Seda võisime kogeda Mimmiliiisa ja pojukestega tänasel päeval, mille veetsime noorsandidega mööda linna asjatades. Noortel meestel koolivaheaeg, kaasasime neid oma vältimatutesse käikudesse.Esmalt tuli sukelduda kaubanduspühamusse nimega Rocca al Mare keskus. Olles remonditavas kodus ära oodanud plaatija Ragneri saabumise ning tööleasumise,olidki kellaosutid roninud ründama keskpäeva.Nii olime sihtkohas maandudes piisavalt näljased et astuda trahterisse ning käratada lauale tõhusad toiduportsud, muidu hakka koju jõudes kohe vaaritama. Patrik teadis kohe et sushi on talle parim, meie truu sohver Mimmiliisa tellis Tommiyammi supi, Sebastian ja mina nõudsime pizzat. Näitsik sai veits valesti aru ning tõi Sepile täismõõdus pizza nagu mullegi. Polnud hullu, mõlemad saime pooled kaasa.Pätu tellis koguni neli portsu sushit, millest jagu sai vaid ühest - meie kõik asusime appi. Enne aga olime astunud läbi raamatupoest, kust soetasin Beritile Heidmetsa vastse animaõpiku. Mille üle on tütrekesel kindlasti heameel, sest teema tal parasjagu päevakorral.
Pärast siirdusime perearstile kus mul oli mureks vasaku käe pöidla esimese lüli superpaistetus mis sai alguse kaks ja pool nädalat tagasi. Tohter uskus et abiks saab olema põletikurohi mida tarvitan paar nädalat ja siis, sellest abi mittesaamisel, pean vist minema reumatismuse analüüse andma.Sealt suundusime Kivimäele kus tädi Estri väisamine juba kuudetaguses plaanis olnud.Kaunis lilleke jäi meenutama meie visiiti, mis vist tänavu alles esimene.Kuid lepitud sai, et lähiajal kookidega tema poole kohvile mindud saab ja pärast remondi lõppu ka vastuvõtt meite pool teostub...Koduteel olles telefoneeris ehituse peaettevõtja ning andis teada et plaatija kipub koju astuma ning nemad tänaseks lõpetavad. Siis helistas Ave ja teatas et jõudis meite uksetaha ning on ootel. Koos oma tädipoja Kopraonuga nad autos istusidki ning kringli ja stritsliga ootasid.Kolm tunnikest kohvitamist ja uudistevahetust ja minekule nad asusidki.Tore et meid, suvehiidlasi, ikka meeles peetakse- ju me siis siin Hiiul nii igavad inimesed olegi.
Pole igav neilgi, kes internetiavarustest leiavad Volga-uudiseid nagu mina eile.Volga 3105 on nagu Pelgulinna puhast tõugu koer - segu paljudest headest koeratõugudest.Otsustege ise,välimus kui Opel Senatori ja Ford Scorpio kokkulappimisel saadu, V-8 mootor ning pidev nelikvedu, neli McPherson vedrustust ning neli ketaspidurit.Kütust sajaga lennates neelamas pelgalt kümme liitrit sajale km-le, mis pole just palju sellise tehnika juures.Suur riik on suutnud neid kõrgete pagunite kandjaile suutnud toota vaid sadakond tk, mis näitab rariteetset väärtust.Teisegi Volga unikaalmudeli omanik pihtis testsõidul, et tal olnud Pobeda paberid,mispeale ostnud autojupid varuosadena,pannud riista kodus kokku ning läinudki registreerima.Nii leiab kinnitust venelaste tõik, et Feliks Dzerzinski on tagasi.Kurikuulus kagebeesnikute tippjuht saab omanimelisele väljakule kohe tagasi oma ausamba, kus ta seisis keset ringliiklust oma suure purustusjõuga kolmetähelise mõrvarkontori akende all,käsi pikalt ees Siberi poole näitamas... Just vanadel aegadel nikerdati kõrgete tutvuse kaudu, autokerevahetuse paberite toel saada omale tuttuus auto, sest ausalt soetada polnud võimalik põhjusel või teisel.Mägede taga pole seegi aeg kui meil, taassündivas ENSV-s hakatakse punakommarite tõhusal toel austama endisi kõrgeid seltsimehi ja vanu tavasid .Seda aega ei tahaks küll näha teie
paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment