Monday, February 4, 2013

Lapselastega kodus

sai veedetud selline põnev weekend et  mitte ei antud mahti oma kirjatükki siin jätkata.Pojukesed nõudsid täit tähelepanu, mis igati loomulik.Lauamängud ja joonistamine, telerivaatamine ja arvutis kolamine olidki päevade sisustajaks.Laupäeval oli mu tervis ootamatult kehv, tundmatud valud siin-seal ja üldse ebaterve olek,astuminegi  häiritud.Nii loobusingi Liisa vennakese sünnipäevapeole minekust sest kodus püsida oli kergem.Lisaks ei kiskunud miski mind kaevule elik alkot manustama, sest praeguses staadiumis ei istu see üldse.Koduse baarikapi valik ei jäta soovida suurt paremat.Kuigi Martini Bianco puudub,aga joogihimu pole.Ju on siis mind kolmekes rünnanud tõved saavutamas punktivõitu kui mees isegi teravast võõrdub. Tunne justkui algkoolipäevil Koplis, 24.keskkoolis.Kakskeelses ja kahekeelses.Kus võiduka vennasrahva esindajad ei söandanud kunagi rünnata mees-mehe-vastu. Kallale tuldi vaid selge ülekaalu korral.Südikalt harjusin kolmele patsaanile vastu astuma,sest õppisin ära lahingukohas vedelevat relvastust ära tundma. Lahtitulev aialipp või surnuaia piirde terava odaotsaga raudlatike jätsid alati lootuse et väga verise peaga ma seekord koju ema ehmatama ei lähe.Elukooli õppetunnid olid rängad kuid õpetasid enda eest seisma.
Ent  mis kasu sellest täna kui hüpertooniatõbi,halvatus ja kreeps jalutasid sisse vaat et kolmekesi. Vererõhu sain maha suruda, insult ei löönud mind jalust.Astusin isegi ülikooli ja kandideerisin parlamenti.Aga siis näitas saatus julma palet.Olen nüüd huvitatud vaid sellest et saaksin  poolelioleva tõlketöö kenasti lõpetada ja referent Belobrovtsevile üle anda. Kuigi on tihti päevi mis ei lase rahuliste töötada-kreeps või lobster, kesiganes on  väga raevus, sest Tartu Ülikooli prof.med. Aili Paju koostatud vähihaige menüü lubab vaid kala-või linnuliha ning eimingit ampsu pärast k.18.
       Oma võimetus vihas see krabajas siis muudkui nosib.Pärast homset visiiti dr.Pagi juurde saan ilmselt uue raviviisi.Graviola lehtedest valmistatud eritee vist ainsana ei päästa.Kuigi mõistan et mu pikk päevatee kipub kaduma öösse.Laste pärast on vaid siiras rõõm ja rahulolu-kõik kolm on elu järjele saanud, kaks koguniste praegu õnnelikult koos Luxemburgis.Küllap ka Mai-Liis sinna satub kui vaid aega leiab.Pojukesed Karlid ei jäta kah soovida paremat. Eile, näinud filmis ajamasina loomise katset, korjas Patrik kokku sobivad anumad ning läks vannituppa katseid sooritama.Nii ütleski,et vaja voolava veega proovida.Kolmest detailist veepüüdurid seati üksteise peale ja uudistati kuidas vesi alla valgub...Järgmisel korral pean õpetama kuidas vaatlusi kirja panna.
Meedias lööb laineid väljamõeldud nimega polittikuhakatise Jana Toomi väljaastumine ehk intervjuu vene meediale, kus väitis eestlased olevad väljasureva keelega väljasurev rahvas.Aga väljasurevaid eurosid pakkide viisi palgapäeval Riigikogu kassast välja võtta ka ei häbene.Vastasel korral mine veel tööle või paki asjad,sest sajad kommijad soovitavad babuljal üle piirijõe koju tagasi kolida.
Kaval see käik peavooluparteil, arvan. Sest selliste ekstsessidega saab  rahvast ikka ja jälle reformerite poolt hääletama peibutada.Kes sulisid ja arrogante muidu pukki hääletaks kui vene ohtu ei näita.
    Pojukestest veel.Kui Sebastian oli vaadanud oma lemmikreklaami Das Auto,kus peategelaseks VW Golf ning sõnum selline...autol on viis mootorit.Patrikul oli kohe vaja teada,miks viis.Sebastian teadis,et üks on lilla mootor,selle pärast.
Selgitan-Sepole on alati meeldinud see värv.Nii oli tal mängus tihti lilla ämblik. kes end kellelegi teisele ei näidanud...Lapselastega kodus on alati mõnus.Ja nüüd näeme-loeme Beriti blogist ning kaesime läbi Skype,i kui hästi automatkajad end Luksemburgi korteris tundsid.
Kui taevaisa tervist jagab,oleme ehk koos Liisaga aprillis seal.Nii unistab teie paadikapten Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment