Ei ma seepärast veel narkotsivend ole,et sõrmkübaratäiega oma nurtsunud liigeseid just selle, Eesti parimaks tunnistet terviseõliga oma üldist olemist turgutan.Mikihiiremaa seriaalis juhtusin nägema lõiku,kus tohter oli närvirahustuseks kirjutanud välja kanepit mida suitsetatakse.Teema löön lukku faktiga, et keegi ettevõtlik soomlane rentis mullu Läänemaal tüki põllumaad ning palkas kohalikud põldureiks et kasvatada tööstuslikku kanepit,mille seadustamisega tema kodumaal veel tõrkeid.
On teisigi võimalusi ettevõtlikele.Pole vaja kurta et partei ja valitsus ei hoolitse.Härjal sarvist,ning vaba raha päikesepaneelidesse.Türi majaomanik Vello Ohu näris end läbi paberibarjäärist ning tekitas esimese Eesti kodu, kes müüb elektrit otse sandoritele.Kes harjunud vooluarvega napsama lõviosa meie hoiupõrsa seest.Ja taskustki.
Varbla valla Hõbesalu küla taluperemees Veiko Alberg ei jää nutikuselt maha eelmainit härrast-tema tõi vanasse pullilauta 200 kg sõnnikut söövaid, biohuumust tootvaid erilisi vihmausse.Tonnist sõnnikukompostist saab 600 kg biohuumust,millest tekib 200...250 kg maheväetist.
Ainult aastad ja kõikuv terviseseisund takistavad mind sukeldumast ettevõtlusse.Mistahes moel ja teemal.Kui olin Fordi esinduse reklaami-ja turundusjuhtki, olin sammukese kaugusel oma meediaetttevõtte loomisest. Mis vahendaks tele-ja raadioreklaame ning toodaks reklaamtekste. Sest just kõige sellega ise tegelesingi ning firma loomine läbi linna ettevõtlusosakonna oli lihtsaimast lihtsaim.Poole teest käisin isegi läbi,hankisin omale tüüplepingu ning hakkasin mõtlema sellele,keda reklaamitoimetustest uude firmasse üles osta.Aga siis tegi see mees,kes mulle idee pähe surus ehk peadirektor, päris ootamatuid lükkeid, mispeale ma kõikuvat inimest ei julenud põhitellijana arvestada. Ja rabelesin palgatöölisena edasi.
Praegu see kant enam ei lõika-reklaamituru osalised on pirukatükid ära jaganud, minu tuttavad tegijad läinud, minugi BEST BEFORE möödas.
Aga parimas tegutsemiseas on koolivend Pintsli tütreke Heidi Pinnak, kes sõitis täna koos Eesti tiimiga ainsa leedina kokkade MM-ile Lyoni. Huvitav,et piiga on täpselt sama nägu nagu kooliplikana,keda mäletan kui elas veel vanaisa majas mu kodu lähedal.Tundub,et pean molliraamatust ta üles leidma ning kinnitama et olen pöidlahoidja.Muide hansude ja gretede uuringust selgus,et facebook sünnitab hirmsat kadedust inimeste vahel.Minus küll ei lõika kui kreissaega kui naabrimehel blondim naine või luksim/kallim auto maja ees.Olen vist ebatüüpiline kodanik,sest eluaeg pole taolised seigad mind kõigutanud-pigem huvitusin sellest kuidas oma kiired ja töörohked päevad edukalt õhtusse saata.Nuputasin et vähe pole.Sest õitsva sotsialismi tingimusis lükkas iga päev ette mõne barjääri millest pidid üle ronima. Praegu Hiinase tükeldamisele veetav ning vanarauasurmale määlatud reisilaev Georg Ots võttis näiteks peale vaid 14 sõiduautot,mis veeretati sisse vasaku parda trümmiluugist mis asus vöörtäävist mitu meetrit tagapool ning oli nii madal,et pakiauto sissesaamiseks tuli vahel rehvid pooltühjaks lasta...Huvitav teadmine tuli tihti kasuks,sest Soomest auto äratoomiseks tuli Tallinna kassast osta edasi-tagasi pilet.Helsinkis öeldi, et markade eest siit osta ei saa.Nii sõitsidki asjasse mittepühendatud inimesed ostetud autoga läbi Vaalimaa piiripunkti ning Leningradi kaudu koju.Polnud seegi hõlpsaim lahendus.Vaalimaal tuli ööbida piiripunkti naabruses rekkade parklas.Sest kutselised juhidki kartsid pimedas liikuda 80 km pikkusel eikellegimaa piiritsooni-teel Pelgasid seal ründavaid maffiavendi,kes vahel päris julmalt tegutseid.
Julge hundi rinnast rääkides-tulin minagi kahel korral sealtkaudu autoga. Esmalt siis kui ostsin Opel Recordi, helesinise metallicu, mis liikus rubla kaheksakümnega kui pedaali muljusid.Teine retk toimus Liisale ostetud helebeezi LADA-2104 pardal, kus jäin peale Jõhvit rooli taga magama ning äärepealt lõpetanuks maanteekraavis kiiruselt 100 km/h.Vaid värsked naastrehvid päästsid,mis hakkasid teeperve jääl kohutavalt krõbisema ning äratasid tukkuja unest.Hoobilt klaar sohver pidas auto kinni ja hõõrus lumega nägu.
Ja oligi taas sõiduvõimeline teie paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment