EestiPoiss

Hommikust kõigile,hüüab.Ja muljetaks lisa eilsest Linnateatris käigust. Olid ju vennad Presnjakovid teinud tüki nimega "Ohvrit mängides",kus eri süzeed miilitsauurija tegevusest mõrvasündmuste rekonstrueerimisel uurimise tarbeks.Uskuge:teema annab kohutavalt võimalusi nüri aruga onu Stjopade kõverpeeglitesse seadmiseks.Näitlejate raskekahurvägi oli lausa esinduslik ja loetelu algas Priit Võigemastiga, lipates edasi Al-der Eelmäe, Epp Eespäeva,Rain Simmuli jpt. armastet tegijatega.Loodan,et saalis seal kõrgel,Taevalava- püünel viibis peale minu teisigi,kes oskasid hinnata taustategijate jõupingutusi kasvõi Vene riigi tänase miilitsavormi ja uute eraldusmärkide hankimisel.Märkasin esimese mendi lavaleilmumisel,et vorm ja tunnused polnud rekvisiidilao vana,tavaline seis,vaid Putini erilise, venepärase demokraatia turvameeste/miilitsate vormi hetkeline pale.Ja üldse oli häid,slaavilikke leide palju,näiteks joomalauas rusikaga vastu rinda põrutamine "A tõ menja uvazajes!"
Lahe wärk,ma ütlen.Ja täiendan veelgi eilset juttu oma taadist,vana Jüri pojast Eduardist.Kellele üritati serveerida ema nö sõbrantsi,täpsemalt peretuttava, Kalevi kommivabriku tuntud direktori ja mu pinginaabri isa Harri Kiige abikaasa poolt tasuta eramut,mida kompartei jagas valituile.See pere sai nn Vana-Nõmmele,Põhjakaare tänavale.Lausa Mustamäe nõlva suusahüppetorni naabrusse kena väikese üksikelamu.Misjärel oli Vello ema kõpsti meil ja vestis,et minugi isa,sõjasttulnu,peaks minema küsima perele maja,mille omanikud kas üheotsapiletiga Siberi-matkal või Rootsi kuninga kaitsva turja taga varjul. Majad head ja puha ripakil onvad.
Kui seda juttu mu taadile õhtulauas serveeriti, oli jõukate vanemate lapse ja kommunismiideest rikkumata inimese(kes eraomandit pidas pühaks ja puutumatuks), vastus kindel ja ühene:Ei mina taha võõrast. Vat tulevad omanikud tagasi,mis siis!Kas läheme kuuse alla?
Kui mu isake veel elaks,kes sinimustvalge taastulekutki ei jõudnud ära oodata.Küsiks kohe kindlasti:kust sina,mees võtsid selle veendumuse. Ja julguse ränkraskel punaste võidujoovastuse-perioodil väita,et ajalugu muutub,maakera pöördub tagasi läände?Luuletati ju,kuidas pöördus itta !
Imestan seda isegi,tihti mitu korda nädalas.Et poisid omast võttest selili sadasid kui kirjamargid.No oli ikka aeg,ma ütlen.Lausa seitse punkti !
1.Kõigil olid töökohad
2. aga keegi ei teinud tööd!
3.tööd ei tehtud,aga plaane täideti 100 %
4.vaatamata sellele oli poodides tühjus
5.vaatamata sellele polnud kodudes puudust eriti millestki
6.vaatamata sellele varastati kõike ja kõikjalt
7.varastati hoolega,kuid midagi oli ikka alles...
Ilus aeg just polnud,mida tagasi nutta.Kuid oludega kohanemises pole meil vist vastast.Ja mul siiras heameel ning puhas õnnetunne,et ise suutsin elada ja mitte halvasti ,omandanuna laveerimisoskuse,suutlikkuse üle nurga libistada kus vaja.Püsivusega,tihtilugu hambaid kokku surudes saavutasin oma eesmärgi:punaste parteisse astumata,end tibladele maha müümata ronida elus haljamale oksale,saada oma veerandsajandi-staaziga töökohas peatoimetajaks "lauaülema"- postile,kel korralik palk ja ameti-Volga koos täieliku respektiga kõigi sel ajal vaheldunud kolme ministri (Sibul-Kruger-Vähi) silmis,kelle isiklik kirjatsura justkui olin.Süsteemi pressikeskust juhtides ning härrasseltsimeestele kõnesid ja ajaleheartikleid tootes.Üks minister,volgasakslane Kruger ja üks teine ülem, aseminister Kaerlepp hiilgasid sellega,et tasusid omast rahakotist mu ekstra-vaeva. Teistele tuli teha kirjatööd lihtsalt palga eest.Mis ei võtnudki eriti kurvaks, sest elasin suht vaba,omatahtsi elu, kui põhitöö tehtud.Keegi ei uurinudki, kontrollinud, nuhkinud,kui hoogsalt ja kas üldse loovisik tööl käib.Best for me!
Täie rahuldustundega võin õhtul uinuda,kui möödaniku peale mõtlen. Südametunnistusega vastuollu ei läinud,ise ei varastanud ega lapsi vargaiks õpetanud.See,et vene sõduri käest Pääskülast kanistritega bensiini ostsin, kui kütusekriisipäevad olid,polnud ju vargus.Ja seegi,kui miilitsaautoga öösiti käisime Tallinna Kaubasadamas vene tööliste käest vanu väljamaalt tulnud utiilikumme ostmas oma autodele,polnud ju vargus,vaid tolle suure, savijalgadel kolossi saamatus oma rahva eest hoolitseda.Ajakirjanikuna kirjutasin ju Noorte Hääle liiklusrubriigis Vöötrada,et iga Eestis arvel oleva eraauto kohta eraldati GosPlani poolt 80-ndate alguses aastas 2 (loe:kaks) autorehvi!?Kas teie suudate sõita autoga kahel rattal ja kui kaugele?
Poola Autorevüü poisid igatahes Kalevi staadionil sõitsid.Kui esinemisauto tagadiferentsiaal oli ringitehtud ja eripuki pealt startisid.
Head mõtlemist ning jällekuulmiseni!
teie Neemo E.Poldre
automees kuni hauani.