EestiPoiss

tervitamast teid ei väsi!Ja enne uinumist katsub rahuneda,sest kohutav, pahvikslöönud uudis vajab selginemise-aega.No ei ole võimalik,et keegi Kadri Kiilase nimeline daame olevat pistetud kinnisesse raviasutusse:Tartu Psühhoneuroloogiasse justkui selle eest,et Maripuue-nimelise tädi ja UnZipi-onu kunagise nõunikuna oli hakanud hoolega valitsusasutusi pommitama e-mailidega,kus juhtis tähelepanu riigijuhtimise-vigadele(!?) Ja sedagi,et enne heideti parteist välja kui hullarisse sokutati,kõneles Riigikogu istungil asjakohase päringu esitanud Lauri Laasi.LassiLiisu uus poltfriend,nagu Ilvese vastuvõtult Jõhvis mäletame.
Aga erutab hoopis muu.Kas NLKP Kõrgema Parteikooli vilistlastel on kõigil sama mõttemall?Tulipunaste valitsemisajal tehti ju sama.Piiteris/Lenskas oli isegi eriasutus:KGB hullar,kus dissidentisi ja teisiti mõtlejaid nö raviti, neile leninlikke ideesid süstiti psühhotroopsete ravimite kaasabil.Sellest ja paljustki muust selletaolisest kirjutati perestroika häälekandjas Soveršenno Sekretno,mille eestikeelse variandi vastutav väljaandja oli mu kunagine semu ja ülemus Lembit Kivirand,Dengo-aegne Õhtulehe vastutav sekretär ajast,mil ma olin üks neljast sekretärist,lehe maketeerijast-kokkupanijast. See oli ilus aeg,kuid LiViKo mõrujook nimega Lehesadu ei taht küll kuigi sujuvalt kurgumulgust alla libiseda.Olev Kajak,sporditoimetaja ja Julgete Poiste töötõendiga seltsimees oli see,kes ületee poest enne kümmet konjaki välja võlus.Kui müüjanäitsik hirmunult teatas,et ei tohi müüa,sest saab siis karistada,teatas Olev,et mina see karistaja olekski,kui te MULLE ei müü.Hästi mul veel läks,noorel mehel.Sest hirm alkohoolikuks saada oli täiesti silme ees.No sai ikka võetud !Eriti karmiks kiskus siis,kui lausa seda va tervistkahjustavat teksti Moskvast pritsiti.ETA hoiatas k.16 paiku,et Leonid Puhmaskulm ise hakkab kõnet tõukama.Lehemakett jäeti kohe seisma,sest iial ei teadnud me kui pikalt vanal pässil patareisid jagub.Ja kuni 20-22ni hooletult vaba aega tekkis.Mille puhul,kui alt baarist konjak välja võeti,tuli seada sammud Tõnismäele,InsenerideMaja baari end korralikult tankima.No kesse siis kaine peaga hakkaks sm.LiBre jutumulli ridu kokku lugema ja mahtu mõõtma?Korralikult manustanud kogu meie meeskonna osavõtul ja Rannakese Lempsi juhtimisel,tuikusime ööpimeduses tagasi Ajakirjandusmaja 4.korrusele,kus poole hommikuni e varavalgeni end suhtkaineks töötasime.Kogu lehe siiski alkouimas peaga kokku sättisime,taksod tellisime ja kodumaile põrutasime.Kella 11 tagasi tööpostile kulgedes nägime Õhtulehte ikka ja jälle kioskites müügil,iga putka juures pikad lehesabad vonklemas.Oma osalust mäletamata oli ikka kombeks öelda:HEA LEHT ANNAB ENNAST ISE VÄLJA sest meie justkui asjaosalised polnudki.Ise täis kui kännuämblikud.See hommikune ilmumisaeg tuli partei käsul,algul oli ikka pärastlõunane leht nagu nimigi. Oli ikka tõsine elukooli kursus see toimetusetöö.Sadakond inimest koos: juudid,venelased ja eestlased.Mina tundsin end seal päris hästi,sest kahe kohaliku keele valdamine andis tohutult eeliseid umbkeelsete muulaste ees.Kui olin hommikuti graafikujärgne valvetoimetaja ja leidsin vea eestikeelselt küljel,astusin vene lehe tegijate juurde ja parandasin neilgi. Loomulikust intellligentsist,sest miks ka mitte.Nemad mulle samaga vastata ei saanud,sest ega seda oidu kah kõigile jagunud kui jagamise aeg oli.Punaarmees ligi kolm aastat traadi taga elanuna olin harjunud,et ühed ikka andekamad ja toimetulevamad on kui teised.Uhkeldamise-mõtet polnudki,heameel lihtsalt,et sain ja suutsin.Klapp oli meil,toimetuserahval, päris hea.Ainult kui ühine piduõhtu teoks sai,olid muulased pooltunni pärast suht konditsioonis ning kulmude rulli löömiseks kiskus tihti, pea iga kord. Peatoimetaja asetäitja Jelena Takjase poeg klopiti kord teise asetäitja poolt päris korralikult läbi-venelase juudiviha vallandus pärast pooliskase sisselibistamist.Leenakest ennast togida ei tohtinud, Sergei passis poksikotiks easte.Läksime kähku vahele ja rebisime löömamehe õblukese Serjooga küljest lahti.Paljud eestlased nonde kismade pärast pidudes ei osalenudki.Mina ja Hiisi Mati olime ikka korralik käpp lauas,sest kuidas siis muidu.Löömamehi meist küll polnud,arbiterina tegutseda tuli ikka.Va Koeli Sass,alkonautika-huvilisena rajooni parteisekretäri postilt degradeeritud parteisõdur,oli peatoimetaja asetäitjana rohkem salajoodik.kuid peojärgsel koidikul kondas meestevetsu tühje kesti lugema.Ja kandis Dengole ette,mitu valget ja mitu kolmetärnilist libistatud oli.Ise rohkem peedikavend,libistas lõppu lause:no on ikka inimestel rahakest,mina küll selliseid marke osta ei jaksa!1.27 Bile oli vist ta vähene teadaolev lake,mida tööpäeva lõunaks kolm ampulli sisse libistas ja pärast käsikirja veergudele roppusi kribas.Mispeale naiivne noorluuletaja, päevauudiste poiss Peeter Novod kord parteikoosolekul teemaks võttis. Kuid hunt ei teinud hundile midagi ja pealikud andsid andeks.Peeter utsitas mindki,et kui Koel purjuspäi parandusi teeb,kustuta pärast kummiga maha ja esita sama artikkel uuesti,justkui parandatuna.Tegingi sest joobnu parandused olid suht mõttetud.Sass luges ja hüüataski:Näed nüüd, noormees.Sa arened lausa silmanähtavalt!On ikka kasu,et ma teiega töötan!Miks siis pole,pomisesin vastu.
Ja nii ma muudkui arenesingi.Järelejätmatult.
Parimatega
teie Neemo E.Poldre.