Sunday, January 13, 2013

Maailm tunneb palju teadureid

kes on inimkonna nimel riskinud teadusavastuste, ravimite väljatöötamise jms. raskel teel oma isikliku tervisega ning saavutanud epohhiloovaid tulemusi.Taoliste üllate tegude taustal oleks võibolla kellelgi tõbisel, kurja lobsteri algavate näksimiste käes mõnelgi minu kaaskannatajal mingigi hingepide või teadmine mida üks inimene tegelt tunneb kui elutahe tugev ning vähk järjest armutumalt organismuse kallal nahistab.Peaksin tegema märkmeid. Aga et delikaatseid isikuandmeid mitte internetiavarustesse paisata tuleks teha piiratud juurdepääsuga terviseblogi või pidada päevikut paberkandjal ning oma kodus.Huvitav on üles tähendada kuidas mõnel päeval näriv valu toimetab ristluudes või reielihastes,siis parempoolse alumise ribi alaservas, ning kuidas päeva teisel poolel tekib võimatu seljaväsimus,mis ei lase istuda.Või kui sagedasti on  ootamatud  kuumalained, mis talvel pole moarust sugugi pahad,sest annavad lisasooja õhksoojuspumba või salvestava kamina temperatuurile.
      Oskaksin teha valu- ja kuumagraafikuid, oleks see lausa teadustöö algmaterjal  õppinud terviseuurijale. Samas võiks jätkata teistlaadseid uuringuid teemal,kas sovetiaegne termin sada grammi järelvankriga on levinud ekspunavenest  Saksamaale ning Norrasse.Sest hiljutistel andmeil manustavad Hansud ja Greted Jägermeistrit sedaviisi, et pitsikesele teravale järgneb pokaalitäis õlut.Sama tegi eileõhtuses filmis ka Norra väikese rannaküla tubli meespere ja mind tabas suur äratundmisrõõm -just nii elasimegi,et pivo bez vodki kak dengi na veter, kuigi mina olen seda versiooni vaid mekkinud.Tänase variandi juures oleksin käsi lauas igal viimasel kui külmal talvepäeval...
Äsja näidati dokki Venemaa põhjapiiril pesitsevast piirivalvekordonist,mida on seal valgete karude maal ligi paarkümmend ning nende eksistentsi 20-aastase ajaloo jooksul pole mitte üks hing katsunud püha Vene riigi piiri ära rikkuda.Misipärast tekkis mul seda tunniajalist süüdimatut linateost kaedes just selline tunne,et paarimeetrise lumikatte ning lõppematute tühjade lumeväljade piirkonnas pole keegi huvitet salaja piiri ületamise külmasurmast.
Poola filmi  Seal, kus lõpebVenemaa aastast 2012 soovitan vaadata kõigil,kes teeninud murdmatu liidu vägedes toda hullu riiki.Erinev oli vaid see, et mundrid olid laigulised ning pühade puhul võtsid ohvitserid koos reakoosseisuga metallkruusidest puhast vodkat. Ju siis Kaug-Põhjas teised kombed kui Ukrainamaal-kus igamees nahistas tshmagat/puskarit omaette ja nurgataga.Ohvitseriga võtsime pudeli poe taga vaid siis kui tuletõrjeülem sm Mihhailovil viinaraha polnud ja ta häda sunnil oma pritsimeeste  kulul napsitas.
Vat sihändsed mälestused punaarmeest on mul ikka meelen
märgib teie paadikapten Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment