olen ma tihti vastanud oma Liisale kui küsib, miks tema tööleminekuhommikul end enne seitset voodist püsti ajan. Tema juba tõusnud ning käivitanud köögis sm. Krupskaya, kohvimassina KRUPS, kes puhiseb nurgas nagu oleks ta Lenin just oma Inessa poolt koju naasnud. Tõusengi, sest ööläbi magatud ja varsti pean niiehknii pesast väljuma .Väike valge köögimuustik vaja vabale jalale lasta sest meie koeratädi tahab õues vett välja lasta. Tegelt on tal viimasel ajal elik ligi aasta juba head kombed-ei kipu vara hommikul voodi ääres püsti tõusma, tekki pealt ära sikutama ega kätt lakkuma, märguandeks või nii. Laseb mul rahuliste põõnata ning vudib oma kotilt kohale siis kui peremees, karja juht juba liigutab.Papagoi Roza teab kah, et inimeste uneajal ei röögita. Kuigi uude koju sattudes tegi vahel ikka hirmsuurt säutsu küll-mõtlesin juba et nii jääbki. Õnneks ei.Vaatas,et hea perekond-keegi teise pääle häält ei tõsta, Sissy ei tõsta isegi jalga mitte-sest keegi pole õpetanud.
Õpetatud mehest rääkides peaks näitama lõiku ETV korrespondent Neeme Raua saatest eesti juurtega USA tippteadurist Jaak Pangsepast, kes aastasena sõjakoleduste eest pere poolt Poola ja Saksamaale viidi, sealt aga Ameerikasse pääses.Ajuteadlaseks õppis. Huvitav inimene kes ülikooli laboris rottide aju uurides jõudnud maailma selle ala teadlaste tippu.Mind erutas tema avastus, et nii roti kui inimese ajus on piirkond, kus sünnib raev ja viha liigikaaslaste vastu, kes püüdlevad samu hüvesid ja eesmärke mis temagi. Kas ei tule tuttav ette. Kõik kes parnassile pääsenud elik Toompea kõrgustest rahva peale vaatavad, muutuvad kurjaks kui lumpen räägib pisikesegi palgatõusu vajadusest.
Seega-mitte valgeid rotte, vaid eestimaised bojaare tuleks uurida.Ja telemees Raud peaks viima Pangsepale lugeda Joh.Aavikut, kes aastal 1917 kirjeldas ilmekalt kuidas lihttalupoeg,kes pääsenud mõisniku juurde hästitasustet ametisse enam suguvendi sugugi tunda ei taha
Tibake vanaonu tervisest ka.Laupäevast saati oli vasak reis nii valulik,et pani mõtlema,kas märtsikuine reis Luksemburgi ikka teostub kui üks jalg eriti ei kanna.Aga päevad pole vennad,hommikust saati no problems at all. Selle rõõmusõnumiga punkteeribki tänase sissekande
teie paadikapten Neemo E Poldre.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment