EestiPoiss

Mida hirmkaunist päeva!hüüatab ja kõiki tervitab.Kes vähegi terved või juba paranemisteele asunud kut minagid.Eilne katse lähetada perearstilt digiretsept koduküla apteeki Jannsenisse laabus ekstra suurepäraselt.Piiga leti taga nägi küll veidike vaeva ja kurtis,et uus asi ei kipu sujuma.Kuid kätte ta selle sai sealt interneti- avarustest.Nii et e-riik meil siis ikkagi toimib,hüüatasin üllatusega. Kojunaasnult loen EPList hea kolleegi ja tuttava Rein Siku põhjalikust loost,et on veel väga vähe paiku Maarjamaal kus digiretsepti süsteem toimib.Ja mu retseptiravim- Dichlofenak nimega Diclac oli nii hea toimega et esimene tablett ööseks napsas haige selja valust vabaks. Peaaegu.Pühendudes hetkeks veel tervise taastamisele pean tänama ka sinepiplaastrite mõju rinnakorvile.Köha peletas ära ka rahvameditsiini hea nõu:Mesi küüslauguküüntega ning mõned tilgad sekka sidrunilt mahla.Tasub vist muretseda Õhtulehe Koduravi käsiraamat,mille detaile noppisin internetist?
Ehk piisab nüüd tervisejutust-aeg teema unustada kuigi hommikul ärgates leidsin seljalt soojendusvöö ja rinnalt eileöise sooja kompressi froteeräti.
Tegelt avasin silmaluugid Liiza röögatuse peale:
Junnid,krt! Samast paigast jõulupuu alt,kust seni päkapikkude tassitud head-paremat välja sai kougitud,leidis ta nüüd paar kena väikemehe-julgakest,mida mu sanitaararsti eelsoodumusega naisuke kohe valge kööginuustiku,Sissy "kingituseks" e. koerajunnideks (?)pidas.Kuidas ta neid junnikesi eristab?
Täna rookisin kerget lund maja kõnniteedelt ning kui hommikuseik ühtäkki meenus,rõkatasin naerma. Nii vallatuna see lugu tundus pärast pikki pühi ja pikupäkakeste visiite.Aga homseks olen palutud Ajakirjanike Liitu seenioride kohvilauda.Katsun taas oma toimekasse igapäevaellu sisse sulanduda.
Mitte küll nii toimekalt kui filmi Riigireetur peakangelane Herman Simm kelle reetmiselugu taas hoiatuseks vaenlase poole üleläinuile tänasel teleekraanil näidati. Sai selgemaks seegi,miks vahva miilits sõrme lõikas.Neil läks oma uue kontaktisiku Antonio Jesuse nime all esinenud Sergeiga nii sujuvalt see NATO saladustevargus,et üliagar piiritagune resident üritas oma palganumbrit suuremaks kergitada ning läks Leetu sealset euroametnikku värbama.Too polnud ent nii venemeelne et putinlasega infot jagada ning koputas sm. Sergei peale vastutavaile organeile. Kes olid ometi nii äpud et lasid nuhktiblal uttu pageda.Kes ju vist põgenes otsaga Portugaaliasse,kus ta kattevarjuks oli ärimehe taust. Mis kontrollimisel osutus täiesti fiktsiooniks.Ju poiss kusagil ookeanirannal pesitseb,kus endale liiva peale kraapinud. Sest nüüd pole teda isegi Putinil enam vaja. Häbistatud ja uputatud persoon, omast ülbest võttest selilikukkunu. Kes lootis,et küllap Leedumaalgi taolisi relikte-võmmivärdjaid ringi liikumas.Et lähed ja nopid kui küpse vilja.
Kolmteist aastat kodumaad müüa-no on ikka tulemus!Millest talle väheks jäi:loodetud kindralmajori pagunites oleks ta me Unic-klubi stiilipeol vaid särada saanud.Kus vend Caspar kord vene kindrali mundris ja mustas GAZ-24 Volgas ilutses.Minu selleõhtu dress code oli Rootsi sõjaväesinel,milles väimeespoeg aasta hiljem Tartu Ülikooli astus.Vat sellised suurte poiste naljad on meil klubis. Jüri Vaikjärv,Pärnu resident just telefoneeris,soovis head uut ning kandis ette,et vanade invaautode buum tema piirkonnas levimas: alles oli tal neid vanu vene sandi-ZIMe tervelt kuus,nüüd on semuga kummalgi kaks korralikku.Ühe viimase lohistasid Pärnusse Hiiumaalt.Omanik rääkis jõulupeol,et läheb uusaasta eel seda Tallinna müüma. Meie Vaikjärv,hakkaja mees,sõitis Rohukülla vastu. Tõstis oma treilerile ning lohistas suvepealinna.
No nüüd vestaks hoopis talvejuttu.Rohke Debelakk teatas hommikul, et pangad asuvad korterilaenudega hättajäänuid abistama. Linnas niigi ülearune lumi veetakse linnast välja ning kõigile väljatõstmisohus peredele ehitatakse lumest uued,ruumikad majad.
Kui need kevadel aegamööda sulama hakkavad,on imimestel hea võimalus kiirustamata uut eluaset otsida - ja ongi tööinimesele abikäsi ulatatud miska raskel ajal rõõmsalt edasi elada ja toime tulla.Mingi euroraha-baromeeter oli eile teemaks meedias.Et ligi pooled nö eestimaalastest ei niutsu eurode järele,aga ca pooled siiski tahtvat.Mina tegin harrastusteadusliku resultaadi:uue raha vajadus on neil,kes oma palganumbrid eurokõlbulikuks joonistanud. Kes vaesuspiiril rabelevad-nendegi statistika on läbi lipsanud üldise riigijuhtidekiitmise taustal.Neil, vähekindlustatuil, pole asja ei rahavahetuse muredega reisidel ega reisimiste endiga. Kindlasti on mulle oponente-lugejaid,kes väidavad:pole sellist asja olemas,et mõni ei tule omadega toime! Olen seda Ühe päris aruka ja mõtlemisvõimelise suust kuulnud(?)
Lõpetaks kurva uudisega mida nägin just jutuubist:Portugali rallil põrutas kurvist kuristikku Eestimaa rallidelgi tublit sõitu teinud ja poodiumikohti võitnud Jari-Matti Latvala,naaberriigi tuntud, tunnustatud ja nimekas piloot.Jube oli liikuvalt pildilt vaadata kuidas rallikas sealtsamast,kus meiegi kuristikuservadel kihutasime oma renditud Opel- pressiautoga lendasime ja teeäärtel hirmuga balansseerisime,saatejuht Are Eller ja spordireporter Marko Kaljuveer vaheldumisi roolis ning ise kergelt põnevil-kas jääme ellu või saame koos surma?
Esimest korda elus mõtlesin,et ega polegi hullu nii kaunilt kooleda.Ega,s minu elu saa olla kallim kui Elleri või Kaljuveere oma.Ahjaa,operaator Lust nimega Lõbu oli kah autos!
Vat kumb oli ta pärisnimi,ei teagi tänini.Nii palju sai nalja.
Kõike kaunist teilegi!
väsimatult teie Neemo E. Poldre