Jumal on ikkagi olemas

kuigi Issanda veskid jahvatavad aegamööda.Kui sain oma invakaardiga parkides trahvi Europarkla alal vana inturist Tallinna ees elik nüüd Meriton Grand Hotel,i ukseall, läksin õigust nõudma firma Europark kontorist.Ja mis ma kuulen-neil eramaa kus invakaart ei kehti. Küsin, kas olete salaja Euroliidust välja astunud, sest invaparkingu voldikus selgelt öeldud-kehtib kogu liidu aladel. Loomulikult ma ei kavatsenudki mingit kalõmmi onudele pakkuda,mõtlesin-mul raha selleks on,et neid kohtusse kaevata. Ju mu karm hoiak sundis lüpsinõudest taganema. Palusin mõttes Taevaisa,et aferistid komistaks mõne väljamaa vaeguri otsa.Nüüd, aasta hiljem, saigi sama firma lappuliisa käe läbi trahvi itaallasest vaegur,kes kaebas ülekohtu suursaatkonda.Too esitas protesti Tallinna linnavalitsusele,mispeale abilinnapea Sarapuu vabandas-tegu olnud arusaamatusega... Valetab suhu ja silma,krants. Miks Antooniole ei juleta öelda nagu mulle -mine kukele oma spravkaga,too raha kähku siia. Rõõmsamais toonides ka midagi.Tulime just kaine autojuht Liizaga koju Roman Baskini suvelavastuselt Ohtu mõisast.Tüki nimi Mesallianss,autoriks kuulus B. Shaw. Oli vaimukuste tulevärki,inimsuhete lahtiharutamist,killukesi sotsialismi pihta ning armusuhteid nii-ja naapidi.Minu idee,et hea suvi ei tohi mööduda ilma vähemalt ühe suveteatri etenduseta, oli siiski õige. Ning see teinegi mõte,et lavastajaks peab olema noor Baskin,peab samuti paika.Kui maestro Eintsi poeg näpu ligi pist, on loota täiuslikku teatrielamust.Tänagi oli see garanteeritud.Ka trupp oli super. Teinegi variant on kui garantiiga.Leiad raamatupoes riiulilt Tammerraamatu üllitise, võid sealt avastada teie alandliku teenri muljetamisi.Tänagi avastasin Keilas Rõõmu kaubamajas uue teose Nõukogude aeg ja eesti inimene. Mõtlesin kohe,et ju on kaante vahel minugi mälestusi.Sest kui kolleeg ja nimekaim Enno Tammer palus neid paberile panna,alustasin oma punaarmee muljetamisi,jõudsin välja punavene kaubanduseni ning tegin ikka veel ja veel, sest mälestustest puudust polnud ja sulg jooksis.Nüüd nii ongi,et kui sovjetimälestused lahti lööd,on seal ikka teie raffakirjaniku muljed noist naljakaist ammumöödunud aegadest.Primitiivsed,napi ajumahuga inimesed on internetis mulisenud,et see Tammer üks nõukaaja tagasiihaleja on.Loll jutt suhu tagasi.Oleks see nii,siis tsenseeritaks lugudest välja kõik tollast riigivõimu kõverpeeglis või naeruvääristavalt kujutavad mälestuslood. Kui teile jääb näppu raamat sarjast Meie mälestused võite sealt leida mõndagi,mis muige suule toob.Autoriks tihti teie valvehumorist paadikapten Neemo E Poldre