Selgub,et hirmsate sügistormi-hoiatuste najal ehk nende saatel ööseks põhkupugenud Eestimaa elajad on hommikuvalges ikka veel elus. Üle riigi on elekter kadunud 62 000 majapidamisest,läinud on mõne kaugema kooli nagu Paide spordihoone katus,Võru elumaja katus jms. Minu õeraasu kaks elamist merekalda pääl-üks Haabneemes, teine Pärnus, on ilmselt kahjustusteta. Kuigi ta hoiatas mindki, rahulise Nõmme elanikku, et olgu mul küünlad ja tikud käepärast ning auo paak täis tangitud. Midagi siin männipuude varjus õnneks pole juhtunud, sest Jensu taris eile tormi kartuses terrassisirmigi talvehoiule. Kuna eeldatav torm olevat selline mis kärgatab kaks korda kümne aasta jooksul, nagu hoiatas printmeedia.
Siit rändaski mu mõte päästetöötajatele.Keda tabas rikka,kuid raharaskustes riigi õhukeseksviilimine samavõrra nagu politseirahvastki.Mitmel pool nagu Lihulas töötab visiitpolitseinik/ vrdl. visiitabielu jms./. Kuid on kuulda et vaatamata vana ja aegunud päästevarustuse loovutamisele vabatahtlikele ei ole neil mitmel pool korralikku paatigi millega merehädalistele rannarahva kombel appi tõtata.
Et noorus on õnnistus, veendun ikka rohkem ja rohkem.Eilegi kui lugesin vanemast Arterist vana kolleeg P.Kanguri nappi pihtimust autoajakirjaniku magusvalusast elust. Olen seda isegi aastate jooksul maitsta saanud,osalenud eri firmade uute automudelite tutvustamistel ja testsõitudel.Sel ajal naaberriigist Soomest naljalt kaugemale ei viidudki.Polnud ajaratas veel niikaugele pööranud, firmad nii rikkad, et Eestimaa autoteemalisi leheneegreidki nagu teisi kaugemaid tegijaid oleks viidud näiteks Prantsusmaale uusi autorehve testima või ehk Rooma kanti mägedesse sportautode võimeid proovima ja võrdlema. Rääkimata maailmakuulsate automesside väisamisest autotootja kulul.Kui loen muljeid mis jäädvustanud Ots ja Ojala ning paljud teised tõsiseltvõetavad ekskolleegid võtab ikka veidi kadedaks küll.
Samas pole põhjust kurvastada et mu terviseseisund ei lase konkureerida just nüüd vakantsele Soome Instituudi PR-pealiku ametipostile. Aastad kukile roninud, peaksingi pinged maasse joosta laskma. Maandusega, ma mõtlen. Kuigi Harju t seltskond on meeldiv ja tuttav, käinud seal aastaid Soome kultuuri õhtutel, näituste avamistel ja raamatuesitlustel. Keel suus ja töö tuttav, miks ka mitte pii-err vanakese elule mõelda.
Ent olen harjunud oma praeguse elurütmiga. Rahul sellega et päevaülesandeiks vaid remondimehe või kaminapuude vastuvõtmine,blogistamine ja pressiuudistega tutvumine.Sest ajakirjanike liidu listil olemine laseb mul ühena esimestest lugeda kõiksugu PR-uudiseid enne nende trükkiminekut.
Rahulist mõnusat päevajätku kõigile
soovib teie ankrussejäänud paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment