Saturday, October 27, 2012

Minu teine lemmikhumorist Kivirähk

tõdeb LP juhtkirjas tabavalt, et kummagi suurpartei valijad ei erine teinteisest kuigivõrd ning see olevatki lõimumine eri kogukondade vahel. Eestikeelsed valijad polevat sugugi targemad kui venekeelsed.Mõlemad on ükskõiksed poliitika eetilisuse suhtes.
Mõte liigub siinsel lainel edasi.Väidetavalt on omariiklus väikerahva eriline luksus,seda on öelnud eri tasandite mõttetargad. Kui sellesse süüvite, mõistate ehk isegi. Kuid tõdegem seejuures, et seda luksust kasutatakse mõlema grupi seltsimeeste poolt lausa kuritahtlikult. Nii et need keda hunt teab kuhu juhitakse muudkui luksuvad. Ja mitte vaimustusest.Õiguskantsler Teder taunib peavoolupartei sigadust, mille eesmärk oli tõrjuda inimeste,antud juhul kunstitudengite põhiseaduslikku õigust avaldada meelt staarmeikari toetuseks. Sest on selgunud et juhtpartei poliittehnoloogid pole sellisest võimalusest kuulnudki.Või vähemasti teevad näo, et seda võimalust pole inimestele antud.
Mulle seevastu on antud vähemalt kolm võimalust  igal hommikul lähedastele oma armastuse väljendamiseks. Kui silmaluugid lahti saan ning jalad üle voodiääre rippu lasen,tuleb minult truudusetõotust nõudma valge kööginuustik Sissy. Keda pean paitama ning kurgualt sügama,siis ta veendub,et ta karja juht armastab teda endiselt ning juba hommikust alates.Sama teemat mõtteis hoides pean ajama vatid selga ning minema koos blondyga,kes paela otsas, avama lukustet autoväravat.Et armas Mimmi saaks rahuliselt tööle purjetada.Ka tänase libedusega,  mis eile tõi kaasa esimese lume 150 avariid.Ka selgus õhtuks, et Hansabussi reisisaatjaneiuke, kes Riia lähistel hukkus, oli vaid 23-aastane. Lisaks Oksanale olid salongis veel kaks reisijat, kuigi eile hommikul pajatati veidi rohkemast arvust.  Buss oli kõrgest teetammist alla veeredes kummuli läinud nagu juuresolevalt pildilt nägime.Sohver oli teinud vea,et metsavahelt tuulekoridori sattudes oli liigselt kiirustanud. Saldejumside teemeistrid polnud hoomanud, et metallist linttõke teeservas, nagu Euroopas ja Eestiski kombeks, välistaks sõidukite lahkumise liikumistrajektoorilt.See oli minu tähelepanek - olen alati tänulik kui keerukates sõiduoludes märkan, et keegi on ka minu peale mõelnud.Algul juba siis,  seitsmekümnendate Soomes, kui kulgesin Vehoniemi automuuseumi kurvilisel teel mäkke, kus oli ka muuseumiomanik Olavi Sallineni kodu ja tema suursugune autopühamu.Kus tema fotoarhiivi korrastades teenisin ühe ööga oma Mimmile ferraripunase sõiduauto.Shkoda,mida toona siinmail veel ei müüdud.
Paadikapteni heietustele ei pandaks piiri,kui neid ei lõpetaks
teie Suur Tüürimees Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment