Thursday, November 19, 2009

EestiPoiss

jälle siin teispool ekraani.Lehvab ja tervab,kuis muidu.Ja tunnistab,et tänane kaunis päev,sajuvaba ning nädala viimane,superlühike ja pelgalt üheloenguline,tekitas soovi heastmeelest krantsi mängida, vallatust teha.Kui mu lemmiklektor Anna Verschik,see temperamentselt atraktiivne daam parimais aastais ning oma ülimalt väljendusrikaste, otse retilaanemäelike silmadega oli lõpetanud,tänasin teda väljumisel huvitava loengu Keele variatiivsus eest ja pärisin, kas kahtlustate Leonid Iljitshi rahvusromantismis,kui too meile vaid ükskeelsust propageeris?Olin just elnevalt hoiatanud,et Annale vallatu küsimuse esitan.Remargina küsisin loengule lisaks,kas ta märkas "paanikat muulases kohtumisel võõrapärase terminiga"? Sedastas ju pr.Anna sarnast tõika oma loengul,kuid näidet ei serveerinud.Mind huvitas,kas skandaali nimega "Piga" oli ta märganud läinud nädala pressis?Naeris ja tunnistas,et on kursis...Mul endal oli tunne justkui põhikoolipoisil,kes püüab talle meeldimahakanud klasssiõest linalaka tähelepanu köita teda patsist sikutades(?) Nagu ütlesin,põhjustas seda ilus ilm ning nädalapikkusest kooliorjusest ajutine vabanemine.
Kusjuures ei väsi kinnitamast,et mu koolitee jätkumine üpriski huvitav ning pinget pakkuv on.Kuidas saaksingi kodu koti pääl lebotada kui ilmas nii palju huvitavat sünnib.Ja miks siis ilma minuta?
Läheks nüüd ajas tagasi ning lunastaks lubaduse nimega Krönungi jutt
kui kohvireklaami vähegi mäletate.Selle erinevusega,et jutuks ei tule:"Me olime ju täiesti riieteta..." sest härrasmees oma vallutustega ei kelgi.Aga Porkuni preili etendus oli sel tasemel,et mina kaotasin suvelavastuse-süütuse,kui laenata Mart Sanderilt "Tähed Muusikas" kasutatud parooli,aga teises kontekstis.
Nojah,oli kuidas oli.Aga ei saanud palju vett merre voolata,enne kui Helga-nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi värske tudengiplika kogu staffi minu autoga ta eelmisest pesapaigast,just kroonuläinud boyfriendi vanematekodust Kadrinast ära tõime.Rakverre majutasime ja sealt siis kooliaasta algul Kiltsi tarisime,kus noor daam oli saanud õpetajakoha Väike-Maarja Keskkoolis.Mina olin suhtele nii pühendunud,et terve pika ja lumerohke talve vähemalt korra nädalas oma pruudiraasukest väisasin.Ja tema majaperemees kord õhtul teelauas mulle pihtis,et kui mõni külapoiss peaks eksima nende maja teisele korrusele Helga poole,tema kohe tolle ligitikkuja aknast välja heidab!Libistasin selle remargi kõrvust,kogenematu nagu ma naissuhetes olingi.Aga kevadsessi aegu selgus,et hoiatuseks oli põhjust.Nimelt juhtusin tema pealinna-peatuspaigas Väike-Karja uulitsas elanud kaksikuist õdedelt kuulma,et mu südamedaam plaanib Tallinna tulla mulle teatamata.Kahtlustasin kõige halvemat,mis ühel koledal ööl ka juhtunud oli.Lähen ma öömajalist tervitama ja mis ma näen:teki alt paistab kaks paari jalgu! Et tulin hommikul ja ootamatult,ei jõudnud mu armas pruudiraasuke öist külalist ukse taha tõsta.Hämming valdas meid kolme, eriti Helgat.Kipsis käega noorhärrat kolkida polnudki kavas,kuigi too seda kartis ning vabandussõnu pobises.Helga astus esikusse ning esines mu ees vabandusega: tal olnud oma õpperühma labrakas ning purjusena öömajja naastes sättinud üks sell end temaga kaasa(?).Noh,kui see nii lihtne on,mis siis meil kahel enam jahuda?olin uudishimulik .
Nädal hiljem palus ta minuga vabanduskohtumist ja sõitis rongiga Tallinna. Veetsime raudteelõhnalise Balti jaama ühe teetoa nurgalauas oma poolteist tundi,kusjuures heitunud daami nuuksete vahel kuulsin südantlõhestavaid lugusid tema koolipõlvest lastekodus.Kus juba algklassi plikadel olid omad poltfriendid keskoolipoiste hulgast,kelle kaissu igal öösel vuditi.Kasvatajad teadsid,kuid ei pööranud tähelepanu.Sest öörahu oli ju tagatud(!)Helga pihtis,et on voodisuhetega harjunud juba maast-madalast ning oli uskunud mindki lahusoleku-päevil kodulinnas sama tegevat(?).Ei ole elu selline, tüdruk!kordasin jatkuvalt kuid kas uskus,ei tea.Elutee meid järsult lahku viiski,sest pikale veniva püksikummiga leediga ei saagi olla pikka juttu. Kuidas see vanarahvas ütleski : võrdlusena suus käinud lusika kohta?
Uurige folkloori või pärige vanaemalt,valik on teie!
Head ja rahulist!
soovib ikka teie Neemo E. Poldre

No comments:

Post a Comment