kuid tempokas elukeeris pole lasknud blogistada, et meie ajastu au,mõistus ja südametunnistus ehk oravapartei otsustas tuppas**ttunud kassi uksetaha heita.Täna nad seda pidulikult tegidki-algul kästi peavoolupartei Nõmme rakukeses, kus Silver-poiss hingekirjas oli, ta väljaheite-temp ära vormistada.Siis teatas Esimene Andrus,et teised parteijürid ei tahtnud poisiga enam ühes ruumiski viibida,saati siis parteis Ja keskorgan vormistaski selle väljaheite e. -viskamise.
Aga Jaan Toomiku väljaheide toob andekast kunstnikust purkisi***ttujale sisse 2000 /loe-kaks tuhat/ eurot, sest keegi tundmatuks jääda soovinud assenisaator olla varastanud Tartu gunstimuuseumist ära ühe väärt ekskremendipurgi.Nüüd tahvat museaalide haldajad et Jansa purgitaks uue taiese, pealegi ostetakse nüüd poisilt terve menüü, et mida too söönud enne taideteose valmimist oma siseorganeis.Kurjad keeled väidavad, et 1961.aastal olla keegi seda purgitamist juba harrastanud ning taies müüdudki Sotheby oksjonil müstilise raha eest.Seega tuleb Toomikule panna kaela multitalent Mart Sanderi aupärg, kuna mõlemad on teenekad kunstivõltsijad...
Nüüd mõne reaga sellest, kuhu kulusid Mimmi ja ka minu kaks kiiret päeva.Olime koos pojukestega,kes sügisehaku tõttu krõbistasid köhida ega pääsenud lasteaeda miska uusi lollusi õppida.Esmalt läksime eile kodust otse Loodusmuuseumi, mis oli kinni-vist inventuur, et loeti kokku kalapildikesi jms staffi.Seetõttu siirdusime kohe Meremuuseumisse, mis teadupärast üsna lähedal.Laevamudelid olid parajalt põnevad, jäälõhkuja kohta teatas terane Sebastian - see peab küll üks väga tugev laev olema.Suurtükid aga vaimustasid hoopis Patrikut, kuna teevad ju pauku.
Afterparty pidasme maha agulitrahteris nimega Kukeke,kus pakuti väegade hääd kõrvitsapüreesuppi ning supermaitsvaid lõhepelmeene.
Täna läksime Loodusmuuseumi külastuse korduskatsele ja pääsesimegi sisse.Parim eksponaat oli ülakorruse suur põder, hindas Patrik. Sebastian uuris esimesel korrusel luubiga kivimite kollektsiooni ja oli väga rahul.
Kui rahuloevad olid pojukesed aga hiljem Lennusadamas,oleksite pidanud ise nägema.Kõik oli põnev,kuigi teise vanaisaga juba suvel korra nähtud. Unustamatu mulje pakkus valgussähvatused ning ülelendavate lennukite müra, mida kõik nautisime mõnusa kohvikulõuna taustaks.Ja suveniiripood oli täielik ulme.Ainult väikest hirmu tekitav eri sõjameeste rõivastuses pakutud masinpildistamine polnud mokkamööda,kuigi tark masin võimaldanuks lähetada pojukeste fotod sealtsamast meilitsi isale-emale või kasvõi Katjale, Seppi armsamale lasteaias.Mereröövliatribuutikaga mustad õhupallid olid nii südamelähedased, et selliseid ostmata jättes polekski me saanud asuda koduteele.
Nii on oma päevakesi aina põnevamalt merelises õhkkonnas ja kajakate kisa saatel sisustamas
teie paadikapten,ikka parteitu Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment