EestiPoiss

siin jälle kodus oma loenguilt ja tervitamas.Täna küll oma kommunikatsioonipraktikumilt tagasi on ning noore rähni kombel toks-toks asjatamas .Huvitavaid ettekandeid saime kuulata.Inglise fil-idelt ja riigiteaduste tudengeilt ja paljudelt veel.Ma ise, agar nagu olen, lähenesin teemale ülimalt kreatiivselt.Referaadi tegin varakult "K&K" keeleartiklist koodivahetuse teemal ühe oma lektori sulest ja saatsin äragi.Nutikamad olid oma referaadid tänasteiks ettekandeiks vorminud,sest nii vist tahetigi. Aga mina,ülipüüdlik ullike ,ju sain hullult valesti aru: valmistasin ette mõlemad(?). Polee pahaa-sellise lolluse eest kollast kaarti ei näidata.Küll aga turgatas esimesi sõnavõtjaid - etlejaid, "inglannasid" kuulates pähe,et nood keeleuurijad olid tutkinud justkui pimedad elevanti- kes jalga,kes lonti,kes kõrva.Otsustage ise:esimene esineja-tudengineiu kiitis versiooni inglise keele omandamisest,kui juba neljakuise beebiga tehakse sellega algust. Metodoloogiline õpetamine kestab kuni lapse 14-aastaseks saamiseni.Hilisem esineja taas pakkus mingite nö uurijate "avastust" et varajane kakskeelsus lapsele sugugi mitte hea polevat...No võta sa kinni, kummal rühmal õigus!Keegi riigiteaduste tudeng selgitas ühiskonna varandusliku kihistumise uuringuid ning tõdes oma resümees,et Eestist hullem olukord varalise kihistumise mõttes olevat vaid Portugalis(!) Kuna igale esinejale oli ette nähtud üks napp ja kiire publikuküsimus, esitasin selle mina: Kuidas defineeriksite esimest ja teist Eestit,lähemalt - nende kooseksisteerimist? Noor daam oli küsimuse pärast tõelises hämmingus.Kas märk sellest, et suurkoolis pelgalt eluvõõraid asjamehi/naisi produtseeritakse?Suurem lugemus, lihtsalt igapäevaeluga kursisolek päästnuks neidise kimbatusest.Liiza küll leidis õhtul,et nooruke tudeng ei saa seda kuidagi teada,mina ootavat inimeselt justkui üleloomulikke võimeid(?).Koolis aga tuli mul endal piigale appi minna,kes vidutas küsivalt silmi:mida see vanaonu nüüd tahab? Vaata,neiuke,esimene Eesti on Viimsis ja Tiskres,aga teine paistab kätte Võsapeetri telesarjast...
Minu kommi saatis naer auditooriumis.
Küll aga pole midagi naerda vaid tuleks hoopiski müts maha võtta meie Priit Hõbemägi ees,kes kunagi minu lahkumise järel Õhtulehest tuule tiibadesse sai.Alustades sealsamast kus minagi - toimetuse staabist elik sekretariaadis - lehte maketeerides/kokku sättides, tänapäeva mõistes kujundades.
Ja nüüd on Priit nii kõva poiss,et valdab seda va sovjeti-aegset sõnaseadmise kunsti.Räägib asjast läbi lillede,otsesõnu eimidagi öeldes. Kirjeldab oma Luigepoju Expressenis Molekuli tegemisi Eesti pressi suukorvistamisel mõnitavas võtmes lausa ladina keele kaudu. Otsustage ise:
Legendaarse eesti rock-ansambli Psycho üks väheseid salvestatud lugusid kannab nime "Nomina sunt odiosa" ehk maakeeli nimed on vihatavad. On ta just eelpool öelnud sedagi:pean poliitikutest lugu,kuid mitte igaühest...Loodan,et too nn meediavabaduse töögrupi kokkuseadnud minister ise mõistab,et just temast,Langi Reinust meil(Priidul) jutt käib.Eriti kui rõhuda taustale. Mõnitavalt "meediavabaduseks" nimetet seadusepügala komplekt on vastuolus Eesti Ajakirjanike Liidu ajakirjanduseetika koodeksiga, mis käsitleb ajakirjaniku allika kaitset.Molekuli tulem rõhub karistusele infoallika mittepaljastamise eest,lajatades talle 500 päevapalga suuruse trahviga või aastase prii ülalpidamisega hallitrellihotellis.Kus mina või mõni mu kolleeg näeb triibulist kuud või ruudulist päikest omal valikul.Aga priilobi menüüd valida ei anta.Ja nagu tänased vangid kurvalt kaeblevad, tuuakse ka ajalehti tihti hilinemisega ning pudru juures puudub sobiv moos. Rääkimata jõusaali omatahtsi külastamisest. No ei ole elu,ei ole!
Medalil on minu jaoks ka säravam pool.Nimelt ei pääse seagripi bakter mind külastama kui Leedo poolt Savisaarele annetatud pistise loo paljastan.Sest kohtumised läbi turvaklaasi toimuvad,vähemalt meie liitlasriigis USA-s.Ja kui Tartu eurovanglas,kuhu loodan kukkuda, on talvel soojem kui minu päriskodus,asetub kõik omale kohale.Sest inime ei pea kütmata majas mitte elama.
Vanad eesti kommunistid ju kutsusid kinnimajas istumist ülikoolis käimiseks.Miks minagi ei võiks jätkata tudengielu sel moel kuis nemadki omal ajal?Elektrikütet majas niiehknii maksta ei jõua,valik on minu!
Aga suurkooli ruumid on küll korralikult soojad.Kampsikus täitsa paras kuulata ja kulgeda.Mida ütleski vanaeestlane:ei ole häda,häda võib tulla.Nagu võib tulla seegi,et masu lõppedes elatismiinimum üle 4350 eegu ronib ja Hundisilma vana mulle laost puid välja kirjutab...
Välise ümaruse olen kaotanud ega kurda,aga huumorimeel pole mind mitte maha jätnud.Õnneks ja elushoidmiseks.
Tänagi ajasin kaks noorikut bussis naerma.Kui keeldusin nende pakutud istekohast,öeldes:ema ei lubanud istuda kui daamid seisavad!Kuulake teiegi ema sõna ja pidage memme õpetusi meeles.
Head adventi!
Ja suss ikka aknalauale:mõni terasem pistab kummiku!
Parimate tervitustega
Neemo E. Poldre