EestiPoiss

tere ja ei saa me läbi Hiinata! Pealtnägija näitas just hiina käsitsivõitluse treenerit.Tallinnas elavat Changi,kes õpetas kunagi mu õeraasu ning aastaid hiljem tütretirtsugi.Point sellest,et kahtlustan toda sümpaatset pilusilmset kutti mu lapse nakatamises -kust mujalt mu algkooliplika-ealise ratsutamishuvilise lapse pilk pöördus Aasia kultuuri pääle?
Aga hommikuüllatus oli selles,et kui olin valinud õeraasu numbri,ta ei vastanud. Ju lehetegemise-järgne päev ja põõnab,uskusin. Siis äkki heliseb mobla ja Annika küsib: helistasid? Ma olen Shveitsis, nädalalõpul kodus räägime,eks!
Ja Jensu viibib Riias, kus kohe avatakse Tallinki vastne,otse nõelasilmast tulnud hotell.
Ent mina ei pääse Tänasssilma tehnokülasse,kus motikamaja õuel esitletakse nö Eesti Nokiat,äsjasündinud mopot Exo.Õnneks sain tänu mopost kirjutanud kolleeg Sander Silmale meilikontakti tegija esindaja Jarmo Tuisuga, kes võib saada minult aprilli teises pooles, uute jätkuesitluste aegu vihje tootmaks ka kolmerattalist invamopsi minusugustele vaeguritele.Ja vanemaile liikurihuvilistele poeskäimisteks väikelinnades, kus liiklemine vaiksem kui siin merekalda pääl.
Kus elu kulgeb minuarust sovetlike mallide kohaselt. Kus juba siis nö valiti näiteks kaadrit isikuliste näitajate järgi:teatud kohale paigutati kuni 30-aastane tehnikumiharidusega kindla rahvuse naisesindaja, kes ainsas valitsevas parteis ning peres kaks last jne. Kuna taaskord kandideerisin kliendiloteriis tellijapreemiale, miljonilisele raha-auhinnale Luigepoju Ekspresseni ja ka tema kaasomanduses oleva Päevalehe tellijana ja õhkõrn lootus pesitses hingesopiski.Ent tänane EE valgustas võitjatädi persooni:
miljoni võitis hoopiski mu kodukülas, Kivimäel elunev 83-aastane tädike Hilda Heinsalu. Järelikult oli lehemagnaatidel mõttes valida välja rahasüsti vajav korralik,puhas naissoost vanainimene Nõmme kandist. Noh,vähemasti õigesse kohta maandus too miljuunikene.Aga oleks ju minagi saanud lugejaile häbenematult valgustada kuhu pappi paigutaks. Hilda-tädil kukkunud talvel kokku kasvuhoone ning kuurikatus mädanevat, ka ahi tahtvat kaminaks muutuda. Pea sama siin: krundi piirdeaed hingitseb oma lõpunädalaid.Kamin vajaks väljavahetamist ning pargimaastur Suzuki Vitara ihkaks paarikümne tuhandelist hädaremonti.Pajatamist oleks minulgi üksjagu,ka nägu passiks pildile nagu tarbijaloterii korraldajad seda ihkavadki.
Aga on veel üks mure hingel,mille peale vanatädi teps mitte ei tulnudki.Mina-mees näed olen nii empaatiavõimeline,et paneksin suurvõidu korral sajatuhandelise põhja omaloodavale "Haavatud Eesti Fondile", mis toetaks suurperesid. Kelle lapsed jäetud tarkade ja täissöönud riigiisade hoolitsusel ilma ranitsatoetustest ning tasuta koolilõunatest, kelle vanavanemailt võetud kahel rindel sõjapidamise kulude katteks ära ka matusetoetused...
Kurb ja ka rõõmustav oli näha, kuidas ühiskonna sanitar VõsaPets sõitis viima paari kilekotitäit toiduaineid töötu emaga Pärnu suurperele, kel polnud nädal otsa olnud mitte söögirahagi(!)Ja kui minusugused vahel tuumavad,et meil elu raske -mida peavad siis tegema need vanemad, kes oma üheksa võsukest õhtuti korisevate kõhukestega ööunele saadavad?
Pole ma nende parteis,kes taoliste lehelugude pääle kommikastis läbi interneti mulisevad:oli siis vaja teha titekarja kui toita ei jõua?No inimese armsad,kes siis lapsi muretsedes oskab mõelda, et Ansip tahabki majanduskriisis elada?
Kui teie ei taha,rabelge välja!
Valik on teie.
Jätkuvalt parimat lootes
ja halvimat peljates
ikka Neemo E. Poldre