Saturday, September 25, 2010

EestiPoiss

Oma eilset postitust üle lugedes hoomasin,et olin unustanud mõnegi olulise momendi säästureziimil elamisest.Näiteks sobib raskel aal kaminatoiteks koguda suviseid koduaia männikäbisid kilekotitäite kaupa miska sügise laekudes hea soojas mõnuleda.Kuna nõuandjad soovitasid meilt kogutava,väidetavalt granuleerituna Hiinamaale saadetava plasti e. taara enne veega puhtaks pesta,siis mul teeb seda tööd valge kööginuustikuke,karvakera Sissy.Sulatatud juust, kohupiimakreemid jms maitsevad ju tallegi,nii olen ikka midagi sisse jätnud kui pitsule topsikese pakun.Karbid pärast ekstra puhtaks limpsimist läigivad,pitsu karvkate samuti.
Songisepp,pealinna liiklusboss,tahtis kah,et tal karv läigiks. Ega täinud poja kardiharrastuse eest oma palka rivitult lasta-võttis seks, et toidupoe tarvis rohkem vääringuid jääks,hoopiski altkäe maksu neil firmadelt,kes kilulinnas liiklusliigutusi tegid.Ja nii oligi. Papi andis allkirju,partnerid raha,poiss Hispaanias ja mujal kardiradadel kuuma. Kuni tuli KaPo ja ütles stopp! Kas tahtis Mati olla hea isa nagu Einar Vallbaum ja Toivo Asmer, kelle pojad kah võidusõiduradadel sponsorite toel kähkusõitjad olid,pole teada.Nagu polnud liikluskorraldaja-isakesel teada see viis kuidas sporti rahastatakse ilma oma ameti teeneid müümata. Või vähemasti ilma vahelejäämiseta(?)
Autosporditeema lõpetuseks:Formula Renault Eurocup võitja Kevin Korjus oli alles koolipoiss kui võistles Lajose spordiklubi ridades ja toetusel.Tänu tiimi treeneri mulle lähetatud info elik võistlusprotokollidele kirjutasin ma printmeediasse artikleid koolipoisi ja tiimikaaslaste võitudest Eestimaa kardiradadel. Nii et ajaloohuviline võib Kevini autosportlasetee alguspäevist saada vanadest ajalehtedest päris hea ülevaate.Poiss aga teenis nyt meie autospordiajaloo suurima võidu - 500 000 eurot(7,8milj krooni) et osaleda järgmisel aastal vormel Renault 3,5 maailmasarjas.
Igapäevaellu naastes:eile tõin kooli infolauast koju väljaande Sõdurileht värske eksemplari.Eelmise praakis Patrik välja, öeldes: Mis leht see on-pole ühtegi autopilti! Nüüdses on koguni kolm:Briti eriüksuse Landrover ja Jackal tüüpi sõidukid ning Norra armeelaste Mercedese maastur.Kõik relvi ja varustust täisriputatud karmid lahingmasinad. Nii et automarkki vaevalt tuvastatav.
Meedias kogub tuure tulnukmuulaste protest Eestimaa vene koolide riigikeele üleviimise vastu.Klenski ja Reva kui teenelised revolutsionäärid on barrikaadidel esireas,käratsevad:ei tohi eesti keeles eesti koolides venelasi õpetada.Postimehe internet on pungil vihastest arvamustest:kui ei viitsi keelt õppida,minge koju ja õppige seal emakeeles või nõudke venekeelseid koole Austraalias, Inglismaal ja USAski.Huvitav küll-intelligentsemail inimestel pole kus riigis tahes mureks keele äraõppimine. Selle nimel ju pööret tehaksegi,et neid me riigi ellu integreerida.Ja et pronksimässud ei korduks.
Hunt nendega, meil hoopiski Mamma haiglas uuringuil.Ja täna sai Lizaga Vihterpalus "kuuseriisikariiulil" puhast vuuki tehtud.Nii pips daame,et muid ballastseeni üldse ei võtnudki.Mina aga olen mõtteis oma äiapapa juures,kes ammu Rahumäel,kuid minu mälestusis ikka tubli eesti mehe,pereisa ja toreda inimesena püsib.Ja kui ma meenutan,et kord 80-ndail, kui terve Eesti peale tuli vaid 4 (neli)Lada 2106 keret,sain mina talle ühe tänu oma kõrvaltöösuhtele Autoteeninduse ajalehe toimetajana,kuna äi oli sõjaveteranina eelisolukorras. Temale sain välja aetud,kuid endale polekski saanud. Kuigi firma peadirektori viisa tuli nõutada ja äiapapa oli väga rahul.Saades vana ja roostes autokere müügist pea sama neli tuhat kohe tagasi mis isegi maksis...Pärast,kui äial juba seitsmekümnendad lippasid, tegin talle sedagi rõõmu,et viisin proua ämma nädalalõputi Kundasse esivanemate poole kui alati sõiduvalmis äi enam roolida ei viitsinud.Vat täna olnuks taadil sünnipäev ja mu mõtted tema juures käimas.Me ise käisime hommikul Rahumäel,viisime küünlaid hauale ja kastsime lilli,mis Liza eile istutanud.Las puhkab rahus,tubli töö-ja sõjamees.Kes laskurkorpuses nagu mu isagi võitjate poolel madistas.Aadu poisid jäid teiseks,nagu mäletate.
Olge siis ise kah jätkuvalt
tublid ja terved ning elurõõmsad
soovib teie metskapten
Neemo E.Poldre

No comments:

Post a Comment