Tänapäeva keelemehed
pakuvad vahetevahel nutikaid keeleuuendusi.Ärge öelge,et mu värske internetileid,uudissõna STAKANOVLASED pole piisavalt vaimukas ja loominguline termin. Kujutan vaimusilmas ette et just sellised alkashid vahel küsivadki KAS ON VIISAKAM JUUA KLAASIST VÕI PUDELIST. JU IKKA  PUDELIST, SIIS SAAB ETIKETIST KINNI HOIDA...Muide pärast jaanipäeval alanud alkopaastu maitses saarel see Campariga tugevdatud apelsinimahlajook jube ladusalt,Red Label Whiscy poleks starteriks mitte passinudki.Et sukelduda viinakuu miljöösse, kus meil, pere kaaludel, kogunisti kaks sünnipäeva.
Kui lühikeste, tippivate sammudega alkomanustamisele lähenen, võib sellest mu tervisele koguni turgutust tõusta. Sest moodne meditsiin teavitab, et mõni drink kangemat nädalas hoiab iga inimese paremas konditsioonis.Mida oligi tarvis tõestada.
Elu ja remondiga peaksin rahul olema, sest esimene seinaviimistluskiht läks täna paika. Homseni kuivab, siis läheb teine peale..Parketiliistud leidusid kah sobivad ja pasliku hinnaga, vajavad vaid toonimist. Peaehitaja ajab selle homme jonksu.
       Leonhard Lapini kunsti näituse avamisele tuli kutse. Kolmapäeval Linnagaleriis peaksin olema, ta ju huvitav professor kes oma taieste juurde häid lugusid vestab. Neljapäevaks on kutse esilinastusele. Vana hea Riho Västrik on saanud valmis filmi Valeri Kirsist MEES TORUKÜBARAGA.Arvasin algul, et ju on linateos missivalimiste stardiajast, mil see oli kui me pereüritus, kaastegevad abikaas Anne-Liis floristina ja Berit lilleneiuna, mina pressiesindajana.Pojad Karla katedraali saalis lugupeetud publiku hulgas, otse loomulikult parimail kohtadel jälgimas. Aga et film kajastavat aastat 2000,siis pole seda loota.Mina juba missikontori palgalt maas, sest Fordi esinduse pressiohvitseri amet vajas täistöökohaga asjapulka. Mis oli pinget pakkuv ja hingelähedane tegevus.Tundsin end kui kala vees,sest tööks oli suhtlemine autoajakirjanikega, kelle ridadest olin ise välja kasvanud. Polnud midagi lihtsamat kui sõita Soome tooma uudismudeleid, teha pressiesitlus koos korraliku lauakatmisega ning pakkuda sõpradele  testsõiduvõimalust. Eriti uhke tunne oli viia pressigrupp Soome autosõidurajale,maksta igaühele näppu  500 FIM-i taskuraha,mis rublaajal oli müstiline summa. Endal  tunne kui miljonäripojal, kel  rahanumber pole üldse oluline.Kolleegide rõõmsad näod ja soojad käepigistused ning paljud  printmeedias järgnenud positiivsed testsõidulood olid parimaks tänuks...Ja Belesta omanikud väga rahul, et selline toimekas reklaami-ja suhtejuht neil tegutseb. Üsna pea võimaldati omaperehinnaga osta suht uus Ford lausa järelmaksuga, mis oli tol ajal kõva sõna. Mitu head aastat sõitsin hõbedase wagoniga, misjärel vahetasin selle mersudziibi vastu. Ajal,mil Gelandewagenit veel tuttuuena osta ei jaksatudki. Minu auto värviti antratsiithalliks ja nägi välja nagu uus, ent rüüpas suure lonksu kütust.Aga siis olin juba kutsutud tagasi ajakirjandustööle Maalehte ning palgalisana maksti kaks tuhat krooni bensiiniraha. Nii olin jälle omadega mäel. Ja sadulas. Sealt insult mu põrmu lõigi, muide.
Kuna saatusel oli mulle veel midagi pakkuda ja lambis veel veidi õli,polnud mul äraminekuga 2002.a. kiire.
Võtan vabalt kuni kell kukub.Eks siis paista kui paistab. Optimist väidaks et tunneli lõpust paistab valgust. Pessimist usub, et seal on vastutulev rong hoopis. Kes teab õiget vastust
helistage, kirjutage või joonistage. Ootel on te paadikapten Neemo E Poldre