vaid isegi Haapsalu vana palktare uuendet aknaklaaside ja auto küljeklaaside tagant vuhiseb aeg mööda ullu tempoga.Neli päeva minu kaunist ja suht pikast elust möödus äsja taas kui linnutiivul.
Kaks aastalõpu-eelpäeva kuurortlinnas Haapsalus olid kui krooniks lõpevale aastale. Parimate sõprade seltsis veedetud päevake pluss uusaastaöö ootus traditsioonilise talvegrilliga, pikem ringsõit Pussrootsi aladel kuni peatuseni merekalda pääl rootsikeelses pärapõrgus kusagil a la Hölmby ja Visby,kusjuures autost väljumiseks polnud mul suurt pointi,sest karges tuules pekslev vihmasabin suunas aju tööle hoopiski Jägermeistri joogi leebelt teravale maitsele.Mida landlord Heiki pakkus õhtul Hansude ja Gretede tava kohaselt järelvankri elik õllega-algul olid hele Heineken ja meister samas paadis, pärast semutsesid jäägripealik ja Porter. Mis kokku andsid hämmastava kuumalöögi päeva jooksul jahtunud organismusele. Super, külmal talvel ma ainult seda värki peakski manustama.Starteriks kõva pitsitäis jäägrit, sellele kaaneks peale mehine lõuatäist Porterit.Aastavahetus tuli käratsedes ja paukudes,aga seda vaid ümberkaudseis taredes.Meie libistasime rahulikult,nautides kalalaua-hõrgutisi, kuni enne keskööd läksime kõik tagaverandalt kuumaõhulaternat lennutama, shampapokaale kokku lööma ja tina valama... Klaasikõlistamise ja tinavalamisega polnudki miskit muret,seda tegime harjunud viisil. Aga vat tolle kuumapallikesega oli jäme jama-algul ei võtnud küünlaleegist oma põit täis ega taht maastki kerkida,siis lennutas tuulehoog imevidina naabri aeda,kus takerdus mingi viljapuuokste külge oma meetrijagu maast kõrgemal.Kus leegitses edasi,nii et tekkis tahtmine järele lennata ning olend vabasse taevasse lubada kus raketisähvatused kogu ilma tuld täis löönud.Kuna me keegi enam lennuvõimelised polnud ning kuna Heiki arvas,et Marjut ikka üle aia pillata ei jaksa ning tulekahju ohtu polnud, jäi mõte katki.
Uusaastahommik viis meid kohvilauda, misjärel jätsime lahke pererahvaga hüvasti ja lendasime maantee kohal pealinna poole.Talvetee oli suviselt vihmamärg ning kettasse hüpanuid enne keskpäeva napilt.Sõiduaeg mahtus südasuvisesse graafikusse ning peatselt olimegi viimaseid kohvreid kinnisuruva noorpere juures kodus. Mustamäelt Lennu jaama sõites mahtus kogu pagas vist kolme autosse.Hing oli haige kui pisitilluke Annake isa Eero kängurutaskus saatjaterühmast koos ema Beritiga lahkus. Mõtlesin,et kui kurb-lahkumisel ei saa ma temaga rääkida sest väike inimene veel ei räägi.Ja taaskohtumisel ei saa ma temaga rääkida sest ma ei valda prantsuse keelt, mille ta võõral maal elades esimese keelena ehk ära õpib.
Kohe õhtul saatis noor pereemand moblasõnumi,et kõik õnnelikult läinud ja nad oma uues kodus.Päeval sai tehtud paar kõnet muljetamiseks.Kogu lugu ordnungis ja kontrolli all.
Nagu selgus,on nii ka täielises EW-s.Rebased teevad iseendile seadusi kuidas tohivad kanalas vargil käia. See tarkusetera pudenes vana-aastaõhtu saates ETV saatejuhi suus ning oli nii täpselt riigi olukorda väljendav, et isegi teie suur sõnameister EP poleks suutnud täpsemalt väljenduda
sedastab paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment