Tuesday, February 19, 2013

Musta kassi öösel ei näe

aga laseb aimata kui ta kahe mehe vahelt läbi jooksnud.Annan vihje, et asjaosalisteks olid peale tolle kurja ennustava loomakese veel magnaat Luigepoeg ning minister Molekul.Kes inimeste arvates varemalt suht head semud olnud.Aga nüüd pakub E.Ekspressen nädala sõnaks Langman style ning märgib,et minister vahetab nime ning on edaspidi Rein Ristlaan.Kes EKP kõrgele ametipostile tõstetult kukkus vägistama Eesti kultuurieliiti ja üldse kõike mis kirjasõnaga seotud jpm.Seda loomulikult Karl Genrihhovichi valvsa pilgu all ja toel.Kes ja kust juhib täna ajakirjanike liidu tippjuhti, on küsmuste küsimus. Minu endine, lugupeetud peatoimetaja P.E. on vist võtnud nõuks Eesti ajakirjanike ühendus üleüldse ära kaotada. Peasekretäri Ebba, kes oli liidu hingeks, lasi häbenematult ametist vabastada. Mitmed märgid hukule võetud suunda juba näitavad. Mis on kurb,sest ju suuresti tänu mainekasse liitu kuulumisele ja aktiivsele tegevusele seal/olin mitu aastat tööstusajakirjanike sektsiooni asejuhataja/ oli ministeeriumil hea võimalus määrata mind,punaparteitut ATMM-i pressikeskuse peatoimetajaks. Kusjuures polnudki nii,et igamees EAL-i vastu võeti. Artiklite portfoolio,tööstaaz ametipostil  pluss kaks aktsepteeritavat soovitajat olid obligatoorsed.
         Tänane seis on küll selline, et ajakirjanikud pole loovisiksused ega saa selleks enam kunagi.Toompea ülikud on veendunud et raskestikäsitsetavad,kohati isepäised ajakirjanikud ei lase end suukorvistada ning on võtnud nende ühenduselt teistele loomeliitudele määratava iga-aastase riikliku toetusraha,ja nii jääbki.Vaata või Euroopa kohtu poole, aga minust jääb see tegu tegemata. LAS NOOREMAD VÕITLEVAD EDASI.
Pööraks pale nüüd pigem pereelu poole. Mimmiliisa saabus eile õhtul pärast viit  luksvisiidilt Luksemburgi. Oli väsinud kuid õnnelik,mida olingi lootnud.Lõhe rändas ahju ning õeraas saabus õigel hetkel kui mõnus  kalahõrgutis sealt välja kargas.Pärast kohvitasime ja muljetasime koogitaldriku juures veel pikalt. Jensu toksis reisilt toodud pilte fotokast arvutisse, nii saime osa viimaste päevade sündmustest.
                Väike valge, lonkav kööginuustik suudab juba ise trepist üles kalpsata kui hanges soristamas käib. Minust ei olnud täna iseseisvat tohtri juures käijat,sestap vajasin õeraasu abi, kuna sohver Mimmiliisa oli ametiposti otsas. Jälle pean tõdema,et meie arstiabi kohta ei luba ma halba sõna öelda.Nii asjatundlikult osavõtlik oli mu uus tohter Pokker,et taastas lausa eneseusu.Määras ravimi,mis tervendab mind sedavõrd et saab pärisraviga pihta hakata.Ning andis juhtnööre edasiseks eluks-määravaks jäi soovitus,et järgiks oma organismi häält kui piltlikult öelda.Kuid ilmselt geenides peituva hääle mõjul  suundus Jensu oma haridusteed jätkama Tartu Kõrgemasse Kunstikooli ning nimelt skulptuuri erialale.Selle põhjuse avastasin eile hilisõhtul kui portaal Geni teatas et me suguvõsa üks liikmeid on Amandus Adamson.Beriti kunstilembus aga tuleb vist ema liini pidi, sest florist Mimmiliisa on ikkagi juba loomult kunstiinimene. Miks muidu Berit oma teise kõrghariduse järele Kunstiakadeemiasse graafika erialale pürgis.
Jääb poolele, sest uneaeg kipub kimbutama.Uusi muljetamisi juba uuel päeval,sedastab paadikapten Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment