EestiPoiss

Tehtud.Käidud siis Saku Suurhallis tollel paha-paha üritusel.Mida isegi omamaine õukonnameedia kutsus eestlaste Korea-usku pööramiseks.Hakatuseks tutvustati Tae-Kwon-Do näidistreeningut,starteriks päris kena.Märkasin hoopiski,et pastor,keda meie press nimetas dr.Jaerock Lee,aga mina tuvastasin hääldusjärgselt kirjapildi J.Rock Lee,kõneles hoopiski kui reformierakonna aseesimees."Kui kohtad elusat Jumalat, lahkub vaesus sinust kohe kiiresti..." Tema Pühadus Andrus ise ju väitis ,et viie aastaga viie rikkaima riigi sekka potsatame...seega siis tema versioon korealase jutlusest ehk vastupidi.
Aga usuõhtu hakatuseks lasi lauluhääle valla David Benton.Meie mees Arubalt,nagu dr.Lee tunnustavalt märkis.St. zemljak või sedasi.Kenasti laulis,oma kümme lugu tegi täissaalile.Mina sedaaegu tuumasin püha riituse alguses,kas ikka lasen end ristida pastor Lee actionil.Vennike meile tuttavat pühakirja tsiteeris,mida tema tõlk englishisse väänas,kust maakeelde pani ümber me omamaine polüglott.Remark-tõlgendus Davidi sissejuhatusest:Kui 13 a tagasi Eestisse tulin ja keegi öelnuks-Sinust, neeger,saab eesti rahva lemmiklaulja,ma poleks uskund mitte-tsitaadi lõpp. O.K Mind sätiti koos Ahto ja ta kaasa,saatja Tiiuga kolmandasse ritta,millel ilutses sildike: Tervendatava sihtgrupi kohad.Pulti astunud pastorihärra õnnistas Eestimaad oma jutluse hakatuseks.Kohe lendas saalist üks värvuke tema ette lilledesse... alpikannipotirea sisse.Seepeale astus lavale keegi Anatoli Kazankov,kes eesti rahva nimel puhtas vene keeles(?) tervitas kallist külalist kaugelt maalt.Riisiriigi mees pidas südamliku vastukõne.Kuidas tema maast, tänu usule Kõigevägevamasse, sai see tänane õitsev tööstusriik,kus kõik rahvas on happy. Seepeale ilmusid otsekui Isa kõnet ilmestades lavale Liidi Austeri balleti Tiina massistseeni neiud,kes graatsiliselt hõljudes keerutasid end suurte lehvikute sebides Sostakovichi muusika saatel.Miks mulle kangastusid Kirgiisi rahvuskultuuri päevad murdmatus liidus? Tume juus ja sõstrasilmad,väike kasv ning sobilik musoonitaust lõid pildi ammumöödunud aegadest.Eriti südamlikuks kiskus asi siis kui järgmine neidudetrupp kalpsas lavale Kaera-Jaani viisi saatel, üsna sarnaste elementidega tantsu vihtudes .Fonogrammilt lastuna eeslauljarollis Toomas Kõrvits,kui ma ei eksi.Järgnes halleluuja-lauluke, mida esitati nii eesti kui vene keeles,tekst lippas saaliseina ekraanipiltidel. Kusjuures hääldusel polnud vigagi. Paarkümmend aastat majanduspagulust riigis polnud teistele saalisolevaile külalistele ilmaski nii head eesti keelt suhu toonud(?)Lõpukantaat Issand,õnnista meid sa, oli taas mõlemas kohalikus keeles ja paitas mu emakeeles kõrvu nii hellalt,et taoliste nettide usuõdede sektis nädalalõputi palvetunnis aega veeta poleks sugugi kurvastav üritus. Öelgu pahatahtlikud mida tahes, mina oleks käsi!
Remark.Lavakujunduseks oli siiditrükis helekaunis pannoo miniteksiga Lõuna-Korea kultuurifestival EstOnia,kus ümartähest oli saanud uhke gloobus.Justkui märkimaks et Eesti piir käibki juba vastu Hiina müüri...
Midagi naljakat ka: Anatoli Kozlov olevat Eesti Teaduste Akadeemia president, kes venekeeli eesti rahva nimel festivali lavalt tervitas.Ka nimetati kedagi prohvet Habakukke (?) mis tõendas veelkord,et ükski prohvet pole kuulus omal maal.Madis Habakuk võib küll olla majandusülikooli või EBSi professor,aga veel mitte prohvet(!)
Lõpetuseks teavitas usuisa,et oli trehvanud Loojaga 37 a tagasi ning tuli minu kodumaale ja naabermaile jumalaarmu jagama ning meile ülimat õnnistust tooma.Siis järgnes vigaste ja õnnetute eestpalve ning õnnistamine.Mispeale tantsuneiukesed saali tulid ning minu vahekäigust 6-7 ratastoolivaegurit lavale veeretasid.Karkusid hoolega kaasa tarides.Ka tõsteti mu kõrvalt kaaskannatajad ratastoolidest õrnalt käealt jalule,aidati üles ning talutati laval ringiratast. Publiku juubelduste ja lava kolmehäälsete usurõkatuste saatel:isa Lee,tema tõlk ning meie tõlk kilkasid üksteise võidu mikrofonide kakofoonias,et Issand Imetegija võim on piiritu ja tema teeb mis tema tahab kui temasse usud.Mõni tädike talutati transiseisundis lavaserva ning kästi kargud saali pilduda. Ühelt pinniti,et kui näeb nüüd paremini siis heitku prillid eest otse saali.Mida ligi 80-ne tädike siiski ei söandanud.Aga hullumiseni viidud saalitäis huilgas ja rõõmustas niigi.
Et invabuss pidi meid pardale võtma k 20,tuligi lahkuda.Mingi loterii jäi nägemata ja kallid kingid saamata.Aga jäägu tervetele kah mingid rõõmud,vaegurid veeti koduuste ette.Liza ootas mind praega,nii et lõpp hea-kõik hea.
Olge siis mõnzad ja uskuge Loojasse
ega midagi muud üle jäägi
tõdeb teie metskapten
Neemo E.Poldre