi madelauto,mis kaubiku veermikule Eestis kohapeal aretatud.Selline nagu meiegi Fordis neid tellimise peale teha lasime:alumiiniumkastiga ja puha.Miks see tähelepanuäratav oli?Ju ikka reklaamide tõttu küljepoortidel:suured tekstid mõlemal pool -PANEME KASTI (?) Hetk enne seda ilmutust sõitis vastu pisike sedaan-Peugeot , mida kaunistasid reklaamkirjed Snaige.No see võttis küll näole naeruvine: meenus tõeline snaige-külmkapisarnane elukas neljal rattal nimega Mosse-412.Nuujah,aga toimetusse jõudes läks naerutuju nigu,t nixti.Sest kohtasin neiu Annelit,kelle teha oli olnud viimatine Maalehe Koolileht, erikülg noori sügisesel haridustee valikul varitsevaist õppeasutustest.Olin ma ju meilitsi lähetanud tema nimele nii Erika kui Kaja vahendusel ja otse noidsamu Hiiumaa ametikooli nupukesi,mida meisterdasin saareriigist saadetud pressiteadete ja infokildude põhjal.Ja kui küsin:ega ma sind oma kirjatükkidega väga vaevanud pole,tõstab neidis mo pääle oma süütuläikelised sinisilmad ja teatab:sain jah kõik kätte,aga ei osanud nendega midagi peale hakata(?)Tere talv!Sa töötad ju endiselt ajalehetoimetuses, blondiin?Ega need olnud miskised armastuskirjad või läkitused maale, vanaemale?Eks mingilgi määral ikka meenutasid lehelugusid,kus sees lugejaile tarvilist teavet õppimisvõimalustest Suuremõisa Tehnikumist moodustunud Hiiumaa ametikoolis! Mina vaatasin süüdimatut piigat kaastundlikult kui blondiini,kes oli kuujagu tagasi kukkunud loomaaias gorilla juurde puuri.Kes süllesadanud naist kohe ära kasutama oli rutanud. Ja nüüd seletab blondiin sõbrantsile:sa mõtle,kuu aega möödas, ja ei mingit sõnumit,isegi helistanud kordagi ei ole(!) Lahkudes toimetusest (enne olime kokku leppinud,et novembris ilmub järgmine koolitusleht ja sinna võin teha siis pikema loo koos lõiguga mõne õppuri suust,artikli saadan koos selgitava kaaskirjaga,et kõik ikka aru saaksid.Põhiteema taandus siiski sellele,et kutsekoolidel on ju raha endi reklaamimiseks, miks nad seda ei paku kui lugusid tahavad näha? Eks oligi arvata ,et rahale ja ainult rahale orienteeritud riigis on väljaande omanikule primaarne,kes palju pappi pillab.Hunt selle hariduse toetamisega,olgu kuis on.Mõtleb vist toimetuserahvas täna.Samas küsiks mina:aga kuhu jäävad autoriõiguse kohaselt ettenähtud honorarid? Kui avaldate ja lehe tiraazi maha müüte - ega mina kui autor ikka midagi teeninud pole. Miks? Kolepaha sovjetiaeg oli ses suhtes küll õiglasem,et oma honorari rahanumbriga võisid ikka arvestada,kuigi polnud see just märkimisväärne ajalehelugude eest.Ajakirja pääsesid,siis küll.
Miskipärast on mind viimasel paaril aastal vaevanud kuri soov:kohtudes ajalehemagnaat Luigepoju e.punapäise Hansuga küsiks temalt Bikersi pubis õlekannu juures-mis oleks kui taastaks vana,unustatud maneeri toimetusetöös.Et kaastöid avaldataks omade ja välisautorite sulest vahekorras 60:40.Ja milline palgafondireserv sellest tekiks!Lausa kolmandiku kirjatsuradest saaks lasta vabale jalale,koondada.Sest pole neil mõtet toole soojendada kui välisautoridki lugusid toodavad.Ja viimaseid kaikaga eemale tõrjutakse...
Näedsa,kui kreatiivselt loominguline võib üks hallpea olla!Juba mõlgutan mõtteid osaleda koos Pallases tudeerinud skulptori Jens Jesperiga ühel huvitaval mälestussamba konkursil.15.novembriks tuleb Tartu Maratoni sihtasutusele esitada maratoni 50.juubeli ausamba/mälestusmärgi kavand, mis püstitataks Emajõe veerde klubi Atlantis vastaskaldale,kust pool sajandit tagasi antigi esimese maratoni start.
Lennukat mõteteliigutamist ja värvilisi loomingulisi unenägusid!
Lehva-lehva
väsimatult teie Neemo E.Poldre

Sunday, August 16, 2009

EestiPoiss

Päevast,härrased ja prouased -euroraha ihalejad !Arvamusliidrid Janno Reiljan ja Indrek Neivelt esinesid täna printpressis elik ajalehtedes Õhtuleht ja Äripäev arvamusavaldustega, et eurot ei tasuks niiväga igatseda krooni asemele kuna see inimeste elujärge ei paranda ega midagi head ei too. Olen olnud sama meelt, et võidavad Paltsud-Partsud ja Vähjatiidud, kuid rahvas jääb suurtest saavutustest kõrvale,lausvaesusse,viletsusse. Hinnad teenuste ja kaupade eest lendavad taevastesse kõrgustesse.Sest kõik, kes midagi müüvad või on edukalt ärastanud,on kui moosi sees.Aga meie?Kui meie tööjõudugi ostetakse allahinnatuna.Rikkurite riigis ju ei taheta maksta tööpanuse eest ellujäämiseks tarvilist summat.Ja siis on neil soov teenida müügi pealt käibemaksu - aga kui ma ei jaksa soovitut mitte ostagi?
Sorry,et kukkus välja justkui virisemisena.Tark mees on öelnud:mitte hinnad pole kõrged,vaid palgad väikesed.Ja sellega tuleb nõustuda. Näiteks võiks võtta kasvõi paagitäie bensu hind.Pole ju kallis,kui sul palk vastu lööb. Pinsist ep tasu mitte rääkidagi.Oma häda kui sellises olukorras oled.
Nii et öiroga piab veel kannatama,seltsimehed.Ja homseist lehtedest lugema lisa, ju tilgub juurde ka asiste inimeste mõnitamisi kahe eelmainit muretseja jutule.On ikka ristsõnades rikkuri vasteks just "asine".Ju on minusugune siis lausa "asjatu".Hunt nendega, keda raha tegi õnnelikuks, õnnestas. Ei pole minulgi midagist kurta,kuigi järeltulijad oma kaasadega pelgalt oma töövaevast elatuvad.Kui katus läbi ei tilgu ja toidupaluke laual ning võlakoll ust ei kraabi,pole veel kõige hullem.Siis on lausa hästi tänases Eestis,kus kohe PuPu võimutsema kukub.Krokodillid juba laksutavad lõugu õpetajate palga lähedal,päästjate ja pollarite omad juba teispool hambaid.Ning eile lugesin, et krokude poolt pisteti nahka piirivalvelaevade meeskondade tasuta toidud: nüüdsest tuleb igal mundrimehe naisel saata oma meremees Euroliidu merepiire valvama lapsukeste toiduportsude kõrvalt napsatud palukestega.Kujutan ette kõva naerumuginat Kremli koridorides: ütlesime ju,et tšuhnaad ei suuda oma riiki pidada ega piire valvata. Taevastes avarustes juba jalutame vabalt,nüüd asume luurama ka ümber uue liidu merepiirisid. Möödunud nädalal ehmatas soomlastest paadi- sõitjaid Soome lahe merepõhjast üleskerkinud vene allveelaev.Mida too rasvast ja pommidest nõretav jäme havijurakas küll otsis teise riigi territoriaalvetest? Kas uuristas ehk salaurgu oma gaasitorule,mida tal vette uputada mitte ei lubatud?
Olge siis valvel ja valvsad,kui piiririkkujad liikvel.
Ja laadige harpuunpüssid,härrad vannutatud mehed.Va Vene vete-elukas on vana, väsinud ja roostes.Iga laks läheb läbi.
Tšauka-pauka ning hääd hingamisepäeva jätku. Liiza sätib end Mammat haiglas vaatama ning õhtuks Berkaga Birgitta kloostrisse operetti Luikede järv kaema.Mis Mamma koolipäevil oli sedasi serveeritud:"Suure vene pillimehe Peeter Tšaikovski hüppamise ja kargamise lugu Kurgede tiik". Jään kodo ning algava nädala plaani kokku sättima.Paberile,nagu mul kombeks.Usun,et enne suurt sügist veel korra Haapsallu ja Hiiumaale satun.Mandriserval tahaks põigata Epp-Maria salongi ja veinituppa ning saareriigis Suuremõisa kooli .Mõlemas paigas on asjatamist...
Lehva-lehva
teie Neemo E. Poldre

Thursday, August 13, 2009

EestiPoiss

Õhtust kõigile,kes te oma päevasiblimistest rahulisse õhtusse olete sõudnud. Sai käidud Liiza ja pojukestega Laulasmaa rannas kukeseente "jahil" ning mereäärset looduseilu sisse ahmimas.Sealt Keila-Joale,kus veemass kenasti alla kaljudele mühises ning Karlikestelegi unustamatu mulje jättis.Rippsild ja mitugi väikest tuli noormeestel läbi katsuda,et täit muljet saada.Ja kena päevake seda neile ei keelanud mitte.Nagu poolakas Jaan Kaplinn-Johannesburgsky (Pikri versioonis) ei keelanud läbi Luigepoju Expresseni täna kõigile Eestimaa "elajatele"(Ivan Käbini väljenduses) oma kummalisi arusaamu eestlaste ja suure naabri pingelisest vahekorrast.Teema pakkus ainest eestlasi mõnitavale kirjutisele vastulausena arvamusliidrite rühma kirjale mr.president O,bamale milles juhiti tähelepanu Kremli peremeeste tegude ajaloolisele taustale ning vajadusele olla nendega lävides valvas ning valmis.Kuna EL vanemad liikmed tahaks otsida lepitust endise punavenega,uuemad liikmed aga olevat lausa vastased(?) Mina küsiks Poola juurtega Jaanilt,kas tal ajalugu õppimata ja miks?Ning kust võtab isehakanud arvamusliider õiguse kõnelda minu rahva ning teiste vene karu vaenatud rahvaste nimel? Ka kahtleb Jaan vanas,kontrollitud tões:et meie juhid mõistavad Narvataguse naabri võimuambitsioone paremini kui prantslased,hispaanlased ja sakslased.Kui isegi Ameerikama liidrid on juhtinud Kremli päkapikkude tähelepanu nende vildakale arusaamale,et Euroopas valitseb ikka olukord, kus Venemaal "oma mõjusfäär",mida tuleb relvi täristades kaitsta (?) Ning et endised vasallriigid ja alistatud rahvad polegi väärt paremat tulevikku kui tagasipudenemist Emakese Venemaa rüppe.Kui Kaplinn-Johannesburgsky soontes voolaks tibagi endiste Poola vürstide,šlahta alistamatute verd,ta nii ei mõtleks ega kirjutaks:"Laari kiri Obamale alandab Eesti rahvast".Miks me siis sõdime suure riigi liitlastena seal kus vaja,kui me ei tohi isegi tema kaitsva selja taha varjuda?Oma raha ning rahva parimate poegade vere eest olgu meil ometi õigus nõuda vastuteenet?Poola verd onu võib iga kell koju tagasi pöörduda kui tuju tuleb või siin täitsa ära pöörab.Aga kuhu läheme meie maalapilt,kus üle kuue tuhande aasta eestlaste kodu olnud? Lech Walesa häbeneb silmad peast,kui talle Jaani arutu killuke tõlgitakse.Kui Solidarnozsti poistel olnuks kah Kremli poole vaadates jänes püksis,mis siis edasi saanuks?Neid tabanuks Ungari ja Tšehhi saatus,kuhu sõbralikud Punaarmee relvajõud karmi invasiooniga sisse rändasid.Kas mitte 1956. ja 1978.a. poleks sama veriselt kordunud? Mõttetu laibameri,tarbetu vennatapusõda -ainult selle pärast,et punane ike liiga tigedalt rõhus. Ungaris käis tankiga turismireisil mu koolivend Uno Kaver kui vene kroonus teenis.Tšehhimaale oleksin isegi sattunud.Üle noatera pääsesin tänu kolleegide-kaasteenijate,venelastest tuletõrjedepoo autojuhtide Kolja ja Slava alkolembusele.Kel oli õnnestunud oma juhiload just pudelisse toppida,enne kui sõda algas.Ühtäkki avastas major Blinov,et reamees Poldre väeosa pritsikuuri ainus juhiloaomanikust sohver on.Keda mingil juhul loovutada ei tohi.Elagu vene alkohoolikud!tahtsin ma rõõmust hüüda. Kui "otboi" anti.Ja mulle sel äreval ööl autosse pistetud Kalašnikov koos 600 padrunit sisaldava tsinkkastikesega lattu tagasi võeti.Muidu pritsuril relva polnud,kuid juhtusin just sedaaegu olema komandeeringus, sohverdama ringkonna poliitosakonna ülema GAZikut.Ja kui kell kaks öösel häirekorras üles aeti ning kästi Hmelnitski linnakeses kihutada ringi nii kähku kui rattad võtavad.Kuigi tavaliselt kehtis mu vene willise tuuleklaasile maalitud tekst.Prikaz komandira - 40 km/tšas. Ülesandeks oli koguda kokku kõik öösel joomakukkunud poliitosakonna ohvitserid.Ühte eluvenda ei leidnudki, kuid ralli oli meeldejääv.Sest terve oblastikeskuse ärganud elanikud arvasid toimunu põhjal,et ju algas kolmas maailmasõda.Igast viimasest kui väravast voolasid välja sõjamasinad,mis rivistusid mürisevatesse kolonnidesse piki suure linna tänavaid.Käis üks lõpmata äge sebimine, valjuhäälsed komandod, käsud,hõiked ja kohati kerge kaoski.Tergelt oligi lugu selles,et öine Hmelnitsk nägi välja kui ehtne rindelinn,kuna oli viimseni täis pikitud eri väeliikide tugikohti. Meie tänase loo peakangelasest poolakas pole näinud halba undki taolisest ööst ega purjutajate ja varaste-marodööride-bandiitide armeest.Sel juhul oleks ta vaiksem kui vesi ning madalam kui muru,kuuldes mida suured poisid räägivad. Ja mäletavad.
Aga.Jaška Jolkini kombel - ah,ma ei viitsi sest Venemaast pikalt rääkida!
Lehva-lehva !Ja värvilisi ning rahustavaid!
teie Neemo E. Poldre

Sunday, August 9, 2009

EestiPoiss

tervitab.Heia-heia!Olge tervitatud kõik te autohullud-põlvepikkustest poiskestest kui põlvepikkuste/põlvini habemete kandjateni.Miks nii?Sest just,nüüdsama,õhtutunnil poole seitsme paiku lõppes mu tunde väldanud autoajakirjamaraton koduõuel pisikese Karl Patrikuga.Tulnud koos ema ja kaksikvennaga supelrannast augustikuu päikese-ja veevõlusid nautimast, avastas terane autosõbrast noorhärra mu aiamurul korvtoolis ristsõnu lahendamas. Papa Enno,sa istu siin,ma toon autopilte,oli ta sõnum.Sest alles eile oli silmanud,milliselt riiulilt arvutinurga juures ma oma pühapilte võtan kui talle näitan.Nutikal väikemehel tekkis mõte:oh kui hea oleks oma väikese valge käega ise võtta,mis meeldib.Sellest ka ülim vastutulelikkus vanahärra vastu,kes muidu pidanuks kui haige vares jalga järel vedades tuppa luukama.Et järjekordset Mobilisti,Autolehe või Hobiklubi numbrit haarata.Sul niii palju autosid,kõlas autosõbra tunnustav kommentaar,kui kümnenda väljaandega mu kõrvale maandus.Leht lehe järel sai hoolega läbi uuritud,igal pildil automark tuvastatud.Motika ja veoka markidega jäi loomulikult hätta- seda valikut pole meil olnud võimalust tutvustada...
Nüüd läks noorpere Rohuneeme,oodatud visiidile Beriti ja Eero suvise pesa õuele.Ja mul võimalus raamaturiiuli esine väike kaos likvideerida. Ning homse päeva kuvand klaariks lüüa.Veinikaupmehe asjus kohtun keskpäeval Buldogi Pubis Tarmoga,sealt helistan ka Autoliidu intervjuude asjus,kaks endist liidrit vaja veel tabada.Proua ämmal elik Mammal järsku roos jälle jalas,kuigi homme oli vaja kirurgi vastuvõtule minna.Kurb küll, eluaeg tragi proua järsku tõbede piiramisrõngasse sattunud.Olen kahel viimasel päeval olnud suures masenduses.Sest juba seeneaeg käes,kuid "piiadega".Virumaa naiste,naiseema Erika ja ta õe Estri elik õekestega ei õnnestugi korrata traditsioonilist automatka:Mahu-Malla-Letipea- Karepa ja Toolse ning Lahemaa.Oleme rännanud ikka kevadsuvel, mil vaja alustada Viru-Nigula kalmuaiast,kus korrastada piiade vanemate haudu.Ka seente valmimise aegu palju käidud.Kuid nüüd,tundub,jokk.Selle teemaga.Sest alati räägitud palju noorpõlve lugusid Viru rannarahva elust.
Aeg võtta üles tänane,põletavaim.Eesti on Andrus Ansipi pantvang,teatab ajaleht.Sisu järgmine-et peamine minister on mängu kihva keeranud,kuid heapalgalise posti otsast lahkumast keeldub.Jättes mulje,et ise rikkusin,ise parandan.Võttes seejuures mönuga vastu endist kõrget palka ning tegemata arukaid otsuseid.Iseasi,kust tal neid võttagi,arvan.Sest kriisis vaevleb suurem osa Euroopastki,Mikihiiremaa samas pundis allavett ujumas. Oleme elanud üle kaks okupatsiooni,elame sellegi jama,arvan.Kui mõned vastutavad seltsimehed liigselt paati ei kõigutaks.Hetkel häirib mind enim lugupeet kaitseminister Aaviksoo seisukoht,kes eile hommikul kilkas mõtte,et nüüd tuleks sotsiaalrahade,s.h.pensionide kärpimise kallale asuda(?).Kuid kogu aeg on Ansip ise väitnud,et pensione krokodillide komisjon ära ei söö...Vat minu silmis lugu järgmine.Kõikjalt kärbiti kuid sotsrahad jäid puutumata,sest nii oli lepitud.Järsku märkas kahel rindel sõda pidav Jaak,et padrunirahad puha otsas,kuid penskaritel veel kotid moona täis. Miks ? Vaja kohe kärss ligi lüüa,võtta sealt,kust veel võtta on. Mis inimesed küll Stenbocki majja pugenud?Täiesti reaalsustaju kaotanud seltsimehed. Me tänaste rahvapensionite juures,kus rahad 3...5 tuhandeni kõiguvad,pole ju midagi võtta-jätta.Eripensionid,kus juba kahekohalised numbrid mängus,võiks küll ohvrialtarile tuua.Taolistel rikkuritel juba midagi varukski, ei nemad peost suhu ela.Osta või neile Kaslašnikov per naase.
Remark sellistele,kes jutlustavad,kuidas püssidega,tankidel tulnud turistid meile kultuuri tõid(?) Aasta oli siis 1939,ning olid kaasa võtnud isegi kirjaoskuse(?) Olen seda kildu ise kuulnud muulastulnukate suust oma noorespõlves,kui miskine solvumiselugu üles kerkis.Et miks te meid ei armasta,jne.etc,jtd.
Nüüd loen Luigepoju Expresseni numbrist Katrin Hallase mälestusi tema vanaisast,kes muhulasena ja haritud mehena sattus Tallinna Lutheri vabrikusse tööle aastal 1924.Oli freespingijuht ning käis nagu teisedki tööl triiksärgis ning lipsuga,sest tööriideis polnud sobilik tänavail liikuda(?)Eriti muudab loo pikantseks fakt,et vanaisal olid hobideks matemaarika ja saksa keel,tegeles ka esperantoga (?) no mis kirjaoskuse toomisest me räägime Narva tagustelt aladelt?Mäletan noid kultuuritoomise-lugusid tõesti.Ikka leidus mõni mu kaasmaalane,kes küsis.Miks te,sõbrad,siis kogu kultuuri ära tõite?Natike võinuks ju endilegi jätta...
Enne läheb Issanda päike looja,kui inimvihkajaist kommunistide valedele lõpp tuleb.Kui tuleb. Sest mõneski äralollitatute riigis võltsideloogia edasi vohab ja õilmitseb.Kõigi proletaarlaste hirmuks ning karistuseks-et rõhujaid kukilt pole raputanud.
Ei siis muud kui - rahulist und ja värvilisi unenägusid!
Väsimatult teie
Neemo E.Poldre

Wednesday, August 5, 2009

EestiPoiss

õhtusse on lasknud päevakesel veereda.Rahulikult,sujuvalt,pingutamata ja lõdva randmega.Kiire sõit tõukerattal Nõmmele.Panka ja turule ning tagasi. Ning siis noored kartohvlid potti ja heeringaga põske.Suvetoit misugune!
Nüüd uurisin oma uitmärkmeid,mis talvel ja varakevadel väikestele lipikutele tähendatud.Näiteks selline.Vene tibi :pole vahet,mis värvi on Bentley,peaasi et inimene on hea.Ja värskeim,Maalehe lugeja harimiseks: KEDA ELU ON PITSITANUD,JOOGU PUDELIST.
Veel üks moodsa aja isemõtleja tähelepanek:
Alati leidub keegi,kes sinu eest töö ära teeb on mõne jaoks täitsa bingo!Ent mitte mulle-olen toksinud ajada ikka rida,mis mulle jõukohane ning ka meelepärane.Sestap olen omaarust tulnud läbi elu kui nuga võist,kuigi vahel olnud kõvad tükid ees (sees). Huvitav on nentida,et kuigi tobe ja murettekitav on uue vabariigi aegu see pandipakendi tagastamine, mis, paistab,et ongi rohkem Teise Eesti rida:eales ei peatu korralikum mersu või bemu maastur taarakuuri ukse ees(?) Ja miks peakski.Ma olen isegi varemalt, aktiivse tööelu perioodil toppinud koduse taara kilekotiga oma G-wagoni juhiistme seljataha põrandale ning linnas sõites silmadega ,mõnda geoloogi- pudelikaevurit jahtinud.Toompuiesteelgi toimetusemaja ligidal olnud mitmeid mälestusväärseid kohtumisi mõnegi haletsusväärse kurva kuju rüütliga,kelle juures olen dziibi kinni pidanud,vabandanud ja küsinud: kas tohin teile oma putlid üle anda? Kõik mu väljavalitud avalikud sanitarid on lahkesti vastu võtnud ja tänanud.Üks papi,ise taarakottide tassija, küsis isegi: kas tahate kilekotti tagasi? No ei,muidugi mitte,ütlesin vabandavalt -võõras mees ikkagi.Mitte mõni isiklik prükkar...
Nojah,nüüd olen siis minagi ametlik taaraklubi liige.Kellega putka juures passides ja valvemehaanikut taaramasina igapäevast ummikut likvideerima oodates kõiksugu huvitavaid ilmaasju arutatakse.Nädal tagasi olid arutlusaineiks imeväikesed pensionid muulastel,kes oma tegusamad tööaastad kusagil Siberis maha möllanud on.Mina pakkusin oma teadmistepagasist välja versiooni,et kuuldavasti juba jaanuaris kirjutati alla leping Venemaa ja EW vahel,et punavenes ja üldse murdmatus liidus rassinud inimesed saavad oma väljateenitud pensioni siin kätte,kuna Kremli peremees lubas rahad üle kanda...Nii head lapsejuttu polnud mu sõbrad - muulasgeoloogid ammu kuulnud.Lausa ime et ma oma ajalehest pärit hariduse eest nahapeale ei saanud(?) Täna tuli jutuks Hodorkovski kinnipanek.Anna Politkovskaja saatus,keda läbi optilise sihiku uuriti.Meie taaravastuvõtu lahendamatud probleemid jpm.Ja siis küsib pikakasvuline, abituriendieas noormees,kuidas tema semust võiks saada ajakirjanik?Ju olin just vene mehest vestluskaaslasele öelnud,et ma ajakirjanikuna Impressum-klubi üritusel viibisin,kus tahtnuks küsida-miks kod Suurahv ei võitle rahvuskaaslase Hodorkovski vabastamise eest?
Uudistasin,mis teema või eluala oleks kuti semule eriti hingelähedane. Poliitikast ja spordist huvitub,teatas. Spordiajakirjanikuks saaks sedasi,et kontakteeruks teemakohase väljaande toimetusega ja pakuks kaastöösid aktuaalsel teemal -mingid lood,milles avalduks kirjutaja omanäoline vaatenurk või arusaamad alast kui niisugusest. Ent praegusel ajal kui toimetustes hoogsad koondamislained tegijaid-kirjutajaid tänavale uhavad, on kõige raskem löögile pääseda,arvasin.Diskussioonis võtsin juba päris mentorlikud tuurid, enne kui hakkasin otsi kokku võtma.Ega ma elu õpikut ikka kirjuta,leidsin. Lõpetuseks pakkusin,et leidku noormees see oma rida(oma tee) ja ajagu vagu visalt edasi,süvendagu asjatundlikkust ja teritagu mõtteid.Küll siis oodatud edu ja läbimurregi tulevad.Peaasi on õige teeotsa avastamine, visadus ja edasipürgimise-huvi.Omadest kogemustest räägin, enda nahal järeleproovitud värk,noh.
Ega,s midagi.Kui magistrantuurist kord räägime eks pärast ole šanssi endast nooremaid utsitada....
Lehva-lehva,ikka
teie optimistlik Neemo E. Poldre

Tuesday, August 4, 2009

EestiPoiss

Tere tegusat teisipäeva(õhtut).Tulin just ML toimetusest põikega läbi Mooni,kuhu olin kutsutud Mamma poole lõunale.Jalgsimatk läbi lausa suvelämbe augustikuise linna oli tõesti tervendav ja südantkosutav.Päev algas sellega,et Aj.Liidu tublit peasekretäri Ebbat polnudki tööposti otsas -puhkab veel ja remondib kodu.Aga kuuldes,et Nordic Hotel Forumisse meie poolt kavandatava ning loodetavasti juba sellest sügisest seal toimiva Pressiklubi asjus kohtuda tahan,lubas hüpata välja päeva-paari pärast ning suvalisel hetkel. Olin just seda juttu telefonitsi ajamas uue Raadiomaja valvelauas kui astus juurde Mati Talvik.Temalt kui mullu ootamatult manalassevarisenud Eesti AutoKlubi nõukogu eksliikmelt saingi vajaliku kommentaari loo juurde,mille äsja saatsin Kristjan Sooperile Autolehte. Raadiomajast veeresin bussiga Viru Keskusse,kus istusin Viru Sokos hotelli vestibüülis soomlaste keskel ning samas sebivate itaallaste jutuvada saatel pistsin paberile Talviku hinnangu EAK-s aasta tagasi toimunule.Edasi marssisin Wiiralti kohvikusse.Et espresso- tassikest nautida.Seal, uulitsal korvtoolis mõnuledes tabas mind tõeline üllatus.
Kuidas on saanud võimalikuks,et uue Liidu puhtusenõuete (mis pole ju laiduväärt) taustal istuvad inimesed Kultase kohviku esisel peagi valmiva allmaa-parkimisplatsi katusebetoonil päikesevarjude all ja söövad-joovad. Taustaks töömasinate müra ning kaaslaseks hall tolm,mis tõuseb ja lendub samas Jaani kiriku ees betooni purevate ketaslõikurite vingumise saatel (?)Saan aru,et kaunis ja soe augustikuu ilmake soosib mõnusat äraolemist,aga kas selline istumine- söömine on ikka mõnus?Edasi astudes ronin üles Toompeale suunduvaist treppidest Varblasekohviku juurde,kus trehvan klubikaaslast,vitaalset vanahärrat Meriväljalt Fredi Leppa.Istume ja muljetame vastse Vabadussamba teemal ja tema peatsest Kieli-reisist. Lepime lahkumisel kokku kohtumise järgmisel nädalal linnas,kus ta ajaleheloo tarvis räägib oma suvesõitudest ning loovutab fotosid.Lehva-lehva ja juba roningi üle mäe Maalehte.Raskel teel tulevad vastu kenad, augustilämbusest ning lahkuvast suvest roidunud nägudega mõnusalt lahedailmelised,leebete ja looritatud pilkudega, keskeale lähenevad daamid.Tundub,et deja vu lausa:just selliseid mõnusroidunud-unelevaid ilmeid olen juba kunagi ja kusagil näinud.Kus ? Ning astudes väravaist toimetuseõuele trehvan Anton Palõtšit,halduspealikut,ja luban talle peagi tagastada mulle nüüd mittevajaliku hoovipealse parkla autovärava puldi. Mis insultist saati mu vidinakarbis pesitseb ning mu naasmist toimetusse, endisele auto-ja tehnikatoimetaja postile oodanud on.Kuna Masu järel tulnud TäPe on nosinud ära mu ekskollektiivi paremad pojad ja tütred, polegi mulgi lootust nüüd, PuPu ajal endise olukorra taastumisest unistada. Muide,see viimane termin tuli samas kolleeg Jüri Aarma suust,kes oma tavalist vallatut huligaani- liini viljeles ning sõnavallatusi poetas.Et PuPu tähendab Puhta Put(l)is jne. jms.etc. Toanaaber Anneli,kes oli justsama koondamisteate saanud,oli juures ning tujuparandamise- tuhinas asuski mönuga Jürkat pinnima. Mispeale too sai kohe käima tõmmatud, kukkus nautima daami tähelepanu ning juttu jätkus kauemaks.Ja minul oli asja minna uue peatoimetaja Viidiku kabinetti saamaks selgust,kas auto-ja tehnikateemat tasub üldse edaspidi Maalehte pakkuda.Noor mees juhataski mu otsemaid toimetaja Sulev Olli jutule,kes lubas ATV sõnumile koha leida neljapäevasel autoküljel,kui kohe õhtul talle ära saadan.Tehtud.
Mees,kellelt täna lootsin ajaloointervjuu saada,vana rallimehest kolleeg ja autobaasijuhataja Juhan Kasemaa naaseb Islandilt alles 18.augustil,ning intervjuu ta lubas.Küsides:Enno,kas oled tööle hakanud?
Ju oli kuulnud,et mind vahepeal vankripäralt maha tõugati.Jõuvankrilt ma mõtlen.Nagu ennevanasti autumobiilisi kutsuti.
Nonii.Ikkagi tegus päev oli.See lõikuskuu esimene teisipäev.Nädala pärast on klubikoosolek.Loodan ärida maha kaks viimast Mati Laose raamatut American Beauty Car Show,mis Haapsalus juba traditsioonilist USA raua kokkutulekut serveerib.Sest lisaks veiniärimees Viki Ditmanni asjaliku käepikenduse mängimisele harjutan näppu ka raamatuärikana.Mingi kõbina e. pocket money ikka kokku veeretan.Kuigi inimese õnn ei peitu rahas.Kus ta krat siis varjub,mitte ei näe...
Tervitades ning rahulist suvelõppu soovides
ikka teie Neemo E.Poldre

Monday, August 3, 2009

EestiPoiss

Õhtutervitusega teie ette astub.Ja lisab,et viimaste teadete kohaselt on asutatud Nigeeria ja Venemaa ühisettevõte.GazPromi sõsara nimeks sai just NiGaz,mis sõna väidetavalt lolli neegrit tähendab(?)No pole ka ime kui nii suurte lollitamiskogemustega seltsimehed asjal.

Kaasnevalt kaks lisaküsimustki:Miks ei leidu vana Kaitseliidu maja kõrvale Tõnismäele kerkinud majamüraka seinal enam esialgselt olnud kirjet OKUPATSIOONIMUUSEUM ja jäänud vaid liitsõna teine pool?Et justkui okupatsioonieitajate võit ja ajaloo ümberkirjutaile meelepärane lahendus?

No lihtsalt muuseum onsee maja koos sisuga vist sellepärast,et mitte kutsuda esile süütuks tunnistatud pronksimässajate viha,kes muidu Molotovi kokteilidega kallale kargaks.Ent kelle/mille kartuses nimetati ümber kohe-kohe algav,arvult kümnes Erna retk,mis tänavu kannab suht süütut nime Erna matk? Eks see olnud üks hulljulge dessant vaenlase tagalasse,mille puhul on ju lihtsalt matkavormis kulgemisest rääkida vähe naeruväärne.Kui keegi veel edasi nõuab,saabki sõjaline ettevõtmine nimeks Jalutuskäik Ernaga ?Mina nimetaks juba Erna ümber tuntud laulu põhiselt Eeerikaks ja laseks siis sõjameestel kulgeda ning tulistada saksa šlaagriga huulil,kaasas rühm laulukest suupillidel saatjaid...

Aga aitab argpükslikele kinomeestele kaasaelamisest,räägime pigem pojukestest.Eile õhtul oli taas võimalus veenduda,et Karl Patrikus on tublisti näitlejasisu:etüüdikesi puistab kui varrukast.Õhtul istub diivanil Mimmi süles,kes laulab Ellen Niidu Rongisõitu,ja koos Sebastianiga on mõnus duett Liisat saatmas.Põdra maja laulu puhul aga üllatas Patrik meid sedavõrd,et kuku või pikali. Anna käppa ka stroofi juures ulatab Liisa talle käpakese nagu peab. Ja Patrik võtab tal käest ja ütleb kõlaval häälel:
"Tere jänes!"-no nii naljakas,et tee või püksi.
nonii.lehva-lehva.Jään ootama,millal naaseb lühipuhkuselt Villu Vane,kelle käes on praegu pall ehk järgmisel kuul liikvele startiva Pressibussi võtmed kui piltlikult öelda.Sest leiab maanteeamet raha,läheme ühel septembri kolmapäeval bussitäie ajakirjanike ning liiklusohtuse asjameestega reisima. Tutvuma sellega,mis Maarjamaal teoksil MaSu ajal liiklusohutuse põllul/kapsamaal.Sest kohe lähevad käiku 16 kiiruskaamerat maanteedel, mahtuniversaalile paigaldet mobiilset juba testitakse.Ka kehtib värske seadus,mis lubab juhilt alkoproove võtta vägivaldselt.Ning pooleli on vaidlus,kas jätkame naast-või lamellrehvidega.On ka korralduslik uuendus:ARK kadus,muutus Maanteeameti Liiklusregistriks.Rääkida on küll ja veel.Antaks ainult võimalusi,küll promomees Neemo E.Poldre asja toime paneb.TV-3 Allan Muuk ja Juhan Kaarpalu on juba käsi lauas, ka Anne Osvet oli päri ja andis täna Politseiameti-poolse jaatava vastuse.
Nii et varsti ongi North State -kuues käik ja gaas põhja!
Et teiegi manageeritavad ettevõtmised sama hästi sujuks:hoidke ikka kätt pulsil.Peatähtis on teada-tunda võtmeisikuid kes teatud rea peal istuvad või teemat valdavad.
Parimat!
Ja lehva-lehva!Kasutage kauneid suvelõpupäevi
ja üritage võtta viimast,nagu minagi.Eks ole puhatud küll -
nüüd ootab Isamaa suuri tegusid.
Teie Neemo E.Poldre

Sunday, August 2, 2009

EestiPoiss

Tere kaunist esimest augustipäeva ja pühapäeva ja suvepäeva ja...
Kuidagi hiljaks jäänud suvelõpu värske leheuudis et Saksamaa netipoest www.racheshop.de saate soetada oma pruudiraasukesele või naispoolele vees lahustuvad bikiinid.Et kena tibi kalpsab vette ning mõne sekundiga avaneb teie ees pilt sellest,millisena Issanda kunstiteos loodud.See võib olla lausa jumalik nägemus (etendus kui soovite) kui teil on old maitset ja teie naises seda ainest.Perfomance missugune,kui olete kreatiivse loomu ning tubli kunstikallakuga inime,mida väga loodan.Kuigi ilu peab väidetavalt viibima vaataja silmades,peaks seda vastassugupooleski piisavalt jaguma. Muidu pole paljastus nii atraktiivne,vaadeldav, jäädvustatavgi kui soovite.
Mõttelend veel sinnagi suundus,et sel paljastaval viisil saaks ehk kapist väljatulevat homoisandatki tervendada...sest meedia andmeil olevat õnnestunud Mikihiiremaal ravida pedekallakuga isendit- saates ta voodisse kõrvulukustavat akti sooritama kauni,lausa silmipimestava näkiga(?)Kas dr.Mardna,kes pedenduse haiguste lahtrisse diagnoosis,on sellest kuulnud ja tahaks testida. Tulemus oleks läbimurre Euroopas kus homod ja lillad üksteisest üle karjudes eriõigusi nõuavad.No ajagu oma kummalist, ebatervet hobiasja kapis või kapitaga,mul poogen.Sest olen tolerantne kuni nad mulle kukile ei roni ja mu kodulinna tänavaid ei kipu risustama.On juba juttu,et peatselt avatavas Solarise keskuses avab Angeli omanik Rebane mustikavendadele uue,tänapäevase klubi.Miks sellest vestan?Sest eile vastu ööd näidati vene kanalilt TV-1000 mingit jälki doki- maigulist filmikest Hitleri Saksamaalt sõja eel ja algul.Kus transud ja peded oma orgiaid pidasid ning SS- vennad neid küttisid ja mõrvasid Suure Juhi käsul, kes Hitlerjugendi ninamehe Böhmi pedereerimise pärast kinni võtta ja hukata lasi.Nagu ka filmis sedastati.Väga naturalistlik linateos oli,peab ütlema.Lausa võikad stseenid koos üksikasjade ning kõigi pederõõmudega. Õnneks ei pidanud surmunisena detailselt kaemagi.Kui silm lahti läks ning tembud väga julmaks kiskusid,lasin jälle luugid kinni.Sest niiväga ma kah vastu ööd taolisi elamusi ei igatsenud.Pederaviks oleks profülaktikateos sobinud küll...
Poliitilise remargita ei pääse ka täna.Kremli kuluaarides lööb laineid ja tekitab kõma USA ekssenaatori,president Obama administratsiooni asepresident Joseph Bideni väljaütlemised vahetult pärast äsjaseid visiite Ukrainasse ja Gruusiasse.Tubli ja tark mees leidis,et nimetet riikidel olla õigus ilma Venemaa surveta ise oma tee valida.Ka tuleb Venemaal lõdvendada oma haaret endiste liiduvabariikide suhtes.Maailm Venemaa ümber on muutumas ning riik ei saa klammerduda mineviku külge!
Väidetavalt polevat USA tähtsuselt teise mehe hinnangud kõlanud eriti diplomaatiliselt ning president Medvedev nimetanud ta väiteid isegi "nõutukstegevaiks".Ka välisminister Hillary Clinton riputas soola haavale, lisades:USA on seisukohal,et Venemaa ei peaks looma illusiooni,et tal on 21.sajandil Ida-Euroopas mingi mõjusfäär.
Samas on meie suure liitlase juhtpolitoloogid tõdenud,et lamajat ei lööda.
"Ära kunagi lükka teist meest nurka,kus ainus väljapääs on ainult üle sinu enda!"Nii arvas üks Julgeolekunõukogu eksliige.Mida loeb sellest sõnumist välja Kremli päkapikupaar,pole allakirjutanul täna teada.
Eeelnevaga kontekstis peaks jutt ikka mõjuma küll,loodan.Sest tänu ülejõe- naabrile istume koos arenenud maailmaga endiselt püssirohutünnil.Ja keegi ei tea,millal suure riigi rahvale elu nii väljakannatamatuks tehakse,et ainus väljapääs on võitlus rahu eest,et kivi ei jääks kivi peale.
Seniks aga: lehva-lehva !
Reformipartei lendlause:reageerime formaalselt on abiks kui tumeda tuleviku pääle mõtleme.
Olge terved ja ärge laske veresurvel kerkida!
teie Neemo E.Poldre

Saturday, August 1, 2009

EestiPoiss

Õhtutervitusega üllatab ning raporteerib,et hetkeseisuga on kaks mulluse kuu lubadust realiseeritud, kuigi osaliselt:hak-i arendusjuht sai täna tutvumiseks mu sõnumi tema koolist,mille pakun Maalehte.Ja ARKi tehnikaspets Margus sai jutu,mille kirjutasin temaga kohtumise järel väiketraktoreist ATV-de liiklusregistrisse mittevõtmisest.Vat siin tuleb olla väga täpne,mäletan oma pressipealiku päevist selles majas. Ja eile bussis trehvasin Kaja,kes septembris üllitab ML terviselisa.Temale lubasin Gadoxi loo,mis jäi invakuukirja mitteilmumise tõttu korraks seisma.Nii et mõni asi ikka liigub,nagu tundub.
Siiski tuleb tunnistada(tagantjäreletarkus on täppisteadus) et mu õnnesärk polnud kuulikindel nagu laulab Eda Ines Etti.Sest oli see siis lahendus -siirduda eluraskuste eest invaliidide maailma?Oli see Taevaisa plaan -pista mind olukorda kus satun riigi hoole alla?Kuna pärast koondamist Fordi esinduse ridadest polnud mul enam pool aastakest või rohkemgi kohta päikese all? Kui ajulaks mu liimist lahti raputas ja elust välja tõugata tahtis,olin juba aastakese saanud tunda elu joondeminekut.Maalehe auto-ja tehnikalisa oli piisava lugejaeduga ning reklaamitulu tootev projekt,mul palk korralik ja pidi kohe-kohe tõusmagi,kui uus tulunumber ette lööb.Ju ma siis 2002 Motorexi päevil pingutasin veidi üle,ei vaadanud passi(nagu semud pärast etteheitvalt nentisid).Magasin paari nädala jagu öösel pelgalt mõned tunnid,sest tegemist oli na pagana palju.Korralik,esinduslik üllitis- Motorexi erinumber pluss FIE aastaaruanne olid pinge peapõhjusiks.Enne seda olin üle elanud kurnavaid aegu.Tänu lepingulisele tööle ARK egiidi all jäimegi perega ellu kui töötu olin ja autoartiklite honoraridest elatusin: mõtlesin välja,et hakkaks õige uurima EW autojuhiloa ajalugu ning see võiks maksta ligi 40 tuhat(täpsemalt 37,0).Et inimesed kadedaks ei kipuks ning minult viimast leivakannikat käest ei rebiks.Poolsada tuhhi olnuks juba ülemõistuse raha,arvasin. Noh,tänu klubikaaslaste kogumiskirele saingi harulased juhiload oma kätte värvikoopiate tegemiseks ning vana semu Rein ARK eksamijaoskonnast oli alati abivalmis neid oma kabinetis kallil masinal kopeerima.Suur oli mu üllatus kui kord,pärast insulti juhtusin autot arvelt maha võtma ning vana töökoha teenindussaalis nägin oma töödest vormistatud ajaloolisi stende, puha vanu juhilube täis...
Remark:üks sõbrake leidis pärast mu pojapoegade Hiiumaa killukeste kuulamist (et kukk ulus ning traktor võttis saba taha ja viis ära)et hiidlaste omapärane huumor oli nakkav(?).
Igaljuhul veenev seletus,millega raske mitte nõustuda.
Poliitikamaailmast:oli kuulda,et Moskva raadio meid järjekordselt solgiga üle valanud on nagu neil kombeks.Ühes saates olla kommenteeritud Sinimägede veteranide kokkutulekut,sarjatud seda kõikvõimalike epiteetidega ja siis lisatud vürtsiks: venelased olla nüüd ringi sõitnud Balti riikides.Leedus oli kõik enam-vähem,Lätis päris niru elujärg ja Eestis täitsa p-punktis.Öisel ajal võetakse elekter ära,kogu maa ja eriti Tallinn olla kella 3st kuueni puha pimeduses ning osaliselt ilma veetagi.Külades,ka Lätis olevat inimesed elektrikaablid kirvestega purustanud,sest voolu eest ei jaksa maksta.No on sul sõnu?Kes vankasid kirub,rahustaksin sõnadega: juba ammu tulnuks pajatada üle murdmatu liidu baltlaste üliraskest elust ning vintsutustest.Ei siis oleks majanduspõgenikud kümnete tuhandete kaupa rändtirtsuparvedena kokku voorinud ning ehk jäänuks ka purustav pronksiöö olemata?
Aga Gruusias otsitakse taga kadumaläinud eurosaadikut.Europarlamendi esindajat rootslast.Too 70-aastane (härrasmees?) olla vajanud vältimatut meditsiinilist abi mao tühjakspumpamisel ülemäärasest alkoholist,mis ähvardanud elu võtta.Seejärel olla svensson jäljed teinud,teadmata suunas lahkunud.Kas siirdus kompleksivaba neidist jahtima või uut alkokogust otsima,ajalugu vaikib.
Minu resümee:tarvitage seda ja teist,kuid mõõdukalt,mõistuse piires.Olen isegi sealmail töömatkal viibinud,Rustavi ringrajalt elamusi kogunud.Kui TARK-i katsesõitja Raul Sarap uusimat,monokokk-kerega Estonia nimelist vormelautot testis.Kuna kärakat priipärast ei valatud nagu eurosaadikuile, jäi ohjeldamatu manustamine ära.Pealegi kehtis Gorba Miku kuiv/poolkuiv seadus.Mis äraseletatult tähendas,et murdmatu liidu kodanikule olid alkovallatused karmide piirangutega.Kuna me fotograaf Kalvi Vilippusega smugeldasime end Inturisti hotelli,läksime loosi kui väljamaalased ning meile piirangud ei kehtinud.Sõbralikud Soome turistid,üllatunud võimalusest suhelda kaugel Gruusias oma emakeeles, käristasid meile lukshotelli valuutabaaris ohtralt välja.Keegi Helsinki vanahärra,kes oli abielus noore grusiinitariga ning talle ootamatult küllasõitnuna ei leidnud noorikut eest,tänas meid lohutamise eest soliidsete drinkidega.Kui ise täis jäi,ulatas mulle mõned sajamargased: et kallid eestlastest suguvennad jooks ise edasi,vanaonu siirdus hotellituppa peatäit välja puhkama...
Aga meie olime mõõdukad,mitte nagu mõned svenssonid täna.Manustage siis kui on tuju,tervist ja raha.Kuid pidage ikka piiri - või laske sõbrantsidel tõmmata käsipidurit kui liiaks kisub.
Mina noorespõlves ikka sedasi toimetasin.
Lehva-lehva ja tugevat tervist!
Teie Neemo E.Poldre