EestiPoiss

Moens,kutid ja mutid! Päevakajaliselt ütleks,et Hiiumaal jätkub minikodusõda nii kohaliku fanaatiku,ajaloo-ja tehnikahuvilise külamehe ehitet puidust Eiffeli torni looja Alliksooga kui torni endaga. Kuna üks insenerist omakandimees-vanahärra tegi tugevusarvutused mis tõestasid rajatise ohutust, ja suri just enne paberite vormistamist südamerabandusse ning nüüd on aplad ametnikud kohe hammastega tolle torni autori sääres kinni. Et lõhu aga maha, kutt! Hoolimata sellest, et on antud tuhandeid allkirju (ka meie pere ja kogu tutvuskonna poolt) turismimagneti ja huviväärsuse kaitseks ning omanik lubanud, et kellelgi üles ronida ei luba.
Oma suvehiidlase probleemide mant kargaks tarmuka vanaisa mõtete ja plaanide ligi. Vat eilne kohtumine vene filmi "Sõda.Armastus.Võit" autorite ja näitlejatega ning ühine kinovaatamine tekitasid mitmeid olulisi mõtted. Nähes filmis,kuidas tudengite stiilipeost--tantsulkast Ukrainamaa väikekülas kasvas välja massikaklus saksa vormi riietunud kohalike noorte ning Peterburi tudengite, sõjaaegseis punamundreis pidutsejate vahel. Siis aga sündis ajarännak aastast 1991 aastasse 1944. Mil Galiitsia diviis-SS mundris ukrainlased suruti "kotti" ning tapeti. Nii surma, armastust, pisaraid kui sünnitamistki leidus ses omanäolises filminägemuses. Vaheaja lõpul jagasid kaks turskemat selli saaliuksel Georgi linte nagu ka enne filmi. Mina võtsin selle vastu muige ja küsimusega: kas lindi ettenäitaja saab öösel Armani poest tasuta midagi ilusat valida? Sest pronksiöö eel ja järel oli marodööride autoantennidel just noodsamad tunnused. No maeitea, venitas noormees. Ju polnud valmis kuulma tollest pärisvene auditooriumist nii huvitavat küsimust.
Aga nüüd järgneb välkvalge hetk, mis tabas mind tolle, meediaklubi Impressum järjekordse ürituse käigus. Peame vabanema ajalootaagast. Elame ju ühes riigis ja räägime, et edasiliikumiseks on vajalik Ühtne Eesti, nagu seda vaimusilmas näeb teatri NO99 tegijaskond. Lähtuks siit nüüd Marek Tamme esseest Ekspressis,kus on öeldud:
"Kas meid kummitavast vaimsest ja poliitilisest sumbumisest on väljapääs? Ma näen ainult ühte:inimesed peavad kasvatama kriitilist meelt ja kodanikujulgust, et mitte lasta endale peale suruda ideoloogiat, mis näeb kõikjal ainult vaenlasi ja väidab esindavat ühte jagamatut tõde...
Ja eelpool on ta väitnud:Eesti poliitikat päästaks põlvkondlik vahetus.
Ja veel eestpooltöelduna : meil valitseb suutmatus tulla toime rahvusvähemusega, mis vallandas aprillirahutused ja teravdas rahvuslikke lõhesid.
Kui liidame need kaks väidet,paneme kokku kaks pluss kaks, ongi tekkinud terav vajadus otsida väljapääsu.
Kodanikualgatuse korras oskan öelda,et esmalt kõnelgem eesti ja vene rahva ühistest kangelastest (selle teema vajakajäämisi kurtsid läinud talvel just vene üdhariduskoolide ajalooõpetajad). Aga nad on ju olemas:Narva vene koolipoisid,kes Vabadussõja ajal astusid koos eestlastega relv käes vastu Piiterist Narva peale tungivatele kommunistidele, punavägedele. Meie kohus on jäädvustada nende nimed mälestusplaadil Narva raekoja seinal või piirikindluse obeliskil.
Kelle ülesanne see oleks? Tuleks sarnaselt Riiklikule Lepitajale luua Rahvusliku Lepitaja institutsioon ja isik - regionaalministri büroosse näiteks.Koos vastava palganumbri ning kuulivesti ja relva võimaldamisega. Kui selleks saaksin mina, sõidaksin tööle Lool ehitatud, idanaabri loodud ja meil täiustatud kuulikindla maasturiga Combat. Kuna vastaspool respekteerib ainult tugevat persooni, pean sisendama aukartust. Sest kindlasti pole derzaavainimestele meeltmööda kui Eestis võtab maad kodurahu.
Miks me kakleme ja tuvastame pidevalt, kas vallutajail on säilunud veel mingeid õigusi?
Tehkem pilt klaariks ning mingem edasi puhtalt lehelt.Mille pöörame ette ajalookonverentsiga "Suud puhtaks,seltsimehed!" Kus kahe moderaatori eestvõttel selgitavad Eesti ja Peterburi ning Moskva ajaloolased paaril-kolmel päeval Tallinnas, mis tegelikult juhtus N.Liidus aastail 1936...1940.Kuidas stalinliku juhtimise all ja tingimustes löödi mättasse tuntud vene väejuhtide ladvik, kuidas N.Liit saatis Alois Shinklergruberile südamesõber Jossif Dzugashvili poolt nõukogude rahva kätega kaevandatud kivisütt ning rauamaaki, miska kaval Adolf sai täie hooga valmistuda punavene ründamiseks ning tublit abi maailmasõja alustamiseks...Justkui sellest oleks vähe,võeti saksa tanki-ja lennuväekindraleid Venes vastu õppima ja viimistlema oma sõjatehnilisi oskusi.Kuna seda Saksamaal teha keelas Versailles, rahuleping.Aga vana vunts lubas. Salaja kogu maailma eest.
Vaat kogu selle tõe peavad Eesti ja Vene ajaloolased ühiselt tooma siiakutsutud rahvusvahelise meedia ette.Häbenemata ja kuidagi ajaloolist tõde ilustamata. Tänavune mai on vene rahvale suure võidu 65.aastapäev, seega pakuks toimumisajaks mai 2011.
Samast sügisest peavad Eestimaa vene koolides olema kasutusel TÕEPÄRASEST AJALOOST kõnelevad töövihikud. Et lõpeks laste isiksuse kahestumist soodustavad asjaolud ning vene koolide ajalooõpside kaebused, et peavad lastele õpetama ajalugu Vene Föderatsiooni õpikute põhjal. Ja sama aktsiooni käigus kuulutame rahvustevahelise vaenu edaspidise õhutamise rängaks kuritööks,mis karistatakse maalt väljasaatmisega. Vaenuõhutajaist eestlased Siberisse,kuhu ühe oma kurjami saatiski juba mullu Saksamaa, vaenulikud muulased aga lihtsalt oma esivanemate maale ilma tagasipöördumise õiguseta.
Piir meil peab, küll nad seda tõsiselt võtavad.Pärast äsjalõppenud NATO nõupidamist Tallinnas ei kahtle selles enam mitte keegi. Ja filmilõike on saadaval-ka sellest, kuidas Wehrmacht ja Punaarmee pidasid ühist võiduparaadi pärast Poola anastamist. Internetist leiab ka Beria allkirjastatud dokumendi: Saksa vastuluure ja NKVD koostöömemorandumi.
Nii et kas TEEME ÄRA järgmine action? Mälusopid puhtaks,ma ütlen. On ju see ühiselt edasimineku põhiline eeldus.Teist saatust pole meile antud. Elagem omas ajas ning hoolitsegem kodurahu eest. Sest ikka vaevab mind küsimus: millise maailma jätan oma lapselastele? Ma ei kujuta tegi, et Karlikesed, Patrik ja Sebastian peavad oma kooliaastaist esimesel neljal saabuma koolist veriste peadega nagu mina. Kui Koplis mulle rahvaste sõprust kooliteel kividega pealuusse loobiti. Maa vallutanute laste poolt,paraku. Ilma edasikaebamise õiguseta. Sest õppealajuhataja, Venemaa eestlane kurtis meie vanematele,et oleme kurjad ning norime ise tüli. Mis ei tulnud kahjuks mitte pähegi. Sest olime teisiti kasvatatud.
Kasvage ja kasvatage ka ise.
Sedasama siin.
Vanaisaseaduse täie rangusega
ikka teie Neemo E. Poldre
innovatiivne maailmaparandaja.
Kui Toompeale ei pääse,siis Europarlamenti!
Koolieelikuna teatasin: madruseks ei võeta,siis hakkan kapteniks(?)