EestiPoiss

Õhtust,unetud!Eile äravalitud Jüri Pihl oli veel tänagi hommikul teles erutatud --või on Nõmme Miilitsakool ta eesti keele ära rikkunud? Tegi (kellelegi) ettepaneku:hoolitsegem selle eest,et meil oleks hästi(?) elada. Nujah,kel ei juhtus keelevääratusi.Kuid mitmes kord juba pajatas kellestki müstilisest kambast siinmail:eesti kogukonnast.Saame aru,kui ta koolivend simmerdaja ei tee vahet omade ja võõraste vahel ehk ei erista head kurjast ning valib vale poole talle väidetavalt spiooniteenete eest lubatud kindralmajori õlakute pärast(kus ta neid küll kannaks?).Aga me oma Jüri, loodetavasti korralikus eesti peres üles kasvanu ning usutavasti ka heas koolis käinu peaks suutma teha vahet,mis tähendusega öeldakse näit. põliselanikud ja türgi kogukond. Analoogia põhjal siis /kui vormimütsi rant ei asenda ajukurde/ tulekski vast mõelda: kohalikud vers. pagulased. Kutsumata mõlemaid kogukondadeks.Aga selletarvis ongi meil taas palgatud tubli rahvastikuminister,kelle kõrvalamet oleks vastav terminoloogiakoolitus. Kusjuures õppida pole kunagi hilja.Mäletan oma tööpäevi Õhtuleht-Vecerni Tallina tööstusosakonna korrespondendina. Kirjutiste jaotus lehes pidi olema 60/40 omade ja väliskaastööliste vahel. Vat nende viimastega oli ikka omaette ooper.Kui tuli kirjatükk ettevõtte juhilt-välisautorilt,kel rauakool seljataga,öeldi toimetusetubades vigase, konarliku kirjatüki pihta ikka:TPI on mehe /naise emakeele ära rikkunud ! Sest mida kõike neis ortograafia pähe ei pakutud!Tundmatuseni muutunud eesti keelt,kui otsesõnu öelda. Kunagi hoidsin isegi kuude viisi alles ühe austet ministriabi kirjatükki-kriitikavastust.Pakkus mõnusamat huumorit kui Pikri peatoimetaja Harri Lehiste või meie oma lehe naljanurga Mesilane toimetaja August "Pähkli Kutt" Pähklimägi pilajutud elust ja inimestest.Seepeale tasuks meenutada omaaaegset kildu.Ministri kodus heliseb telefon.Naine võtab vastu,kuuleb kudrutamist:Paluks mehele edasi öelda, et kooli vilistlaste kokkutulek on reedel k.19...armukade naine katkestab pahaselt: Mis sa,lits,valetad. Minister polegi koolis käinud!
Mina oskan seepeale kosta,et kui mu oma isa,vana Polbergi poega Eduardi, Margariinitehase tislerit,peibutati astuma murdmatu liidu kommunistlikku parteisse,lubades teha temast ENSV Toiduainetööstuse ministri,keeldus mu vana kategooriliselt-No mis ministrit nüüd minust,seitse talve vaid saigi külakoolis käidud...Parteisekretär katkestas kärsitu käeviipega:Pole muret, partei abistab,seltsimees,meil selliseid teisigi...Aga kui mina ei taha olla üks selline... , oli taadil jutt lühike.Sõja läbiteinud mehena,pealegi "kogemata"õigel pool võidelnuna,nagu mina öelda armastasin,olid talle sotsialismi ülesehitavast punases Eestis kõik teed lahti.Ja kui 1952.a. maja ehitada tahtis,pakuti koguni seitset kohta:Veskimetsa, Lilleküla, Piritat, Meriväljat,Pääsküla Rahumäed ja Nõmmet.Valis viimase.Et soliidne rajoon, mõnus/tervislik männimetsa õhk. Linna lähedal.Elektrirong käeulatuses ja 18.buss käis nii täpselt,et sea ta järgi või käekell õigeks!Kuigi omal oli auto (tehasevärvi all ja pleekimata salongiga) kodugaraazis.Tolle ajas välja vaid vaba-aja sõitudeks,kui vihma ei sadanud.Läbisõit 78000km kogu selle 18 aasta jooksul,mil neljarattaline kollase numbriga PP 27-12 peres oli.Pole ka ime, sest salongikütteta autos ju külmal ajal ei veere.Mul oli küll tuline kahju,et taadi esimene auto,M400 mis kabriolettkerega,Kopli pättide poolt ärandati ja täiesti puruksaetuna miilitsa abiga koju tagasi toodi.Sellist rariteeti trehvasin alles oma vanaautoklubi sajandisõidul, ei olnud varem õnne kusagil nähagi. Haruldasem sellest olnuks vaid puukerega:lakitud küljevineeride ja lattidest liistudega kirjatud universaalMosse.Mida mu koolipõlves kasutati,mäletan, apteekidesse medikamentide veol.Olgu lisaks öeldud, et mu Moskva sõber,Mosse tehasemuuseumi (Muzei AZLK) asedirektor,agar Ljova Zeleznjakov palus kord jumalakeeli: Eduardovich, leia mulle avo-mosse muuseumi jaoks.Saad tuliuue mudeli otse konveierilt vastu!Mina vastu:Ljova,kogo za duraka prinimaješ?No izvini,prosta popõtal ja,oli vastus.Popõtka ne põtka,ütleb vene vanasõna,andeks sai.Aga väärt cabrio-mosse võiks mul ikka olla,taadi mälestuseks kasvõi.Ja teema lõpetuseks: peagi ilmub välja ka puukerega vana furgoon-mosse.On selline juba töös, kuulutavad mu klubikaaslased. Kurb,et te ei kujuta ettegi, milline jänkiraua-sarnane moodustis pääseb liikvele!
Eesti vanaautoklubi kokkutulekul näeme,raisk!
Üks võimalus on nädal pärast Jaani,Pärnus.Kus väsimatu Jüri Vaikjärv taas midagi korraldamas.
tervitustega
Neemo E.Poldre