EestiPoiss

teilegi tegusa kevadpäeva lõpetuseks head õhtut soovib.Hommik algas Jelena Zubkova uurimusteose Baltimaad ja Kreml kähkutagastusega TLÜ raamatukokku,sest laenutuseaeg sai äkki läbi.
Muidu põhjalik teos kolme mereäärse väikeriigi okupeerimisest,kuid paraku pelgalt arhiividokumentide najal kokku kirjutatud.Nii et emotsioone ega juuresolijate pilku pole vahele mitte mahtunud. Näiteks seal,kus kirjeldatakse paarisaja EW kommunisti ässitusi ja nõudmisi kähku-kähku murdmatusse liitu astuda,sest kohalesaabunud vene sõjaväeüksused olid ju julgustuseks. Ja tublit lisa saadi rahvale vabadust nõudvaist kisakõridest-eksvangidest. Kõik punaste poolt türmist uulitsaile möllama ja uut korda ning rahva valitsust nõudma lastud kurjategijaist,kes kah kamandati Stalinile tänumeelt avaldama, plakatite ja loosungitega mööbeldama. Ning mis peatähtis: minu hea kolleeg ja mentor, Õhtulehe veteranajakirjanik Leo Randmaa kirjeldas, kuidas Vabaduse platsil Jaani kiriku ees kõnniteel seisid ridamisi punaväe madelautod relvastet püssimeestega, kui kurikuulus punamiiting toimus. Nii et kui Jelena teoses katsusid kolme Balti riigi Kremli emissarid ohjeldada ja vaigistada mässumeelseid punaseid, siis sõjaväeline hunta oli neil risti-põiki vastas. Moskva seaduste täie rangusega.
Kuidas ütleski sm.Putin:Ajalugu ei tohi te mitte ümber kirjutada, seltsimehed!
Aga Kremli võimukoridoride väike lemmikloomake Mõmmik,see pikuke Medvedjev, käis ära oma Canossa teekonnal Krakowis ning viibis Poola presidendipaari matusetseremoonial kõige hirmsa kiuste. Tuhapilvede tõttu Islandilt jätsid matuselesõidu ära paljud seda plaaninud riigijuhid. Ent Mõmmikul oli vaja ju endale tuhka pähe raputada. Liiga palju vandenõuteooriaid sigines juba Poolamaa inimeste pähe...Kus viibib mu õeraas Annika,kes peaks juba weekendiks Tallinnas tagasi olema,ent kusagil Kesk-Euroopas vist kodu poole seikleb. Näe,juba teisipäev,kuid ei kippu ega kõppu. Koputusest uksele rääkimata.
Ajaloost ja loodusjuhtumist teeks kõrvalepõike tänasesse päeva. Hommikupoolikul viibisin TTÜ VI õppehoone fuajees invaelu demol,kus toimus ratastooli-vigursõit ja vaegureile tudengielu võlude esitlus koos nägemis-ja kuulmispuudega noorte õpivõimaluste ja elu-olustiku selgitamisega.Huvitavalt korraldet üritus.Kuigi tajusin, et "kapist väljatulek" oli inspireeritud moesolevast Euroliidu hoiakute tutvustamisest. Sest varemail aegadel pole taolisi massilisi actione e. vaegurite elu kurvema poole esiletoomisi, toimetulekuraskuste tutvustamisi märgata olnud. Meediaärimees Mati tuli mind sealt ära haarama,et Buldogi Pubis,me lemmikkohas,kannu õlle juures kanda ette oma äsjase Soomeskäigu üksikasjad.Tegime lähitulevikuplaane DVD-projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks ning siis pillas ta mu Lauluväljakule,kus pidi mõne aja pärast algama Eesti Nokia,uue särtsurolleri demosõitude ja huvilistele tutvustamise üritus. Jarmoga, projektijuhiga tundsime teineteise kohe ära, kuigi oli eelnenud vaid moblasuhtlus. Mopo oli justnagu fotolt meelde jäänudki,mõnza ja kompaktne ja särtsakas.Mina sadulasse ei roninud,kuid muljed sain kätte-nii palju erisuguseid testisõitjaid oli tulnud, et lihtne see lõpptulemuse hoomamine oli. Nüüd on pall nende käes,kes huvitatult juba jõudnud sõiduriistu tellidagi. Kui esimesed mõnikümmend loovutatud,on firmal ehk jaksu nuputada uuem tagaülekanne lisamaks rattapaari.Et vaegurisõiduki moodi riist sünniks.Minu nõuanded olid: peab jääma võimalikult väikesegabariidiliseks ka kolmerattalisena, et oleks hõlbus autos vedada kui suvitama sõidad.Keegi krossisõitja, kahemeetrine sell üritas hoogsalt vigursõitu teha ning soovitas esihargile suuremat kaldenurka.Keegi pakkus : vasaku käe alt juhtnupud vähe nihutada, et põlvega juhtrauda koksates lülitit ei puutuks.Ja oli kuulda veel üks soovitus: sõidutõkesti ärandajate peletuseks. Ka teatas Jarmo, et uutel mudelitel tulevad suuremad rattad.Jätsin talle hüvastelles visiitkaardi ning palusin invasõiduki kontseptsiooni kallale asumise eel kontakteeruda.Et saaksime Tallinna Invaliidide Koja juhi Tauno Asuja abiga saada Moonisse kokku terve asjasthuvitatute, noorvaegurite rühma,kes sõidaks ja soovitaks.Nii saab tulemus parim, usun ja loodan.
Parimat tulemust loodan ka eruadmiral Kõutsi taotlusele,et Eesti võtaks lähiajal vastu laevanduse registrimaksude soodustuse seadused. Muidu jätkub tänane olukord,kus Eesti kaubalaevastiku 60 alust kulgevad Läti, Soome, Rootsi ja Leedu lippude all ning maksavad makse nende riikide tulubaasi toetuseks.Ka Eesti meremeeste maksud,ühtekokku 1,5 mlrd aastas, lähevad meie riigieelarve jaoks kaotsi. Tallinki laevakapten aga säästab oma palgast 260 tuhat maksukrooni aastas, kuna pole Eesti lipu teenistuses. Kasu saavad kõik peale meie,keda juhivad NLKP kõrgemate parteikoolide karastusega seltsimehed,kes on relvastatud vaid vanaonu Karl Marxi Kapitaliga ega ole midagi kuulnud maestrost, kel nimeks Milton Friedman ning kelle kuulsat turumajanduse kontseptsiooni meie riigile nii pöördelistel aegadel pidevalt kilbile tõsteti.
Aga teie õppige,õppige nagu hullud seda va moodsat turumajandust,et poleks enam seda va toru-majandust kus kõik kaob,lahkub nagu suurde torusse, jäävad vaid tühjad pihud. Kui Eesti Energia muudetakse börsiettevõtteks,on samuti karta Milton Friedmani põhimõtteist kõrvalekaldumise katastroofilisi tagajärgi. Lõpetuseks. Keegi asjapulk nimega Stark EKPst avastas,et Eesti üleminek eurole polegi nii kaljukindel. Ja tõi esile mitmeid kahtlusi.Minu arvates on miinus seegi,et meie riigiaparaat hulga suuremaks paisutatud kui tubli liitlasse USA vastavad institutsioonid.
Kui oleme taaskasutusse pööranud Eesti krooni,pole üleminek üldse valus,tõden ma koos Gaute Kivistikuga,kelle Libauudiseid kuulamast ei väsi. Olge jätkuvalt tublid ja täie tervise juures!
Parimatega
Enno E. Poldre