EestiPoiss

Tere ja veavabandusi.Oma eilses järjejutukillus kutsusin Poolas kalalaevana sündinud ning hiljem reisilaevaks ümbersündinud Georg Otsa nimelist laevukest häbematul "praamiks".Ja tõega see alus siis vaid 14 autot peale võttis.Sest vööriossa saetud luugiga augukesest laevaküljel ei trümmi mahtund lisaks prügikonteinereile rohkem sõidukeid.Latvija bussike sai pardale vaid siis,kui rehvirõhku alandada (luugikõrgus!) Kord 70-ndate vahetusel pääsesime ülelahe Lepa Leoga ta Ford Transitil,kus diivani taga kaubaruumis seljatoe varjus oli teel Kakumäelt Tallinna, sadamasse neli algupärase turvisemustriga protirehvi kohvikupidaja Pobedale.Lisaks olid seal kaks kokkupandavat jalgratast,mille vene piirivatid kontrolli käigus armutult maha tõstsid.Ju lootusega,et me Soome sõitu katki ei jäta ning jalgrattad neile sõjasaagiks jäävad.Ent va kavalpea Leo oli kutsunud abikaasa Tiiu sadamani saatjaks.Jalgrattad ning neljast kaks rehvi temaga koju tagasi vurasidki.Rattad olid mõeldud tasumaks meie kahe majutuse eest järve kaldal puhkemajakeses ning prii söögi eest plaanitud nädala jooksul.Rehvide kohta teatas tragi piirikaitsja järgmist: Nõukogudemaal on suur autokummipuudus.Aga teie veate neid va vihatud kapitalistidele (!?)
Suure ägedusega tassiti muu staff välja,aga kaks rehvi jäid seljatoe varju ning need sattusid vastrestaureeritud pruuni Pobeda M-20 alla.Mille Leo pärast poolepäevast Koskimaa Paavo kodus tehtud veaotsingut ka hästi põrisema sai.Süütenurk oli pärast remonti paigast ning kohalike proffide nupp ei nokkinud nii ärksalt kui vanal taksojuhil,kes oma Pobiga tihti maanteel kõigi muredega üksi olnud. Tasus näha autotalli uksel seisvat, lapselikust õnnest särava näoga kohvikupidajat Paavot,kui ta lemmiku neljasilindriline mootor tule torusse võttis...Kuulsin umbes tol ajal,et üks soomlane Tampere-mailt oli ka soetanud Lenskast Pobeda ja miilitsavormi(tol ajal nägin tihti soomlase kodunagis miilitsafrentši koos vormimütsiga, mingit paremat suveniiri ju murdmatust liidust tuua ei olnud!). Ja siis too mehike riietunud nädalalõputi vene mendiks,libistanud sise meeneks toodud vodka ning sõitnud piki külavaheteid kodujärvekesele kala püüdma(?)Ise naernud ikka,et nüüd olengi ehtne vene miilits.Paavo ent oli tõsisem harrastaja,kel varikko all kümneid ja kümneid ennistamiseootel ürgvanugi autoharuldusi.Vahel ta meil seal ringi kolada lubas,ent kui üllatushüüded juba liig sagedased olid,kutsus tagasi ning langetas kerge pidulikkusega laiade uksevade ees olevad laigulised armeepresendid.Tema kullafond,kui vabas vormis ümber panna.Pensioniea lähedal oli lahe vend juba siis,mis kullafondist ja Paavost täna saanud,et tea.Miilitsanaljad olid talle igatahes võõrad.
Aga üks minu häbematane nali oli Soome laevukese Georg Otsaga seotud. Ja kui tõeni jõudsin(kapten Kollo sünnikodust kuulsin),oli tunne,et poe või häbi pärast merre ja kraabi laineid peale.
Talvehakul,oktoobri lõpupäevil jõudsin oma vastostetud lipusinise mersu, helesiniste unelmate auto MB 220 D-ga korralikel suverehvidel Tamperest Helsinki,millega panin südamest muretsema ja ohkima semu Simo,kes aina korrutas:eileõhtuse saunaskäigu asemel pidanuks "takakontissa ollut talvipyörat" alla panema!Nüüd saad surma sel talvisel teel ja see jääb minu hingele!Helistas Helsinki Pekka Kastemaale Volvo maaletoojaesindusse ja kamandas rühma klubikaaslasi mulle linna piirile vastu.Ja kui sadamasse jõudsime ning pootsmanile pileti esitasin,kuulsin imestusega.Päev ja laev on õiged,kuid teie auto ei mahu peale!Poolteist kuud Rootsis ja Soomes oldud,naine kolme lapsega ootamas ja vastugi tulemas,aga mina ei mahu peale!?Järgmise päeva reisi ootamisest polnuks juttugi,sest novembri alguspäevast alates keelduvat vene piirivatid sadamakail saabunud autosid puistamast.Jätta Mersu kevadeni Soome?Mundris ahvide murest sai minu mure(?).Solvunult seadsin sammud tollest küljeluugist laeva ning nõudsin kaptenit.Teadmata,et minu ees seisab tubli saarlane Ülo Kollo-rääkisin oma loo,esitasin poolteist kuud tagasi ostetud pileti ning lausa nõudsin kuulmatu ülekohtu lõpetamist. Hirmsas vihas tulid meelde mitmed mahajäämised kodumaa praamidest.Põrutasin südametäiega:"Kas see laev on kui Saaremaa praam: pilet on, laev on,aga kui mehed ei taha sind pardal näha,jäädki maha!?"See argument aitas,sest olin kogemata haavanud tubli saarlase au ja head nime. Kapten haaras sisetelefoni,nõudis pootsmani ja käratas."Sinine Mersu tuleb peale!Pange või Ladad katustega vastamisi "ja toru laksati hargile."Mees,mine alla,su auto on laevas!"öeldi rõhuga toonil: kapten on rääkinud.
No patt oleks midagi lisada.
Kena päevakest!
Teie
Neemo E.Poldre
metskapten,kel õigus juhtida vaid kuni 24 m pikkusi mootoriga ja/või purjedega väikelaevu
No more comments