EestiPoiss

tervitab ja ehmatavat eilset meenutab.Et täna reede ja 15.jaanuar on,räägin möödunud päevast.Hommikune tava-jalutuskäik postkastini, et sulgeda jalgväravariiv Sissy pärast ning napsata kastist värske ajaleht oli raske.Sest pilt virvendas silme ees,maapind kõikus. Polnud tegu Haiti maavärina tõugete,vaid mu kõrgustesse sööstnud vererõhu järelmiga.Nagu hiljem haiglas selgus.
Liizal polnud õnneks kiiret,helistas perearstile.Kuna seal tittede päev,soovitati Mustamäe haiglat külastada.Seal võeti veenivere proov,sõidutati liikurvoodil kompuutertomograafiasse ning pisteti väheks tilguti alla.No see viimane oli küll pigem sümboolne,sest kuigi tempo oli väiksem kui seriaalis Kiirabihaigla,oli personalil tublisti tegemist.Ent nende käitumises minuga tuvastasin huvi leida seagripi-ohvrit.Küsimused:kas peres palavikuhaiget pole ja kas kõht on lahti ning veenivere võtmine oli ilmselt seagripipandeemia pärast.Ca tunnikese põõnasin voodil lükandkardina taga.Kuna olin vaikne hull(eemal tegi keegi teine hulluke ikka poolihääli metoodiliselt: "uu-uu" ja "uu-uu" ja taamal üks norskas)siis mulle pühenduti vaid aeg-ajalt.Aga "utka "toodi kui palusin. Sest vesi kippus sees keema minema.
Aeg kella 14 -18 möödus kui linnutiivul ning süda nüüd rahul,et uut insuldikollet kupli all ei leidunud.Pean lihtsalt tempo maha võtma ja peeglisse vaatama:et eakas mees ka seal juba.Mis sa ikka võidu noortega suurkoolis rassid.Kas saan individuaalse õppeprogrammi või võtan terviseparanduseks akadeemilist.
Kuidas teadmisi omandad,kui hommikul tähed arvutiekraanil hüplesid ning toast tuppagi vaid käimiskepi toel liikusin.
Analüüsinud oma äkilist terviseapsu(vererõhk oli alanedeski 89/159)tulin järeldusele,et oma ilmumata raamatute plaane järgides oleks vast arukam elus edasi purssida ja püsida.Muidu trügin surmaminejate järjekorda vahele?
Täna liigun kodus ekstra aeglaselt,hoian oma Sissykest ja pea murevaba.Eiühtki tegemise/kohustuse mõttevarjugi pööningule.Las settib-loksub paika mu kuplialune.
Ka oli karvase peanaha-alune päris klaar neil noortelmeestel,kes sisenesid ühel õhtul alkopoodi ja nõudsid müüjalt alkoholi.Too keeldus ja lubas helistada politseisse."Eks helistage,"polnud noormehed kadedad.Kuni daam mentidega suhtles,ladusid kutib notid märssi ja lahkusid (loen ajalehest).
Aga ajakirjast AutoPluss (98/2)leidsin peatoimetaja Vello Kala kolumni "Kurbade silmade Tallinn"kus vana tuttav ja kolleeg mõtiskleb mõnedest kurvasilmsetest limusiinides kilulinna uulitsail justkui oleks näinud ette linnaisa kurvasilmse mersu lembust ning parkimisraha-aplust.Sedastades,et paljude agulissetõrjutud autoinimeste kurvad silmad seda klantspilti jälgivat.Mina nii traagilist mõttearendust ei jagaks,sest kauaks seda va Hundisilma pilku ikka meie pääle langemas! Etsi vihmavarjuhoidiku Katrin Siska arust ikka kauaks,sest Katriin lubas tänases Naistelehes,et kipub Eesti presidendiks.Kas näitlejatari traditsiooniline tee peaossa?
No ei ole eluraskused mu huumorisoont kuivatanud.alles vastas E.Energia mu näidutaeavituse peale,et enam ei piisa pelgalt lepingunumbri lisamisest.Tuleb kirjutada ka voolumõõdiku jm.jne. numbrid.Jutu lõpus oli huvitav sõnum:seda teadet ei tohi kellelegi edastada,sest konfidentsiaalne on ja ainult mulle(?)
Mina,humorist vastasin:Kas koondasite inimese,kes koostas arveid lepingupõhiselt?Kuidas saan mina,liikumispuudeline,ronida teisele korrusele ja orienteeruda ses numbrita virrvarris,mis te OMA voolumõõtjale olete kirjutanud?Lõppu jätsin nende endi pika hoiatusteksti:"Teade on konfidentsiaalne ning keelatud edastada kolmandatele isikutele"(?)Tiraad lõppes ingliskeelsega,mis ka läks.
Ju said aru,et lauslollusega minu pihta põrutasid.Juba kolmas päev on vaikus...
Olen korduvalt paisanud õhku küsimuse:Kas Eesti uuriv ajakirjandus surnud on? Tänane EPL vihjab,et vist pole tal veel suu mulda täis topitud.Viidatakse ajalehele The Economist,kus öeldud:NATO olevat heaks kiitnud Balti riikide kaitseplaanide koostamise.Peetakse kummaliseks,et nii Aaviksoo kui Laaneots on kinnitanud:plaanid juba olemas.
Leedukad teadvatki,et kaitseplaan ammu olemas.Eestlasedki teavad,et on ja lätakad kuulnud,et koostamisel.
Minu nägemus:hämamine plaani ümber on vajalik selleks,et nagu on kuulda, müttab meie Kaitseministeeriumis teinegi "mutt". Simm2, kelle pärast ei saa ühemõttelist juttu mitte ajadagi.
Patt oleks jätta mainimata tormi veeklaasis.Kirjandusteadlane Sirje Kiin on saanud kaantevahele meie kuulsaima armupoetessi Marie Underi monograafia.Kuhu mahutanud ka tema boyfriendi ja muusa- inspireerija Artur Adsoni orgasmipäeviku.Toompäine riigilt koguja Evelyn Sepp jälle võtnud suure lombi taga elutsevat Sirjekest karmilt nahutada - miks vananev vanatüdruk piiluvat tekialustesse?Ei Sepa-plika teadnud ,et kommijad pilkavad teda ja manavad nüüd poetessigi-kellega magamata polnud keegi mees omaaegseist tegijaist kirjandusvallas arvestata positsiooniga.Mäletatakse kommides isegi Tukla-onu voodisõbrutsemist Mariicheniga.
Ainus arvestavav komm oli see,et tänu Adsoni-Underi suhte selgemale väljatoomisele mõistamegi paremini armastet kirjaneitsi tuumakaimat lembeluulet.Kirjutan alla,sõbrad.Kuigi pole autor,vaid toetajaliige.
Sest kui inimesed on endast jätnud sellised jäljed nagu Adson ja Under,ju leidsid nemadki,et pole suures armastuses midagi häbeneda.
Muidu oleksid oma märkmed heitnud kaminaroaks.
Olge ikka mõnusad,arusaavad ja tolerantsed.
Elu on paljutahuline,mitte selline nagu Sepa Evelinile tema rikkumatuses paistab.
Parimatega
teie Neemo E.Poldre