EestiPoiss

rõõmsa hommikutervitusega taas siin ja praegu.Päris huvitav on ärgata pulma-aastapäeva hommikul.Mille eelõhtul üllatasin oma Liizat iirise-kimbukesega. Täna hommikukohviga,nagu meil majas kombeks.Et polnudki üllatus ega midagist.Lilled andsingi üle varem seepärast,et enne ametlikku abiellu heitmist elasime koos oma kolm aastat-seega mingi vihje või nii.Tänase päevaga siis lõi numbri 30 spidokale ette.Peab ikka terve inime olema,kes poolesajandipikkust kooselu nautida suudab ! Aga ei ma unista midagi,ikka päev korraga nagu tänastel eakatel inimestel kombeks. Kusjuures,käsi südamel:ei ma end kuigi eakana tunnegi.Lihtsalt aeglane olen,mõtteerksust kaotada ei tahaks.Aga kuhu hallipäisel pässil ikka enam tormata?Vana kilpkonn jõuab kah kõikjale,kui aegsasti teele asutab.Ain Kaalep pillast HommikuTeles hea killu.Kui keegi leedukas oli kunagi küsinud,miks ta luuletab.Oli vastanud:"Sellepärast,et ma oskan!" Ja vastus küsimusele,miks autoajakirjaniku elukutse kord valisin,ongi samuti siin . "Sellepärast,et ma oskan".Ja Belesta omanike kutsel Fordi projektiga liitusin samal põhjusel-et oskasin ja suutsin.Autodidaktina marketingi-ja reklaamiasjandust ikka töö käigus õppisin,suhtekorralduse-töö tuli justkui iseenesest.Sest kolleegid-toimetustes autodest kirjutajad olid kõik head tuttavad ning valmis alati minu esimese hõike peale tulema tutvuma vastsete mudelitega,mille juurde käis põhjapanev pressiteade ning reas tehaselõhnalised autod koos järgneva aruteluga heade napside osavõtul. Kord saavutasin isegi ülima populaarsuse.Kui 15-liikmelise leheneegrite rühma koos operaatoriga ja Mootorite Maailma saate juhi Are Elleriga Soome viisin:Seal Fordi rallimees Sebastian Linholmi külalised olime- tema suvilas ja trennirajal mehe kodumetsas kihutasime, misjärel Basti meile omatehtud lõuna serveeris.Kõik oli viimasepeal,eriti seik,et Tallinna Reisisadamas enne laevukese väljumist igale osavõtjale viiesajamargase kuluhüvitise ulatasin (ja seda karmil rublaajal,kui valuuta omamine tegi sust justkui imemehe,ülirikka).Tunnistan,et Kalle Leet oli hea mees,et sellise idee sünnitas ja võimaldas.Minu "partei" koondus veelgi kindlamalt sinise ovaali alla.Ja edasi töötamine tunduvalt lihtsam.Häid ja mahukaid Fordi-lugusid järgnes kui küllusesarvest:Oli vist aasta1991,kui avaldasin Äripäevas artikli pealkirjaga "Ford on tagasi Eestis"kus sain meenutada Fordi esimest tulekut omariikluse päevil.Ning tänu tublide firmaomanike nõussejäämisele õnnestus koos autokool Plekk-Liisuga taasavaldada Henry Fordi raamat "Minu elu ja töö"mille üllitamisele pani õla alla kolleeg ja vana sõps Margus- Hans Kuuse oma järelsõna ning rohke pildimaterjaliga tänasest Euroopa Fordist.Ostsime tagatipuks ära poole tiraazist ning iga selle aasta autoostja sai kaasa Fordi raamatu.Mina taas väga õnnelik,et läks korda temp,mida konkurentidel polnud võimalikki korrata.Üldse olen läbi oma Fordi-karjääri üritanud tegutseda nii,et oleksin eessammuja,mitte teiste sünnitatud ideede kordaja,järeleaimaja.Moodsas kõnepruugis olen "üritanud olla alati innovatiivne".Ka esitlussõitude korraldamises.Kui tuli Focus,palusin abi automüüjalt.Sest mõtlesin välja demoürituse suvel Kuressaares.EsitlusTransitile külapealt laenatud treiler sappa ja Focus kukile ning tuld!Kuressaaare Kuursaalikohvikule kõne ning garantiikiri kaasa.Kliendid helistas kokku automüüja,Nasva külalistemajas ööbimine ja lahe nädalavahetuse-üritus oligi tehtud!Direktor Peeter Sergo poolt olid vaid mõned juhtnöörid:automüüja pead ise puhkepäevadeks nõusse saama ja kohvikuarve olgu mõistlikkuse piires.Polnud probleemi, ega meil alkot vaja läinud.Kahe mehe lõunasöögid,klientide kohvid ja mahlad ju mõisat ei maksa.Omal oli lahe küll mõlemat uut väärt relva proovisõitudeks anda. Teine võlu minu töös oli,et endal tuli käia Soomes iga uut mudelit Tallinna toomas.Täispaagiga tuliuue auto või bussiga Soomes päevake veeta,vanu sõpru külastada ning seejuures laevahüvesid kaifida,head päevaraha saada(markades).Lausa mõnus hobi mul ,mille eest isegi maksti palka. Nautisin Helsinkis alatihti kaasliiklejate üllatunud-uudistavaid pilke, kui mõne uue, seninägematu Fordi mudeliga foori ees peatusin.Ka sadama tollimehed ei suutnud üllatust varjata.Istusin laevalepääsu järjekorras Soome numbriga autos,mis neid ikka ärgitas küsima:kuidas sul sihuke sõiduk on?Kelle oma? Hobi ja leivatöö ühtelangemist teile kõigile soovides
lehva-lehva,
alati ja järelejätmatult teie
Neemo E.Poldre
P.S.Kui leiate eluteele õige kaaslase,mööduvad esimesed 30 aastat kui linnutiivul.Mis pärast tuleb,seda täna ei tea.