Täna 33.bussile tõtates hoomasin,et kerge jaheduse tõttu olin pistnud taas kätte IRL-i logoga valged sõrmikud,sest seest karvased labakud olnuks viie-kuue miinusega liiast.Ning täheldan ka, millega kord vabandasin nuriseva lambasihvri ees seda pettekat: mina, roheline, kannan valget(?)Kamuflaaz,teatasin.Vaat olid meil mitmed teada-tublid mehed: väljast punased,seest trikoloorsed.Ja kui mina sovetiajal liikusin ringi tumerohelise Gaz-24 Volgaga ja olin ministeeriumis lauaülem,võis mõnigi arvata: seal põristab uhke ametiautoga keegi tubli kommunist(?)Aga võta nipust-käis ameti juurde,et mul oli selline sõiduriist koos üle-keskmise-palgaga. Kamuflaaz taas-tsvetomaskirovka,nagu meil need "pärismuulased" ütlevad (see termin on mu tänane sõnaleid Elmari raadiost).
Remark.Öeldakse,et iga vanus toob omad rõõmud.Mäletan omagi 30-,40-ja 50-aastase rõõmusid,aga hetkel küll midagi tarka ei turgata.Kui,siis ehk see,et ise liigun ja kusagilt ei valuta.Aga abiks seegi.Ju lihtsalt normaalseis,nagu tõkkepuul oli üks sildike vanasti.Raudtee ees.Mu vanarahvatarkusest veel niipalju,et "lihtsalt niisama ei lenda vareski".Meenus see täna kui õhtujaheduses tuli longates naasta invakoja englishi vestlusringist,kus Renata meile oma Ungarimaad tutvustas.Ju tuli mälusopist seoses sellega: kui oli 2002 suvi ning mina,mentaalselt kildudeks purunenu,ei olnud nõus soojal suvepäeval isegi koduaia kaunidusse sukelduma,vaid konutasin kurvalt, haavatud varesena,elutoas või vahtisin avutikuvarit.Berit palus: isa, mine kasvõi korrakski toast välja.Minus ei olnud vähimatki elutahet,soovi end liigutada.Nüüd on mustast august väljarabelemise tahe nii suur,et kuku või mägesid liigutama.Ka nö sotsiaalne närv on endiselt ergas-see tärkas mul siis kui noormehena "Õhtulehes" töötades tuli käia inimeste kodudes lugejakirjadele vastamiseks muredega tutvumas. Nõmme heaolureservaadist,eramurajoonist väljudes oli tihti kummastav tutvuda,kuidas elasid kortermajade asukad slummides,linna äärealadel.Kerkivais Musta- ja Õismäe rajoonides veel muresid polnud,Lasnamäe alles planeerimisel ja sea käisime endise lennuvälja betoonradadel vormel4 autodega kihutamas...
Remark2.Elmari raadio täheldas kunstirajale põigates,et Pariisi situatsionistid olid omalajal nõudnud,et tänavalaternaile paigaldataks lülitid(?)Teadagi need suurlinna tuled,paarikesi sumedail suveöödel tihti segamas...
Vahel tuleb pähe tänase talve kummitav mõte:kas olen hull,et elan nii külmal ja kõledal maal? Ent täna pakkus keegi sakslasest ilmateadur Wolfgang kesiganes välja huvitava ennustuse: aprill tuleb tavalisest soojem,mai jälle külmem.Aga augustis lajatab kuumarekordi ja õnnistab siinseid alasid 40 soojakraadiga.Vat see oli kui hingeõnnistuse palsam mu mahajahtunud kontidele - oh tuleks see soojus ometi meid kuumaks kütma ja peletaks mu unistuse Pärnamäe grillist kui meie ajastu suurimast õnnistusest ja lunastusest.
Remark3.Mul heameel,et Eesti Laulu konkursi võidulaul,Getter Jaani esitatud Sven Lõhmuse "Rockefeller street" pääseb Düsseldorfi Eurovisioonile.Kuri konkurent Ithaka Maria,kes ise võidupärga ihaldas,märkis mürgiselt;:nüüd pole hirmugi,et Eestil tuleks hakata korraldama järgmist Eurovisiooni(?)
Ja veel edasi piki noodijoonestikku.Kuulsin ka,et Olev Vestmanni kaverdatud Rumal süda on saldejumsi-laen...algupärandiks Raimonds Paulsi laul Mulke sirts. Kõlab kui kuuevarbalise anekdoot,mis?
Tänase punkti pistaks hoopiski poliitiku tarkuseterana.Kevadel lavastusega Ühtse Eesti Suurkogu terve partei ja valitsuse tagajalgadele erutanud teatrimees Tiit Ojasoo on öelnud:
"Kui sa ei taha maailma muuta,teevad teised seda sinu eest".Ma kahtlustan,et juba tean,kuspoole nad veel muuta-pöörata tahaksid.Poole mu tervisest on karm saatus ära napsanud kuid kõrvadevahele sedavõrd jäänud,et tean mida nood teised rohkem teha ei tohiks.Ka mede kõige kuulsam puudega Mari mitte.
Kui sa Tihemetsa Tiinat ei tea,siis teda ikka,usun.
Ole ikka terve ja ära siis halvaga meenuta
endiselt sinu kandidaat Enno E.Poldre,nr.131
Monday, February 28, 2011
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment