Suured Poisid e. juhtoinad

ei väsi meile, sovjetiaega näinuile, seda meelde tuletamast. Nagu tänagi Ain Allase saates Kaua Võib. Kus metsatalus elav 61-aastane papi piinleb juba kümme aastat Eesti Energia valmisseotud püünises.Lugu ise järgmine. Kui tõbine vanaonu oli kord end poeteele sättinud, tulid EE montöörid ning viisid koduse elektrikilbi koos voolumõõtjaga kilomeetri kaugusele majast, piki metsasihti otse võsasse, kohaliku küla-alajaamani. Nüüd peab papi kord kuus sumama põlvini lumes ning ronima õõtsuvale platvormile et elektrikapi uks valla õngitseda ning seal õhus mõõdikunäit üles kirjutada.Saatejuht, noorem ja tervem mees nägi kaamerasilma ees ka ise kurja vaeva et tembuga toime saada.Pärast sõitis Kadaka teele vooluaferistide peamajja. Kus tragi  lauaülem Afanasjev lubas kuu ajaga lasta voolumõõtjat sisaldav elektrikilp maja juurde tagasi monteerida.Kui paberimajandus korras.
Olukord oli jube, kuid milleks oli vaja TVvõttegrupi kohalesõitu et küsimus leiaks lahenduse.Ju ikka selleks et kutsutud ja seatud ei lase meil unustada möödanikku, kus vaid meedia vahendusel  ning tõsise kaebuse peale ametnikurojud end liigutama hakkasid.Sest muidu tuli parteikomiteest süüdlasele vali noomitus, kas arvestuskaardile kandmisega või ilma... Esimesel juhul lõikas parteijobu katki nabanööri mis sidus teda edutamisliiniga ,rikkus karjääri.
Ekstranaljakas oli elektriklilbi metsaviimise põhjendus-tegu olla kolhoosiaegse liiniga,mis tuleks kohalikul vallavalitsusel särtsumeistreile ametlikult üle anda-siis saavat EE toimetada edasi nagu talle kuuluva varaga. Jutuks hea küll, aga mis puutus siia metsaonu ise, keda elektrisandorid niigi armutult lüpsavad oma järjest suurenevate tariifinumbritega, on minu küsimus.
Teine kommunaalhuumor on selles, et meil Sissyga oleks kui kahepeale üks talvejope,millega mina käin igahommikusel retkel postkastini ja tagasi. Ning millel armastab põõnata väike kööginuustik,kui jope vaid tugitooli kõrvale maha sadanud.Vat tollel hallivõitu,kurvavõitu ja s...avõitu õitsva sotsialismi ajastul oli kord kapriigi ekspertidel tekkinud huvi,kas tõesti elavad sovjeti-inimesed muretult ning tülitsevad vaid olmeliste pisiasjade pärast.Moskvas metroojaama lähedal leidsidki tüli ragistava vanapaari ja kohe pärima, miks kaklete uulitsal. Me siin ei jõua üksmeelele, kas osta Lada või Volga, seletas starik küsijaile.Pärast nende eemaldumist ligines nahkmantlis klagebiit,kes tänas instruktsioonikohase vastamise eest,pilgutas silma ja küsis-aga miks tegelikult tülitsesite.Babuulja vastas-vat, meil kahepeale vaid üks vatijope,tahtsin minna luuaga uulitsat pühkima, aga vana jobu oli putkanud õllekasse.Sain ta siit kätte ja tahtsin vastu mordat anda...
Legend legendiks,ent naaskem tänapäeva.Alates aprillist hakkab tegutsema lennuühenduse otseliin sinna Luksemburgi, kuhu plaanisin minna märtsis. Kuna Mimmi läheb 15.veebruariks, Beriti sünnipäevaks ning Jensu ja Ksenia sõidavad Beriti autot kätte viima juba 1.veebruaril, pole väljamaa noortel külalistepuudust ning minugi süda rahul, sest aprillis juba sealmaal suur kevad päral.Kes ikka niiöelda minu kingades kipuks talvel reisu pääle.
Lõpetaksin ühe vallatu kuid mitte meelevaldse seosega.Eestis avaldati just alkovastasele võitlusele pühendet Roheline raamat.Miks roheline,ajaloolane David Vseviov ilmselt teab vastust.Pajatas ta ju telesaates,et tsaariajal oli ukaas,mis kohustas alkomüüjaid tähistama viimamonopole/kärakakauplusi roheliste siltidega. Märguandeks-siin on ja siit saab.Oli ju imelihtne võtta see värv  viinapoe ukselt ning panna alkokuradi vastast võitlust teenima.Sest Peltsebuli aetakse ikka välja Peltsebuliga.
Kas on teil tõsiseid vastuväiteid, pärib
paadikapten Neemo E Poldre