on ülelahe-naabripoiste bändi Väärä raha esilaulja.Musooni viljeleb see seltskond päris omanäolist ja meeleolukat, miksides Balkani mustlasmuusikat soome tangomotiividega .Ma leidsin nad üpris juhuslikult, sest praegu Luksemburgis viibiv Ele oli ühe loo postitanud Beriti facebooki aaadressile.Olin nii nutikas,et lõin kuti nime guugeldades sisse ja avastasin terve lugudesarja. Mida nüüd muudku kaifin kuid siia pista lihtsalt ei oska. Otsige ise,vihje on antud.
Ka avaneb Jaakko bändi lugude juurest miskipärast kohutavate Venemaa autoavariide sarjastik,kus isegi juba käesoleva kuu /2013 veebruar/ julmemad juhtumised. Eraldi valik on tehtud kaugsõidusohvrite, raskeveokijuhtide jõhkratest paukudest.Miks mulle tundub, et juhi tööaja kontroll miilitsa poolt suures naaberriigis täiesti tundmatu teema on. Sest vähemalt kuuel juhul kümnest on hoomatav, et sohver vist magab rooli taga kui vastasvööndisse laupkokkupõrget sooritama suundub. Samas on tajutav,et autodki neil üpris odavalt käes.Lamnmutada luksusdziip Cadillac Escalade on vene inimese käes lausa käkitegu,kusjuures mina ei raatsinud sellist mitte ostagi. Sama edukalt romutatakse kalleid Toyota ja Nissani maastureid, Ladadest ma parem ei räägigi.Neid kulub kümnete kaupa kui pimesi ristmikule sööstetakse.Nii et murdmatu liidu endistele aladele autoga kulgema te mind ei meelita pärast seda kui olen kõike näinud.Ning mõistnud, miks mu armas ema kodus pisarais oli kui kutselise juhi koolituse läbisin ning C-kategooria juhiloa elik kolmanda liigi juhi dokustaadi taskupõhja surusin.See ainult vene sõjaväe pärast,ega ma kavatsegi elulõpuni autojuhiks jääda, lohutasin emakest.Mõeldud-tehtud. Kuigi autojuhiloa omamine on mind lihtsalt aidanud läbi elu, võimaldanud ületada nõukogude inimese eluteele vahel ettetulnud tõkkeid.Näiteks siis kui omal autot polnud libistasin end kohakaaslasena rooli taha ajakirjaniku kutsetöö kõrvalt, esmalt kirjastusse Perioodika mikrobussijuhiks,mõni aasta hiljem aga Eriautobaasi patrull-Lada peale.Kusjuures palka sain kogu kuu tööpäevade eest.Loo taust oli selline et kumbki asutus vajas sõidukit vaid ühel päeval nädalas,muul ajal olid need sõiduriistad minu ja mu pere käsutuses.KäisimeLiisa ja kolme lapsega tohtri juures, ämmaga turul või seenel,sest aega ja bensiini oli,autogi tasuta käes ja kodus.Mure oli vaid vene võmmidega,kelle pärast pidi nö pikk pliiats koguaeg kõrvataga olema,sest teekonnaleht oli vaja täita ning sealt pidi välja loetama et riigile vajalikul marsruudil sõidan. Seega vältimatuid tööülesandeid täidan....Asutuse auto isiklikes huvides kasutamise eest oli karistuseks juhiloa äravõtmine kolmest kuust kuue kuuni.Ja seda kurja ei tohtinud üdini aus nõukogude kodanik mitte teha.
Nii aitaski murdmatu liidu lagundamisele kaasa teisiti mõtleja,teie paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment