Friday, May 31, 2013

Koeramaks,magusamaks,automaks...

kogu see komplott vaevab nüüd juhtpartei isakesi, sest kõrge Euroopa komisjon pakkus Eestile välja maksutõusu.Taheti ka et autokütuse aktsiisimaks taas kerkiks.Mida rahva meelsust haistev partei ei olnud valmis aktsepteerima just enne valimisi kuna konkurentpartei juht nopib plusspunkte hommikust õhtuni muudkui midagi avades-kord loomaaia uusi puurikesi, kord pealinna renoveerit tänavalõike.Nii teataski Esimene Andrus et automaksu ei tule ja aktsiis ei tõuse.Jättes head väljalüpsi- ettepanekud tagataskusse.
Remark. Aga enda juures märkan jaankrossilikke algeid.Juba hommikul nelja-viie ajal läheb uni ära ning peas vohavad igasugu mõtted mida vaja blogisse jäädvustada.Kolmest katkust ja Balthasar Russowist ega isegi Ülo Russakust ma midagi ei pajata,küll aga tunnistan et parteilased ega pederastid ole mind kunagi seevõrra häirinud et ma neid vihkama kipuks. Igaüks otsib üles oma õnnetee.Multitalent ja telenägu Sander arvab teadvat et naised on kurjast.Sama meelt olevat tuntud stilist Zenja ja lilleseadekunstnik Tarvo.Miks ma peaks vihkama andekaid inimesi,kel elus rohkem läbilööki kui minul.Kes ma siiski nautinud ilusaid päevi suisa juhivtöötajana...algul viis aastakest Ajakirjandusmajas sõiduautojuhina,hiljem  samavõrra ja enamgi veel Pressikeskuse vanem- ja peatoimetajana.Elu oli ilus ja elamisväärne, päevad sujusid, kolleegid meeldisid ja sissetulek võimaldas  toimetuleku.Paralleele tõmbaks toonase ja tänase juhtpartei vahele.Kui punased hoidsid enda küljes inimesi kinni heade ametipostidega ja sellega et võimaldasid paljudele neist  iga mõne aasta järel autoostuloa,siis nüüd lubab me juhtpartei et automaksu ei tule ja astmeline tulumaks ning kinnisvaramaks jäävad ära, tajudes et tulusaisse ameteisse sokutet   parteilased kaotavad siis kõige rohkem ja nemad siis ka oma lolle ja lõpuni ustavaid Tsäbovõitraid ehk  parteilasi...
Vastuvoolu ujuv vastaspartei juba kord häbistas end pealinna ostlemismaksu ja totra paadimaksuga ning seda kaotusehäbi oravad endile lubada ei söanda.
      Jutu algusse naastes-koera-ja magusamaksust diskuteeriti ka sest mõnel pool maailmas need toimivat ent neil seal on ka palganumber millest maksta ja riigi majandust elavdada,tunnistab
paadikapten Neemo E Poldre

Kunstiakadeemia lõpetamismaraton

mu nooremal tütrekesel sai täna ometi võiduka lõpu, kui Berit sai trükkalite käest oma portfoolio ning loovutas selle kooli  pedagoogidele.Tegelikult oli see üleandmine plaanis juba eile kui oli töötanud arvutis terve oma  järjekordse öö sel hullumeelsel,rohkem kui nädalapikkusel perioodil.Mil uneaega üldse polnud ning kogu ta magamisaeg sulas ära õpitulemuste kokkupanemisele.Tunnistan, et mul oli südamest kahju kui olin igal õhtul väsinult põhku pugemas, titeema  lapse unele suigutanud ning ise köögis arvutiekraani ette kummardunud.Kahju oli lapsest kes oma teise kõrghariduse saamise nimel pidi end sedavõrd ületama.Iseenda unetud ööd tulid meelde kui lapsed olid väikesed ning  taaskordselt mõni lisatöö kopika saamise nimel minultki sarnaseid  pingutusi nõudis.Kui unega võideldes mõne autoralli kava koostasin, kujundasin jas toimetasin.Aga eks noorusaeg olegi eneseületusteks mõeldud nagu mu Mimmi seepeale täheldas kui oma last kuuldavalt haletsesin.
Vahelepõikeks- autoregistril uue nimega liiklusregister on saabunud tõeliselt pahad päevad.Algasid need siis kui meediasse lekkis vanahärra kurtmine kes oma nimele sokutatud  auto eest trahvikviitungeid sai ning uskumatu lolluse üle kurtis.Siis jälle sarnane lugu fantoomautost, mis inimese teadmata tema nimele vormistet.Homsele üleviidud kohtuistung tippjuht Tamur Tsäkko üle on muidugi poliitikute praagi tulem.Praak seisnes selles,et  meie ajastu au,mõistus ja südametunnistus ehk riiki juhtivad bojaarid-poliittehnoloogid lõid omas võimuvõitluses ammu minema viimase tõelise automehe sellel ametipostil kel nimeks Eero Till. Asendades asjatundja ning ARKi viimase tõelise, südamega juhi oma sõbraga kes komplekteeris kontori juhikohad omasugustega.Kellega koos kukuti rikka riigi kulul laiama, kambakesi külastama mainekaid suusakuurorte ning üleilmseid suuri autonäitusi.Eneseharimise huvides, millest mina ei näinud undki kui pressiohvitserina sealsamas ametit pidasin.Kokkuhoid oli siis nii suur,et alles  minu kurtmise peale leiti mulle isiklik tööarvuti.Tööasjus vahel päevaks Eestimaa teise otsa sõites ei tulnud kellelegi mõttesse mulle töölähetust vormistada,isegi liiklusohutusfilmide tegemine lõpetati säästu huvides.Ja nüüd siis sellised luksreisid vastutavatele seltsimeestele...mille otste kokkuviimine lõpeb suisa kohtukulli ees.
Lõbusamat ka.Mäletan muljet mille sain telerit vaadates kui ühes põhjamaises riigis käis koolis Alaska malamud,kes oma peremehe, loomaterapeudiga abistas autistlikke lapsi.Nüüd on hakanud Mustamäel 32 keskkoolis hakanud koolikiusamist nö ravima,teemat lahti rääkima  must labrador nimega Rosin.Kes oma peremehest loomaterapeudiga annab mentaalset abi tagakiusatuile.Pahategijaile siis vastavalt seletab mis läinud valesti.Olen rahul,et mujal maailmas läbilöönud lahendused on nii edukalt mu kodutanumale jõudnud.Olen suisa uhke, nagu juhtparteilastel kombeks täna öelda, kuigi jäid just vahele e-hääletuse võltsimistega.Ojulinnulgi on suled sahtlivahel, sest üks pensionärist mutike selgitas et just Kristiina oli see kes tema häält peibutas, kuigi Virumaa 84 a.vanatädil pole ei arvutit ega -kogemustki.
Suur Juht lubas seepeale pidulikult et petturi viskab partei uksetaha.Kas ta juba siis teadis blondiini fiaskost, ei usu mitte teie paadikapten
Neemo E Poldre

Monday, May 27, 2013

Wikipedia alasti tõde on vapustav

piisab kui leiate Lev Trotski märksõna alt fundamentaalse marksismi kontseptsiooni, mis aujärjel veel tänagi... . Ühiskond jaguneb juhtideks ja juhitavateks...Meie juhime teid, aga meid pole vaja valida...Kus ma seda juba kuulnud olen, kas mitte äsjasel Tartu üritusel Olen Uhke.
       Mõttelõnga paneks lukku vana Jossifi kuldsete sõnadega Inimesed kes hääletavad ei otsusta midagi. Need, kes hääli loevad, otsustavad kõik ehk teisisõnu Tähtis pole see, kuidas hääletatakse, tähtis on see, kuidas hääli loetakse...Vasturääkivusi siit ju leiate,aga nii see on.Ise määrame kes keda kuhu juhib ja kes kuidas hääletab.
Eelnevaga haakub hästi värske päevauudis.Mis sedastab et SÕIDUKITE KINDLUSTUST TABAVAD SELTSIDE SURVEL SUURED MUUTUSED.Kui seni võisite sõlmida  maksevaba lepingu kuni kaheks aastaks kui sõidukit ei kasutatud siis nüüd saate seda teha vaid aastaks.Rahahimu on selle diili märksõna. Sest rikkaid ja ilusaid ei jäta maha valus mõte et ehk jääb mõnele perele tibake rahagi alles  kui kolmesajane kuupalgake kokku sulanud...Väheseid kes söandas julma uuenduse vastu häält tõsta oli Riisalu kes astus välja vanaautosõprade huvide kaitseks...Miks ma selle karmi seaduseuuenduse  näite välja tõin -et iga siil saaks aru-seadusi on võimalik osta nüüd ja praegu. Sest mis oli viga varasemail kui oli võimalik inimese eri sõidukite grupikindlustus mis kaotati juba eelmise seaduseparandusega. Mõelge, inimene/farmer ei sõida ju korraga traktoril, kaubikul ja veoautol...Aga nüüd peab suutma,sest kuri ja julm kindlustussseadus nõuab.
Ja ei saa me läbi Ligita.Eesmärk on asja edasiarendamine ja kaasajastamine, kinnitas aina rahajanus ülbik. Miks on vaja rakendada ainult inimvaenulikke pügalaid, küsiks pahane ajakirjanik rahandusministrilt pressikal kui see juhus avaneks.
Tagasipõikeid ajakirjanike äsjasele kongressile.Oli huvitav kohtumine vana kolleeg Endel Metsaga , kes ühtäkki küsis- kui Hiiumaal Suuremõisas suvitad, kas Tiiu Alas on tuttav inimene.Jah, see ju meite hea naaber ja farmer, Kalju abikaasa, vastasin.Ja juttu jätkus kauemaks. Endel saatis tervitusi ja tahab suvel korraldada oma kunagises isatalus mingi mälestusürituse nagu meelde jätsin.
Minevikulaineil edasi/tagasi sõudes.Mäletan vana märksõna juhtumi kohta kui kindlast õnnetusest pääsesid.  Kaitseingel istus kapotil, tavatseti öelda.,
      Esmalt meenub kummaline juhtum Tartu-Räpina maanteelt,seitsmekümnendate alguse  jaanipäeva eel. Olin palutud Põlvasse Haraldile vastu esmaspäeva hommikuks ,aga sõitsin pealinnast välja juba reede õhtul, ses suine ilmake imeilus ja seiklustele innustav.Tartu bussijaamas peatusin, nosisin jäätist ning plaanisin matka rahuliste jätkata.Siis astusid ligi kaks tehnikumipiigat ning küsisid kas Räpina poole ei sõida.Vaatasin kaarti ja leidsin et suurt vahet pole, pealegi lubasid nad kutsuda sõbraliku sohvri ka oma aiandustehnikumi  stuudiumi lõpuõhtule.Rooli keerasingi soovitud suunal.Kuna daamid istusid taga ning minu pilgud rohkem sealpool,polnud aega suuremat juhtimisele pühenduda ja veeresin maanteel sündsa kuuekümnega.Taganttulija pingutas, et mööda põrutada.See oli sadulveok ZIL -130 noore mehega roolis. Ma ei erutunud, lasin sel sündida.Lendur muljus gaasi ning edestas mind tublisti.Kuna võidusõit pole mu harrastus,ma üldse ei põdenudki.Tõehetk avaldus pärast järgmist paremkurvi.Kus nägin põllulelennanud ning poolekskaksatud poolhaagisega veokat, mille ees külili  punane ratastraktor RS-09.Põllumees oli üritanud eest läbi lipsata kuid ebaõnnestunult. Kui mina otsustanuks veokaga rinda pista, olnuks seal mina.... Järgmisedki õnneliku lõpuga lood mul meeles ridamisi.Talvel Kose-Ristil oli juhus kui kiirbuss tuli tagant parktuledega ning olin just selle eest kogemata vasakpööret tegemas,sest mind segasid mu autoreisijad.Kolmas juhus oli Väike-Maarja mail kui viisin klassijuhataja Helga koolilaste peredesse koduvisiidile...Mingi hall takso kihutas inimtühjal teel minust, paremalepöörajast täiega mööda hetk enne manöövrit..Ka rendiautoga pääsesin kord kindlast õnnetusest Tallinna-Tartu maanteel...
Õnne peab elus ikka olema, tunnistab teie paadikapten
Neemo E Poldre

Sunday, May 26, 2013

Linti siinkohal tagasi pean kerima

sest pärast mu viimatist mäejutlust teemal-ajakirjanik pole loovisiksus etc. jne.jms. tegin olulise tähelepaneku - kui eile avati Tartus juhtpartei, meie ajastu au, mõistuse ja südametunnistuse üldkogu, esines sõnavõtuga võiduka väesalga Suur Juht isiklikult, kes hakatuseks poetas läbi hammaste-meil on suuri edusamme, aga need niiöelda ajakirjanikud...poetas mees ilmse vastikustundega justku oleks suust konnapoja  välja sülitanud...Siit märkas igaüks, miks ükski mu kolleeg ajakirjanik pole Toompeal kuigi lugupeet persoon - ta ju aina urgitseb,esitab ebameeldivaid küsimusi,tõstatab , uurib ja ja puurib, va türbel sihuke. Ja maksa sellistele veel riigi rahadest kutseliidule toetust-et nad veelgi ülbemaiks läheks.Päriksid  edasi autorollotamise ja VEBfondi teemadel,uuristataks auku R-hooldusele ja tuvastaks kümne milli kadumise pärispõhjuse.No way, seltsimehed kaasparteilased -mitte mingil juhul neile ühtki penni, kulub ju omalegi. Pealegi on võtnud nad kuuldavasti võtnud oma liidu tiiva alla tolle kitupunni, mutrikese Meikari, kes nüüd juba ajakirjanikku mängides võib meile veelgi suuremat kahju teha kui edasi uuriva ajakirjanduse jahimaadele põikab. No oli seda veel vaja, mu armsad sõbrad-kaasvõitlejad vääramatute edusammude teel.
Sellised mõtted siis. Ent on ka majanduslikke ettepanekuid peavooluparteile, kes armastab võtta vastu suuri otsuseid.Kui keskkonnaminister Roosamanna ei sipleks rahaskandaali lõa otsas, oleks ta märganud, et prügipõletamise ideest haaratud Oslo põeb kroonilist prügipuudust ega suuda oma prahivajadusi katta. Vat siin ongi vaja innovaatilisi lahendusi-Maarjamaa risustatud parkmetsad saaks hoobilt puhtaks kui veaksime kogu sodi laevadega Norramaa katlaisse.
Kas Eestimaa puhastuks ka valede ja vassimiste saastast kui koopteeriksime oma liitu nimekaid tegijaid ajakirjandusmaastikult nagu Jelena Krjutschkova Äripäevast, kes pani punni Vuntsi Siimule babemesse. Ent vajame liituma teisigi tublisid arvamusliidreid,neist ju puudust pole.Aga esmalt peame suutma tõsta EALi maine sinna kus oli ta koht enne allapudenemist.Peame leidma need pidepunktid miks loovinimene tahab oma liitu kuuluda ja selle üle uhkustki tunda.Kongressil esinenud noor mees, Madis Kimmel, vastne suurkoolilõpetanu sai kongressilt ülesande luua meie liidu juurde noortesektsioon.Mitte noorte ajakirjanike klubi nagu tal esialgselt kavas. Seda toonitas oma lõppsõnas ka teie paadikapten Neemo E Poldre

Saturday, May 25, 2013

Kolmetäheline,suure purustusjõuga organisatsioon on EAL

mu igiammune ametivendade kutseliit, kuhu mina astusin juba aastal 1984. Seda tõdesin taaskord eilsel ajakirjanike liidu XXVI kongressil.Kus olin kongresmen kahe mandaadiga, sest armas õeraas viibis Pärnus talle nii  edasilükkamatul üritusel.Miks vaevab meid kõiki see ammune mõte-loovisiksused me pole,sest ajakirjanikke  peljatakse ning seetõttu pole meile ikka veel taastatud loomeinimeste õigusi. Arvult juba kolmandal järjestikusel ajakirjanike kongressil peame kõrgest kõnepuldist kuulama paljude  nimekate arvamusliidrite,mu heade kolleegide kurblikke mõtteavaldusi selle kohta, miks ajakirjanik pole ikka veel loovisiksus.Huumori kooli etteasteina mõjusi seejuures ettekande slaidid kus riigiabile kvalifitseerunud loomeinimeste ühendusteks oli arvatud tantsujuhtide,ka lavastuskunstnike  ühendused jpm.Kusjuures tantsude loomine on minugi arvates loometöö. Nagu ka lavastajate kunst. Ent miks pole kirjutava, kõneleva või näitava pressi töö tulemus mitte üks raas loomingu sarnane.Ent meile on korralik riigitoetus suisa eksistentsi küsimus kui teada tahate.Ja sellest me ei loobu, kasvõi nui neljaks.
     Kultuuriministeerium ei saa aru, kes on ajakirjanik, kõlas ühes kongressi ettekandes. Mida  siis teha, saadame tolle kahe lõpetamata algharidusega erialaspetsialisti põhikooli tagasi ehk.Esmalt aga viis kongress sisse olulised põhikirja parandused et oleks lõpuks ometi puust ja punaselt näha, kes imeloom on ajakirjanik ja kas teda süüakse näpuvahelt ehk ettevaatlikult noa ja kahvliga.Järgmisel kongressil saame siis näha, kas meie paljuloodetud esimees Peeter Ernits suudab selle pähkli purustada.Selle nimel tugevdasime veel eile juhatuse koosseisu,valides sinna söaka daami nimega Sikemäe, kelle tõttu jäi juhatusest välja tuntud meediategelane,ajakirjanik ja ülikooli õppejõud  Mark Levin, kes oli isegi eesti keeles väljendama õppinud erinevalt mu varasemaist kokkupuuteist temaga.
Võimulolevad erakonnad on ajakirjanike vastu, kuulsime kongressil.Nomuidugi, arvestades kuidas ründavad meediainimesed juhtpartei bojaare ja isakesi arupärimistega kadunud miljoneist, siis on asi selgem kui selge.Tantsujuhid ja lavastajad ei päri poliitikuilt kunagi valgustkartvate asjade tagamaid, nemad on korralikud inimesed.Eks vähjapoiss selle kivi all elabki, usub
teie ustav paadikapten Neemo E Poldre
P.S Juba õhtul asun Eesti Akadeemilisele Ajakirjandusseltsile kirjutama memuaare eile etteantud teemal Minu ajakirjandustöö kogemused tsensuuriga.
Neid mul kogunenud-ja mitte vähe.

Thursday, May 23, 2013

On,s ikka juudid see äravalitud rahvus

tahan mina küsida oma tänases mäejutluses.Selles kahtlen juba tublisti kui kuulen et hoopis minu eestlased kavatsevad endala rajada uue ja puutumatu Gaza sektori hoopis Marsile.Sõjakas rahvus nagu me oleme meeldib meile sõjajumal, kelle turvalise selja taha, planeet Marsile, nuputavad Tartu Ülikooli teadurid juba maju.Ja miks ka mitte-kuni elab veel ükski põlvepikkune poiskene kes mäletab võidukalt lõppenud Vabadussõda, mis päädis Tartu rahuga. Lõpliku võiduga hirmutava punakoletise üle, peame isaisade sõja otsad kokku viima-lahkuma igaveseks kurja idanaabri haardeulatusest kosmosesse, lubades neil järgneda vaid Kuu peale, ent mitte lähemale.
       Küsite uudishimulikult,mida krdit otsib eestlane Marsilt.Rubriigis ise küsin-ise vastan teatan vaid et pärast kõiki ettevalmistusi -maakoolide ja -kaupluste sulgemisi, postkontorite kinnipanekuid, paljude lasteaedade likvideerimist, pangaautomaatide kokkusebimist, vallavalitsuste koondamisi ning olulise  maabussiliikluse ahistamist etc. ei jäägi suurt midagi valida.Nii suunasidki Alma Materi teadurid oma pilgud taevasse,sest nägid ära, kuigipalju pole jäänud aega veel. Koos teise nelja riigi teadlastega alustati mullu projekti SHEE, mille eesmärk on luua ülimalt keerukate tingimuste jaoks end ise lahtipakkkiv elumaja. See nö kast, mis nupulevajutusel endise püsti ajab,toodab ise hapnikku-nii võib astronaut kohe sisse astuda, jättes ära tarvilised ettevalmistused,kraamides kohe seljas skafandri. Kindla tarvega maja vajab kohe lisaenergiat, näit päiksepatareidest. Kuidas maja õigesse paika liigutada, sõltub vajadusest. Seda võib kasutada nii kosmoses kui Maa katastroofipiirkondades.
Näete nüüd kui edukas võib olla me Põhjala tiigrikutsu,kes täna on alustanud mastaapset meediarünnakut presidendi institusiooni vastu suisa Luigepoju Ekspresseni põhiartiklis, küsides, on,s meil vaja sellist kuluartiklit nagu presidendi kantselei kulud- 4,1 mlrd eurot,mis teeb 0,05 prots riigieelarvest ning kus tänavusest alates töötab rekordarv inimesi-suisa 66 ametnikku...Koostöö Kogu on selle idee taga, sest kõik on saanud aru, et onu Tomi eksistentsil puudub juba üleüldse mõte.Mina näen selle loo  taustal, et Kadriorust ei tasu enam unistada Vuntsi Siimul ega ka noorel Tarandil.Ärmataja-proua skeemitamised on rahval kuklakarvad turri ajanud,sest kõik need köögitehnika-mahhinatsioonid pluss öömaja üürimine oma mehele ja kallite kulinate-kleitide ostud rahva raha eest olnud tõega liiast. Pidurdamatu lustlik emand, kelle kogu tegevust on saatnud pidevad pahandused et mitte öelda skandaalid.Aga mida üldse tahta siis kui nende seljataga seisab kõikelubatavust kultiveeriv peavoolupartei.Kelle niiditõmbamiste peale peab THI kohe hüppama või liigutama.Kahju kohe mehest.
Nii kurval toonil punkteerib täna teie
paadikapten Neemo E Poldre

Wednesday, May 22, 2013

Minu neljas keemiaravipäevake PERH-is ehk

Põhja-Eesti Regionaalhaiglas möödus kenasti ja ladusalt otseku linnutiivul. Algas see nii et Berit viis mu autoga kell 10.30 kohale et saaksin anda vereproovi,millele kulus vist minut.Seejärel tegin aja parajaks aatriumi taguses tavernis kus oli aega vaat et üheni.Lõdvestusin piruka,kakao ja aice cream coctaili, lõpuks ka maasikamoosiga kaetud jäätiseportsuga.Ikka täie mönuga,sest rõõm oli jätta olematu visiiditasu vääringu tegelikele teenindajannadele.Tohtri eest maksame ju makse,siin elavdame Eesti majandust.
      Aga oma armast dr.Pokkerit tänasin,et mu rongi alt välja kiskus ning elujõu ja -isu tagasi andis.Naljata ma tema kabinetist ei lahku,seepärast küsisin,miks pakub printreklaam kadunukese ööpäevaringset vedu üle Eesti.Kas seks et pärast saaks epitaafilt lugeda PUHKA NÜÜD RAHUS.Ta selgitas,et pidev surnuäravedu on sõnumiks, seda märkasin juba isegi, sest kummaline tekst on nüüd redigeeritud.
Teise nalja kuulsin tavernilaua taga einetades kui mu juurde istusid arstitudengid-poiss ja tüdruk.Esimene päris,kas teeksid narkoosi 84-aastasele vanatädikesele,kel puusaluu murd ja terviski na kehva.Vastuseks jäi nii ehk naa,kuid see pole tähtis-järgnes poisi resümee Tööd on siin et tapab.Lahkumisel tänasin noori seltskonna ja vaimukuse eest, et haiglatöö lausa tapab.Sest kui seda öelnuks mu kirurg mulle enne oppi, poleks ma pikali mitte heitnudki...Naersime koos nagu ka pärast mu tohtriga kui olin südant puistanud. Aga keemiravi aegu meenusid pilalauljad Pets ja Korsten kui tütarlapsed mind torkisid.Lorilauljail on tekst, kus nemad torkisid tütarlapsi - see mind naerma ajaski.
Järgmine kohtumine ravikeemiaga on 11.juunil, millele eelneb päev varem antav vereproov. Keemias, mida minusse tilgutatakse,ongi vist tubli annus alkoholi sehen,sest tee mu suht rikkaliku baarikapi juurde hakkab juba rohtuma-mingit tuju ei ole, kuigi nii väidab reklaamis Aramis kui uut kärakat pole toodud...
Pikk päevatee veeres õhtusse kui kell sai viis ning Berit kaaras mu kaasa ning sõitsime tankima, pärast Mimmit töölt haarama. Õhtu möödus vahelduva eduga teleri ees ning arvutis.Tabletiports nahavahele ja hommikul ärgates oli taas tibake tervem kui varem
teie paadikapten Neemo E Poldre

Monday, May 20, 2013

Her life on not only candy and roses

võib mõelda igaüks,kes kaeb lonkavat,hallidki juuksed kaotanud vanahärrat.Kelle näolt justkui muremõttedki loetavad.Pean tunnistama et päris nii kurb lugu see pole.Kuigi mitmed murepilved vahel  mu päeva varjutavad,võin ma  ometi  komme ja roosegi leida. Isegi öösel.Toon värskeima näite.Oma tavaliselt, kella nelja-viieselt hommikuselt pissipeatuselt voodisse naastes võin leida,nagu tänagi,et Mimmi on levitanud oma sihvakad kaunid jalad uljalt risti üle voodi.Näitamaks millised varjamatud väärtused tema juurde kuuluvad. Tegelik põhjus muidugi selles,et unes on hea end täiesti välja sirutada. Kuid mina-mees saan alati vihjest aru -selliseid hirmkauneid jalgu hindaks isegi missivõistluse zürii.Pimedas öös tõstan oma missi koivaksed õrnalt tagasi, hommikuvalges tavaliselt hindan neid paitusega...Mispeale kauniduse omanik need sulnilt tagasi enese alla kerib.Ja ongi hommikul teine maik man. Ilu nähtud, uni tuleb mu rahuloleva muige saatel taas.
Aga siis liginen postkastile,kus leiduv hommikuleht /väikese tähega,sest päris vana ja hea Hommikuleht on koolnukeste rea peal/.toob kainestava efekti ning mu maapeale tagasi.Täna loen,et me tubli Euroopa Komisjon on avastanud et  nafta maailmaturu hind on kunstlikult üles haibitud.Pole vaja olla hiromant ega erispetsialist,piisab vaid eluaegse automehe taustast,et seda juba ammu mõista.
          Kas aga mõistab paljukirutud Partsujuku, et tema läbisaetud toolijalad ta suure ministrikabineti kirjutuslaua taga purunevad sel hetkel kui astub sisse eurokomisjon ning pärib aru tema tiimi poolt üleshaibitud elektrihinna kohta.Pole aru ega otsa neil trikkidel mis ta teinud koos elektrisandoritega. Unustades eesti rahva maksujõu piiri.Täites taastuvenergiaärikate kaukaid meilt kõigilt väljalüpstud rahaga. Sellest ongi tingitud et ministrihärra on enimkirutuim poliitik me aferistimaastikul.Ka seetõttu,et matab kokkuaetud miljonid kõrbeliiva kaugel mikihiiremaal.Ise väidavad koos sandoriga nagu tuntud rebane Alice ja kass Basilio,et rahapuu sealt võrsub.
No tahaks minagi seda imet näha,loodab mitte kergeusklik
paadikapten Neemo E Poldre

Tõsimeeli murrame piike piirileppe pärast Venemaaga

on nii-ja naasuguseid arvamusi.Riigilt koguja Juku Kalle esitas arupärimise, miks loovutab Eesti nii kegekäeliselt osa oma territooriumist. Tema on lapsesuu, tema võib. Ainus pärispoliitiku moodi tegelane kes resoluutselt kahjulikule leppele vastu astus oli minister Siim-Valmar, kes omas juba kaalukamaid vastuseisu- põhjendusi ning pühendas neile pikema argumenteeritud leheloo Luigepoju Ekspressenis. Mina olen vist ühes paadis nendega kes arvavad teadvat-põlisele vaenlasele idapiiri taga ei toimi ega mõju ükski lepe ega leping.Tartu rahu on nad ammu hukka mõistnud ja ajaloo kolikambri peitnud... Kui neil  punastel on ikka vaja tulla tankiga turismireisile, siis nemad ka tulevad. Ning seda teadvustades ei plaanigi me riigivalitsejad lahendada seda  häbiväärset olukorda.Vaba Eesti eest võidelnud vaatavad ülalt pilvepiirilt ega usu oma silmi-kuidas on võimalik,et see riik mille eest nemad surma läksid annab ära oma inimestele kuuluva maa ning kulutab oma rahva tervishoiule vaid närused 4,6 protsenti SKT-st, olles ühel pulgal teiste pärisvaestega nagu Mehhiko ja Bulgaaria. Mõlemad püsivad vaid 6 protsendiga maailma hoolimatuimate riikide sabas, et siis nagu stopptule asemel. Pole ka imestada, sest inimesed kes on pugenud kord ühte, kord teise parteisse hoolitsevad vaid oma taskute täitmise eest.Mis poliitikuid neist ikka.Täna teatas meedia,et endine keskparteilane Seppik on nüüd muutnud maailmavaadet ning astub reformerite võidukasse väesalka. Poisi eelmine maailmavaade võrdus keskerakonna omaga. Seal krabas oma ja poegade taskud nutsurullist pungi ning nüüd, olles saanud kuulda nutikast ja karistamatust kilekotiafäärist, ruttas ka jaole. No  millal sa hing siis veel mingi tundmatu rahva tervise turgutamisele pühenduksid kui kogu aeg kusagil midagi jagatakse...
    Euroliit, kes ühegi osariigi siseasjadesse ei sekku, nuputas jälle uue käsulaua.Pangad ei tohi kasutada otsekorraldusi, sest mõeldi välja Single Euro Payments Area. /SEPA/.See toob uusi koormisi kõigi liiduvabariikide inimestele.Nüüd tuleb iga makse puhul eraldi korraldus teha.Eesti ettevõtted ja pangad on uude süsteemi sunnitud investeerima miljoneid. Swedbank jõudis juba öelda, et turumajanduslikus reaalsuses ei jää kulud ettevõtte, vaid kliendi kanda. Seega tuleb sinul ja minul isakestele rohkelt kümnist maksta, peame lõuad pidama ja edasi teenima.
Elu läheb ülesmäge, vaevab vedajate väge, peame handorunnellikult tõdema, sedastab
teie paadikapten Neemo E Poldre

Sunday, May 19, 2013

Juhtpartei meid kindlal kursil roolib,tulevikku viib

Ja mitte niisama lihtsalt tulevikku,vaid helgesse tulevikku ja kaugemalegi veel.Viimatised vaimukad  mõttearendused on pärit ajakirja Pikker peatoimetajalt Harri Lehistelt, kes niiviisi pilas punavõimu. Osavalt,sest isegi GLAVLIT, see veneaegse meedia hirm ning karistusorgan, ei mõiganud kõiki nüansse mida nutikad kolleegid tihti sõnatulevärgi taha peitsid.
Võime tänagi kinnitada et eesti töörahva avangardis on tõelised eessammujad, tarmukad ning hoolivad rahvajuhid Esimene Andrus ning tema parem käsi Jürgen. Kes käitub pahade ajakirjanikega kõikidel  pressikonverentsidel nii nagu ripuks tema paremal puusal kabuur nagaaniga.Sama ilme tuleb näole ka tele-esinemistel kui vaja seda või teist rahvavaenulikku otsust lahti rääkida. Ent eilne Eurovisiooni lõppvoor tõi karmidele juhtidele naeratuse näole.Kui kreeklaste ansambel tuli suure vallatu pundina platsile ning vallatult ülelava kepseldes esitas rõõmulaulu euroliidule Alcohol is free. Lavastuse ettevalmistamise käigus oli kindlasti vaadatud filmi eestlaste jaaniõhtust, kus voolab vabalt alkovedelikke ning rõõmsad suvise pööriöö nautijad olid va tuliveega maiustanud. Inspiratsioon oli tugev,ent rahast jäi vajaka-väidetavalt 2300.- euri maksvat suitsuraha ei saadud kokku,et jaanilõket imiteerida.
     Mis aga tõi rõõmuvirvenduse suurte juhtide, poliittehnoloogide nägudele. Eks ikka fakt, et hellenid ei ostnudki Eesti riigiabi miljonite eest kahtsada tanki,nagu plaanitud. Vaid tellisid meilt laevatäie alkoholi miska nüüd rõõmustada et  kreekamaalastel joogid puha tasuta. Ärge te mitte unustage fakti, et just enne seda tõstis me riik alkoaktsiisi ning käibemaksu mille abil saime natukenegi tagasi. Kusjuures suur juht Andrus just kinnitas pühalikult kogu rahva ja oma seltsimeeste ees, et suurlaen hellenitele on meile tubli  investeering-kohe pudenevad kopsakad protsendid ning kulu asemel me hoopis teenime. Uues Kremlis pandi seda tähele ning vibutati kurjalt sõrme -nii ei tohi mõelda,teiste õnnetuse pealt ei tohi te teenida ning kõik laenuprotsendid tuleb loovutada suures hädas olijaile, kes ei suuda muidu maksta tuhandeeuroseid pensione,lisaraha töötajaile kätepesu ning õigel ajal tööletuleku eest.Palgalisa kõigile neile kes suudavad käsitseda kontoritehnikat ning rongijuhipreemiaid läbitud kilomeetrite eest.Näete siis millised mured kimbutavad kreekamaalasi.Rohkem kaastunnet ja enam altruismi,
soovib ja soovitab paadikapten Neemo E Poldre

Saturday, May 18, 2013

Õnn on olla mitte õnnetu ja ikka veel elus

see tarkusetera on minule kui rusikas silmaauku nagu vanaeestlane armastas öelda.Õnne valemit on ju otsitud ajast aega, aga et see niisama lihtsalt kõlabki on paljudele teile üllatus. Mina võin võtta väidet tõepähe kuna ma pole õnnetu ning elan veel.Sõdides visalt kõigega mis saatus mu eluteele paisanud,sest nii karastubki teras. Siinkohal tahaks meenutada sovjetiajal Saksamaal, Potsdamis kirikuesisel väljakul korraldet perfomance,t Taome mõõgad atradeks, millel platsile toodud sepp tagus alasil mõõga päris adraks suure publiku vaimustushüüete saatel.Vene valitsus sai asjast aru - see oligi mõeldud murdmatu liidu kui rahu eestkõneleja  propaganda lollitamiseks,et just maailmarahu ohustav sõjardiriik on hea kui rahutuvi ning  desarmeerimise eestvõitleja. Kujutan ette kui Eesti suurim pefomantsumeister teinuks sarnase pilaloo teemal Tööline ja kolhoositar. Väänaks selle kuulsa sümbolkuju pahupidi ja pillaks suure aplombiga vaimustunud vaatajate ette.Küllap oleks puhmaskulmne Leonid käratanud Kremli aknast, et visake ometi need kuradi tsuhnaad me pühast liidust välja.
Simo ja Siskoga, keda tänagi koduteel korraks end väisama ootan,muljetasime Viru hotelli filmist mis äsja linastus.Kuna neid on tehtud koguni kaks, oleme kumbki näinud eri versioone.Rahvaste sõpruse hoidmise nimel ei pistnud ma jutu sisse meie teles nähtud linateost läbivat soome ehitajate märksõna Ryyppää,rakastaa,rakentaa mis tegelt pole väljamõeldis kuid võib mõnd peenetundelist soomlast ometi riivata.
Mind riivab tihti eesti kirjutava meedia sulerüütlite asjatundmatus mõnede sõnade kasutamisel.Näiteks EPL-i ajakirjanik Dannar Leitmaa kirjutab vist esmakordselt Luigepoju Ekspressenis kuid ometi kolistab ämbrit jalaotsas.Väites,et Jürgen hüppas dzossile. Mida mees sellega mõtles jääbki igavesti saladuseks, sest hüpata saab vaid dzoti laskeava ette kui lähimat näidet pakkuda,mida nooruk ilmselt ka mõtles.Ajalooseiga selgituseks-Aleksandr Matrossov pole kunagi hüpanud sakslaste dzoti laskeava ette,sest rünnaku eel saadud viinakoguse mõjul madrus komistas libedal jalgrajal ning kukkuski otse kuulipildujatoru valangu ette.Et temast tehti postuumselt suur kangelane, teadsid seigast vaid tema rühma poisid-sealt tõde liikvele pääseski.
Mind huvitab hoopiski lähiaja sündmuste tõde.Suure hooga on juhtpartei võtnud üles teema-paneme töövõimetud taas tööle. Kampaaniamaik on sel akcionil juures kui viimaste päevade meediat kaen .Kogu aur paiskub sellele kui tore on kümneid tuhandeid töökäsi taas mängu tuua.Keegi ei näi mõtlevat sellele et vaegurile töötingimuste loomine maksab,ja mitte vähe.Kusjuures bojaarid tõmbavad käsipidurit igale katsele maksta juba tänagi töötegijale väärilist palka.Kurtes kui hirmus olevat kohe algav palgaralli.. Kurb,kuid selliste tendentside arenedes ei kipu invad üldse pennide eest ametisse vaid jätkavad virelemist riigi ülinappide toetuspennide najal.Keegi ei näi mõistvat asja rohujuure tasandilt.Paljud on  ju pagenud invatoetuste pärusmaale,sest tasustatavaid töökohti pole leida ei siin ega seal.Teisalt pole terved inimesed kuigi hakkajaid vaegureid ametisse palkama.Toibudes insuldist pakkusin end kord spordisaali adminniks, kord koeratoidu telefonimüüjaks,öeldes oma CV-s ausalt ära,et olen halvatu.Kui arvate et keegi mulle vastas siis arvake uuesti. Pakub paadikapten
Neemo E Poldre  

Friday, May 17, 2013

Oma leheneegrielu varasel,hämaral koidikul

ilmselt kusagil aasta 1974 septembris, kui Õhtuleht kus tööle asusin, oli veel kolletamismärkideta kuigi loodus juba end sügiseks ehtis.Avastasin ühel hommikul kioski ees ajalehte lahti lüües ning uurides, mis minu kirjatöödest sisse mahtus, et ühe mu loo all oli autorinimeks Enn Põld.Toimetusse jõudes tuli me  neljanda korruse uksel vastu kolleeg Tõnis Erilaid, kes tunnistas et hommikuse valvetoimetajana oli ta mu nime ära muutnud. Sest polevat lubatud et üks inimene kirjutab kogu lehe täis, põhjendas ta oma tegu. Tunnistades end minu ristiisaks ning küsides,on mul pretensioone.Kena eesti mehe nimi,polnud mul paha sõna öelda.Nii jäigi külge  see mu nimest tuletatud nimi,mis  kanti hiljem,aastal 1984,  Ajakirjanike Liidu liikmepiletisse.
Veel ekskurss ajalukku. Eile Nõmme Pubisse lõunale minnes  meenutas Simo, et ma olin aastal 1989 Helsinki- ajo stardi eel rullinud kesklinnas Eduskunnahoone ees lahti sinimustvalge ning siis  olin kinnitanud selle Lepa Leo Tempo - nimelise kolmerattalise väikeveoki kastipiirde külge lehvima.Tegu ma mäletasin ju hästi, kastis oli Draysi jooksuratas,mille oli jooniste järgi elusuuruses valmistanud   Herbert Selglaid, me soliidne klubikaaslane ja fanaatik.Lipu ostsin spontaanselt,seistes autoga  Pikal t. Kodumajanduspoest, koos harjavarrega lipuvardaks mõni minut enne sadamasse sõitmist, nö igaks juhuks. Peitsin selle ära veokasti serva taha et vene piirivalve , kes keelatud kaupa otsides autosid puistas seda ei näeks...
Kui olin lipu püsti ajanud,astus ligi BBC kirjadega reporterikaamerat käes hoidev mees,kes küsis inglise keeli-mida provotseerite vms. Naeratasin otse kaamerasse ja vastasin-see ju meie vana lipp...Mees eemaldus ning soome politseinikud vaatasid rahulikult eemalt.Nemad olid ju liikluse korraldamiseks sest inimesi ja sõidukeid oli väljak pilgeni täis,liputaja neid mundrimehi ei seganud.Kui tuli meie stardiaeg, võtsin sisse koha sohvri kõrval kaardilugejana ning nii sõitsimegi poolepäevasele, legendiga teekonnale ümber Helsinki maalilisi külakohti. Imeilus päevake oli,lausa ulmeline.Mina sain toime legendiga ja Leo roolikeeramisega, ka vanake Tempo hoidis tempot ning esimese viie hulgas olime kindlasti kui õhtul  lõpetasime...Võistlejaid-autosid oli oma sadakond, Eestist vist viis ning tulemus igati hea. Jungi Arvo autot ma mäletan ka, sest selle sabaruum oli täis vene vahuveinipudeleid...
Eilsest päevast ka.Muljetasin külalistele oma filmiosalust ning vestlesime mopoautost veidi lähemalt. Simppa lubas luuret teha et kasutajate kogemusi salvestada.Näitasin talle ka Kangasalal,suisa kodukülas müüdavat, alles garantiiga Aixam GTO marki pisikest diiselautot,mille ta heaks kiitis.
                Lisaks avastasin pärast Simo lahkumist, kes Siskoga pärast me mõnusat pubilõunat Pärnusse suundus,et veel üks ihaldusväärne autoke sama Simi Sila käes Kangasalal saadaval on. Küll tumehall, mis liiklusohtlikum kui punane, aga see-eest supersoliidne  Microcar M.GO aastast 1012 ning sõitnudki tühised 9.600 km ning garantii 5 kuud või 5000 km.Müügil hinnaga 10.900.- milles ilmselt nähtavat kauplemisruumi.Kui üks või teine enne sõbra kojujõudmist ära läheb, jääbki valikuvõimalus.
Muide, eilses siseekandes lubasin et kontakteerun meremuuseumi pealiku Dreseniga vanatehnika asjus, mida ka tegin.Imestades,et sekretär loovutas imekergesti parasjagu eemalviibiva direktori moblanumbri. Aga direktori vastus oli üllatav kui pakkusin, et mu klubi võiks pildilejäänud laiguliste retroveoautode oksjoni korraldada et mu relvavennad  ei peaks neid Norra või Rootsi sõjaväelt Eestisse ostma...ja et tolle kollase kastiga LandRoveri napsaks isegi kui paberid korras. Selles lugu ongi,et meil pole dokumente, need ju hoopis  Sõjamuuseumi autod, vastas Dresen. Miks te siis ennast EPL-i ajakirjanikel  sedasi peksta lasete, tahtnuks küsida.Aga viisakas mees ju teise inimese haavale soola ei raputa,
teab paadikapten Neemo E Poldre
Lõpetuseks.Mu Berit tegi mulle ja endalegi eile suurt rõõmu kui sõitis Nõmmelt koju emmekese vana,  vasthooldatud prantsuse naisterattaga mis veel mullusuvel maja taga vanadussurma ootas ning millest mul siiralt kahju oli-sest vähekasutatud ratta tee paistis prügilasse suunduvat, kuna kõik kodakondsed olid käega löönud.Isegi too jalgrattavaras kes Berka pilgupüüdjast erkkollase Kuwahara sealtsamast kõrvalt pihta pani, sest retrosõidukina tundunud kondimootor polnud vist see, mida narkarijobu kiirelt müüa saanuks, sest rehvidki olid meie õnneks tühjad või purud. Nüüd sai ratas uue elu ning pakiraamile Anna lapseistme miska piiga saab emme seljataga mööda Nõmmet tuhiseda.Uus pakikorvike noka peal ning uus pakiraamgi sabas...

Monday, May 13, 2013

Olemegi viie rikkaima riigi hulgas

ning Esimene Andrus näib olevat oma lubaduse täitnud, mõtlen tänaste päevauudiste valguses.Esmalt pajatab EPL, et keegi onu Gunnar Pilme olevat enese teadmata saanud omale pisikese punnpeugeoti, millel trahvisabad järel lohisemas.Kunagi müünud mees oma auto,sealt saadud autoregistrile vajalikud andmed ning nüüd tulevad parkimistrahviteated.Keegi nupumees kirjutas auto võõrale nimele et sellega karistamatult pätti teha.Eks Gunnar  ole ilmselt rikkur,kes käte ja jalgadega kingitust tõrjub. Peugeot 206 on vähenõudlik punn, millega saaks liigelda küll.Mina maksaks need paar tühist trahvi ning nõuaks kohtu kaudu autokest oma koduõuele,kuhu see ka kuulub.Ning usaldaks Beritile liikumisvahendiks kuni suve lõpuni,sest noorel emal vaja lapsega liikuda, kuna oma auto seisab Luksemburgis.Kodumaja ees ja ootab pererahva kojutulekut. Teine rikkurriigi tunnus on pilt mis avaneb Lennusadamast tehtud meremuuseumi läheduses-kus on suisa haruldaste autode kalmistu.Pean andma vihje direktor Urmas Dresenile, et kümmekond neist oleks võimalik oksjonil maha müüa,sest nii sõjaväeautosid kui päästeameti busse saab huvlistele maha ärida, niigi toovad neid Soomest või Rootsist. Mina ostaks enne oksjoni algust hakatuseks kollase kastika-kena Landroveri,mis on classic car ning harulduseks kvalifitseeruv.
         Mis on pildil valesti, küsin moodsa retoorikaga.Vat see, et viie rikkaima riigi sekka jõudmise sära tuhmistab uudis et tänavu jagatakse puudustkannatajaile rekordkogus väljamaist toiduabi.140 000 inimest saavad ligi 3237 tonni kuivaineid ning 394 000 liitrit toiduõli.Kõik see väärtus veetakse laiali ligi 130 kohta üle Eesti, ühistööks on löönud käed Leedu ja Eesti firmad,kes pakendavad ja transpordivad. PRIA riigihange oli abipakkujate tagala kindlustamiseks.Eesti riik siiski ulatab ka  oma abikäe, kuigi eitab probleemi sest end valitsusse barrikadeerinud seltsimehed elavad silmad pärani kinni.
Mis erutab, kurvastab või õnnestab teid
küsib paadikapten Neemo E Poldre

Avalik-õigusliku meedia sõnakasutust jälgida

on minule piisavalt põnevaks väljakutseks, tubane inimene nagu ma täna suureltjaolt olen.Märkan ilmselt seda,mis tavakodanikul kõrvust mööda libiseb.Nagu tänagi,kui Hommikuteles räägiti juttu ühe reisifirma esindajaga ning saatejuht Urmas Vaino lõpetas saatelõigu muigelsui öeldud fraasiga HÄID REISI. No tere talv,kas ta tõesti mõtles koolipoiste kalambuuri kui seda ütles...
Muuseas kui samas saates tuli hiljem juttu keelatud asjust,mida üle piiri tuua ei tohi,räägiti ninasarviku sarvest,mis looduskaitse all ning väidetav vähiravim olevat.Kikitasin kõrvu,sest see ongi vist ainus raviviis mis mul veel katsetamata.Haiuimekapslid on tublid ja ju on nendegi teene, et veri suht normilähedane juba. Kuid ühes loodusdokis jäi justkui silma, et meres sibliva-sulistava hai küljest uime äralõikamine mitte inimest kaunistav tegu pole.Loodan,et restoraniroaks minevate haide küljest nood ravivad uimed ära näpistakse.
Natike nalja ka. Kui nägin ajalehes võidupüha aegset uudist, et Tõnismäelt skandaaliga teisaldatud ning sõjaväekalmistul maandunud pronkspuuslik sai paekivist tagaseinale kinnitatud, papist tehtud Võidupüha ordeni,meenus mulle kohe seik meie lähiajaloost.Pikker kirjutas kunagi ilusa pilaloo Jaan Tatika nimelisest papist kuldaurahast, mis oli ilmselt peatoimetajast humoristi sulest ning pilkas nõukogude võimu trikke inimese autasustamisel võltsoreooliga.
Päevateemadeks on täna kontakti leidmine Simoga ning suhtlus Halinga Hooldekodu varustusekogujaga, kes on Sirje Pik.Meil oleks nii mõndagi staffi abivajajaile saata alates riidekraamist ning lõpetades ühe  korraliku kirjutuslaua,normaalse diivanilaua ning elektroonilise inventariga.Miks ma ei näe elevust oma  pereliikmete simis kui tahan majja ruumi teha.Kui vahel tõstatavad suure prügikonteineri tellimuse võimalikkuse,mis läheks mulle maksma 150.-, siis see oleks küll mokkamööda.Saaksid tassida kokku kõik nagu eelmiselgi korral kui prügimäele läks suht moodne jalgratas,mis kodakondsete huvipuudusel jäänud hooldusest  ilma.Vat neile kohe meeldib,et prügimäel tuhnijad leiaks pasa seest korralikke asju mida vajavad, selmet saata ära, kasvõi korralikult pakituna, otse hädalistele näppu.
Maailmavaateline erinevus, ütlete. Ju vist, usub ka
teie paadikapten Neemo E Poldre

Sunday, May 12, 2013

Beriti pürgimusi teise kõrgkoolidiplomini

toetab tema tärkava siilipeaga isa ikka täiega. Filmistaarina kui täpsemalt huvitute, sest enne koolilõppu tuleb noorel emal esitada üks filmiprojekt, millele olen viidanud juba varem.Eilne suvesoe kevadpäev sujus nii, et tütar filmis lonkavat isa, kes väljus koduväravast oma valge kööginuustikuga tänavale jalutama. Kuna pitsu polnud tänavu veel paelatamist kogenud, oli lipanud vabalt ringi koduaia kaitsvas varjus, siis oli vaja haukuda ja rabelda iga mööduva auto suunas.Tundub, et täna teeks duubel kahe, kus kõnnin mitte inertsrulliga, vaid tavalise jalutusrihmaga, tuleb piltki soliidsem.Ka filmisime kuidas istun terrassil ja töötan oma läpakaga.Pärast sekeldan kamina juures ning imiteerin tule kohendamist.Täna tahaks näidelda Nissan Juke pesemise episoodis ning toita puurilindu,mistarvis tuleb Roza puurike tõsta terrassile. Filmiprojekti juhendaja palus mingi aktiivset tegevust salvestada,et oleks tegevust/ liikumist, mitte vaid lauatagune intervjuulaadne elutee ümberjutustus mis meil juba nö kotis kohe algusest.
Lavastatud dokfilm on ka üpris omapärane zanr, ma ütlen.Ning iga uus kogemus põnev ning haarav, eriti selles valguses et toodame midagi jäävat. Kas Kuldgloobusele välja veab, ei oska öelda. Punasel vaibal oma tütrekest nähas oleks küll meeliülendav tunne.  
Reaalellu naastes - tahaks sattuda oma Liizaga suvisesse Pärnusse.Kus minu kaine autojuht kehastuks fotograafiks, kellega käiksime veondusärimees Väino Karu vene autokollektsiooniga tutvumas, Liiza teeks pilte ning mina jutukese kõrvale...Eriti oleks põhjust tutvuda kahe autorestauraatori tegevusega elades Konse motellis kus üks vanaautosõprade kohalikke tugipunkte.Peremees oleks esimene huvitav persoon,sest taastab peaaegu nullist ühe Aero, mida Eestimaal väidetavalt vaid kaks ongi..A. Jung, meie tublimaid restauraatoreid oleks kah jututamist väärt.Mees nagu legend,ei häbene ma öelda.Tema elu Soomes Simo autot ennistades on väärt pikemat lugu, mille juurde mul piltki olemas.Meie kodumaja ees koos Simppa ja Austin Healeyga pärast seda kui ekipaaz Simo-Sisko naasis Laidoneri sõidult.See foto passib kaunistama minu tulevast lugu rubriiki One story.
Emadepäeva puhul loodan et lapsed teevad õhtul kui Mimmi töölt tuleb mingi tordikese ja istume vähe pidulikumas ringis ümber laua.Sest mõjuv põhjus on teha kolme ema kohtumine neutraalsel pinnal ehk vanaisa majas.-Kus iganes pidu peetakse seal näha võite mind
kinnitab paadikapten Neemo E Poldre  

Saturday, May 11, 2013

Minu Kiideva-suved e. Haug alati paadis

          Heldimusega meenutan oma kauneid suvesid, mis mahtusid aastate 1969 ja 1974 vahele.Kui olin juhtivtöötaja Ajakirjandusmaja väikeses majas, kuhu kolisime suisa Raekoja platsilt,kus Kinga t nurgal seisis alul ka minu lipusinine Volga, juba põdravaba mudel ning truu teener reg numbriga 34-37.Laitmatu auto,millel  nii suvel kui talvel sõitsime oma toimetuserahvaga kalale.Peatoimetaja Haug oli isalik mitte ainult mulle, noorele mehele kes passinuks talle pojaks, kuid ei olnud seda kahjuks mitte- kui Haraldi enda sõnavara tarvitada. On meeles kenad suvenädalalõpud, mis lühendasid töönädalaid linnas, sest meil oli moes pikendatud weekendid. Lahkusime linnast tihti juba kolmapäeva õhtul või neljapäeva hommikul kui toimetuse kalameestel valmislood üle antud.Sageli vaid peatoimetaja endaga pardal, kui teistel veel artiklid pooleli.Mulle meeldis väga viibida kalurikülas asuvas Ajakirjanike liidu suvilas kui olimegi vaid kahekesi.Mina,autojuhist paadikapten ja toimetuse kapten,kes õhtuti valmistas väikesel pliidil võrratuid roogasid,mille juurde libistasime alati pisikese pitsikese haljastki. Hea täienduskool noorele mehele, kes koduski harjunud et viina võib võtta kuid tea ja pea piiri.Ning kui auto pargitud suvila taha,polnud põhjust talle liginedagi kui kajakasitt katust ei kaunistanud.Tänane auto ei ehmata kui tubli söövitusvõimega valge lärakas katusevärvi sööb-sest hammas ei hakka peale.Volga katusele aga tekkis Nikolai kuldrubla suurune roostelaik päeva-paariga kui esimesel korral plärtsu kasimata unustasin...Kui saabus musta eksport-Volga ajastu,oskasin olla hoopis hoolsam.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida,hoopis kalamehekirg läks verre kui pidevalt laineil loksusin ning oma Leedu lanti kõrvuti Valduri rootslase ABU Hi-lo,ga haugile suhu sokutada üritasin.Tihti olid vanad kalad rohkem huvitatud väljamaisest kraamist ning minu kalasaak jäi napimaks.Isegi kala teab,et välismaa kaup on nõukogude omast etem, oli meie valvenaljand.Kellegi legendaarse, pealinna vana apteekri tehtud jäätisevormi alumiiniumist landike tõi kah Valdurile rohket saaki.Telliskivi sen.  kutsuski oma imelanti jäätiseks ning loopis seda siis kui meri tormas ja põhi sogane.Kunstkalake mängis ja keerles nii hästi et segadusseaetud haugipurikad ikka ja jälle nö õnge läksid ning aplalt kolmese konksu suhu krahmasid . Seejärel  viis nende tee tihti kas suvemajakese kööginurgas pannile või Haraldi käe läbi ta koju ning  marineerimispurki, misjärel hõrk valge liha maitses justku angerjas ise.Mida me ühiselt hundijalaveega mõnusasti alla libistasime. Nii et Kiideva kaunid suved on kui lapsepõlvemälestus suvedest vanaema juures Virumaalt Essu külas..Kusjuures Haapsalu taguses  meremaailmas oli mul alati haug paadis kui merelt sadamasse tulime.Just see Haraldi lause oligi  tänase mälestuskillu vormistamise ajend sedastab teie paadikapten Neemo E Poldre

Thursday, May 9, 2013

Kui leiad töö, mida armastad

ei pea päevagi TÖÖD TEGEMA, lugesin täna kusagilt tarkusetera.Ning imestasin kui hästi see minule passis. Alates sellest ajast kui aastal 1965 Tallinna Sõiduautode Pargis Staadioni t. autorooli istusin.Sest kohe oli wagon Mosse ümber löödud Volgaks, millel sõitsin pool aastakest enne punaarmeed ning kuus aastat pärast kolmeaastast sundajateenistustki. Ning ka hiljem,ajakirjanikuelus ega ka pressiohvitserina Fordis ja ARKis olnud kunagi tunnet et käin ametis ja teen mingit tööd, vaid toimetasin justkui lusti pärast mulle meeldivail autoteemadel ning mulle maksti mu hobi eest isegi palka...
Õnnelik inimene, ja sellisena ma end ka pidevalt tundsin. Polegid hullugid tänagi,kuna kuri lobster allub juba dressuurile tänu India ja Brasiilia vähiravikapslitele, millega toetan oma keemiaravi mis mu eluterveidki rakke mürgitab.Kuid mis ei tapa ei tee ka tugevaks ütleb moodne tähendamissõna.Enne surma ma lahkuda ei kavatse ning tundub, et lambis on veel natike õli järel.Igatahes erisuguseid plaane mul jagub,kuigi päris muldvana lonkava pässina ei tahaks igavikuteele vastu minna.Loodan salamisi, et sensitiiv Guido hinnang läheb täide ning ajuripatsi puudutus aju närvikeskme vastu lõpetab mu jubeda liipamise.
Aga seni tegelen teemaga microcar.Täna tuvastasin,et arvelevõtmine liiklusregistris sujub tõrgeteta ning liikluskindlustuski ifis on ülisoodne.Ka on lähim hooldus Viljandis, Mulgi motoäris.Finljandiasse seega minema ei peagi.Kui vaid punane Carrera jõuaks müüki enne kui Simo siiapoole stardib, siis oleks auto äratoomine kiire ja kindel.
Vanaautomeeste keskeakriisist.Kui tavakodanikust püksikandja otsib keskeakriisi tulles kolmkümmend aastat noorema lambasihvri ning vormistab naisevahetuse,siis klubivennad lähevad kindlalt oma teed.Neil tekib kõrvulukustav igatsus oma noorpõlveaegse autokese vastu nagu klubivend Lepa Leol, kes taastas täpselt samasuguse Pobeda nagu oli ta esimene auto Tallinna Taksopargis, maalis sellele maleruudukesed ja istutas sisse taksomeetri koos rohelise tulukesega esiaknaservas. Ja nüüd on taas sadulas kui uhke ratsamees...Autoteemalt pealinna teede manu.Taas on tõstetud kilbile naastrehvide maksustamise teema.Mis lõpeb nagu alati-teedele väidetavalt kogutav rahanutsuke hakkab toibutama tühjalt kõmisevat riigikassat kuni aplad röövoravad meid kaose poole juhivad. Samas kostab proffide hääli et paljud uued  ristmikud on liiguljalt efektseiks ehitatud, nagu Ülemiste ja Mäo ning mujale seevõrra tühjad pihud jäänud.Mina pole kohtumõistja kuid oma uba selles ju ongi.
Rõõmustavat ka. Eestist on saanud maailma 41.kosmoseriik, nagu äsja tõdeti, sest me tudengisatelliit startis ja lendab uhkelt üle meie peade kusagil kõrgustes ja piiksatab aeg-ajalt tervituseks.Juba osalevad meie  tudengid USA kosmoseprogrammis,tehes kuukulguri töötavaid mudeleid konkursi jaoks.Siit võibki tulla teine suur läbilöök me väikesele riigile, kes eduka e-riigina end juba tõestanud.
Tagasilöök tuleb ka-sealt kust keegi ei oodanud.Utah osariik plaanib hakata igati piirama Eesti uljast ettevõtmist asuda seal põlevkiviõli tootma.Esmalt leiti kusagilt lähikonnast mingi põldpüü sarnane linnuke, keda vaja võtta kaitse alla kurja Sandor Liive loodusvaenulike kavade eest, siis mõeldi välja karmim loodusressursside maks, sest miks tulevad kauged kahvanäolised külapoisid meie õue peale auke kaevama...Kui usakad ei lõpeta meievastast actioni, kutsun kohe eesti poisid kaugelt sõjaväljalt koju.No mis liitlane see on, kes pussi selga lööb kui temaga luurele lähed,
küsib teie paadikapten Neemo E Poldre

Monday, May 6, 2013

Doctor,te äratasite mu ellu

             Nii peaksin hüüdma 21. mail k.12.15 kui sisenen ettemääratud ajal dr.H.Pokkeri kabinetti kahe lillebuketiga-üks arstile, teine asssistendile. Sest lähen juba kolmandat korda keemiravi oma naha vahele libistama- baarkapi sisu hoiab mul kenasti kokku,tundub. End säästmata ent pean lükama kargu kõhualt välja ja lonkama autolugusid tegema.Sest teie suhtekorraldaja,autoajakirjanik ja tõlkija andis eile kolleeg meediaärimees ML juures sõrme /ei mitte kuradile,vaid oma harrastusele ikka/ koos autorestauraator M. Aarnega, virtuaalse vanatehnikaklubi eestvedajaga sai lepitud kokku, et teeme katseid Eesti vanatehnika harrastajate lugu kirja panna.Alustaksime vanahärra Koldre intervjuuga kui ta lähiajal saabub Californiast Tallinna.Tema grupike tahtis ammu enne klubi Unic sündi EAL tegevust taaselustada...Ka on plaanis käia kolmekesi algatusgrupiga Raplas, kus tegutseb meie riigi ainus e-raamatute litsentsivaldaja. Koopereerudes ehk ei peagi me kallist litsentsi ostma.Kolmemehe äri tegevus vajab ka MTÜ olemasolu ning see omakorda palgalist raamatupidajat.Visandasime  esialgse kujundusvisiooni.Minu teemaks jääb mitmete intervjuude tegemine veel elusolevate klubivendadega,kellega koos vist mitugi koera ära söödud Olen juba mõelnudki,et klubi sünnist peaks vestma Automi pealik Valdur Tamming, ka peaks olema mingi sõnum lahkunud Voldemar Porosaarest ja loomulikult Valeri Kirsiltki.Minu hea kamraad Peter Kalli peaks kah sõna saama,sest noorpõlves taastas ta esimese tööna imekauni Fiat Topolino kui õigesti mäletan,ja täna omab isegi automuuseumi...Avarubriiki e. pilgupüüdjaks plaanitud esikülje  pildiaknasse Inimene ja sõiduk võiks avalöögina olla Fredi Lepp või Leo Lepp , ka  Jüri Vaikjärv   ja Tõnis Pappel kes pajataks mis vedas neid omalajal vanatehnikat näppima ning roosteliblesid oma vereringesse ajama. Stardime kas Raplasse või Koldre intervjuuga Mati kodus kui mees Tallinnas käimas. Sündinud sõitma e. Born to drive kõrval oleks esikülje pildiaknakese tingpealkiri One story. Minul on tugev usk et selline virtuaalne ajakiri mis Mati ettepanekul ilmuks mitmes keeles omab suur tulevikku . Oleme ju edukas e-riik,kui mitte meie,  kes siis veel.
Eilse õhtu-uudistes selgus ka, et liiga edukas ja väljapaistev ei tohi uues liidus mitte olla.Euroliit, kes suurte poiste legendi kohaselt ei sekkuvat osariigi majandusküsimuisse, nagu väideti, viibutab jälle kirvest. Kuna Eesti on edukalt rakendanud pangamaksete otsekorraldust ning välistab sedasi liigse rasva kleepumist pangaisade näppude külge, on nemad nüüd teinud rohket-tulusat  lobitööd Bruxelles,i võimukoridorides ning nüü keelatakse üleliiduliselt ära inimesele soodsad ning koheselt toimuvad otsekorraldused.Nüüd tuleb hakata makseid sooritama ükshaaval läbi panga, sest nemad tahavad ka elada...Vastukäiguks peaksime nüüd tegema seaduseparanduse mis kohustaks teenitud tulult tasuma maksud meie riigieelarvesse,mis on iseseisva riigi otsene kohus. Iseasi, kas pankade altkäemaksudega kinnitaotud riigivalitsejad seda söandavad, kuid ilus oleks. Pean küsimus tõstatama lugejakirjas Eesti  Päevalehele, tundub. Vat nii sotsiaalselt ergu närviga elab
teie paadikapten Neemo E Poldre

Saturday, May 4, 2013

Elutempo pean timmima nii kiireks

et poleks aega äragi surra, tulin täna öösel andekale mõttele. Sest miks kooleda enne õiget tundi, küsiks. Mu sisetunne ütleb,et minus peab taas ärkama meediaärimees. Ideekesi on ja tuleb. Näiteks pean soetama imetabase kujuga mopoauto, mille mõttest enam vabaneda ei suuda. Põrnikakujuline imearmsalt punane sportvarustuses CHATENET CH26 Carrera on taoliseks tembuks justkui sündinud.Minu Berit kujundaks sellest mustade täppide lisamisega lausa pilgupüüdja lepatriinu, mis passiks minu mõtteis alles sündinud meediafirmale Extra Promo kui sitikas silmaauku.Katusele tuleks pikisuunas tahvlike /nagu taksodel/ tellija reklaamiga, näiteks Nuku teater, ning selline aparaat liiguks ja seisaks vajalikes strateegilistes paigus nimelt siis kui teater reklaamib esi- või külalisetendust.Eeltööks vajan taustateadmisi, milliseid reklaamimakse plaanib lähiajal kohaldada minu  igavesti rahajanune linnavalitsus, kes maksustas juba isegi reklaamlipukesed firmade asukoha ees. Pean ka oma tagalat mõneti kindlustama, näiteks andma Patendiametisse sisse oma taotluse Kasulik mudel registreerimiseks.Erikujuline reklaamauto oleks põhipoint, mida ei tahaks lasta kopeerida.Tööpõlluks saaks peale  pealinna ja mu lemmiklinnade nagu Pärnu, Haapsalu, Rakvere ja kasvõi Kärdla suviste lasteürituste väisamised, kus saaks autoaknast jagada reklaamnänni, flaiereid jms.Peaasi,et reisitee ei viiks eriti kodulinnast  enam kui sada km eemale ,sest siis paisuvad reisikulud ülemäära suureks.Näiteks Lõuna-Eesti jääb juba kaugeks putukale mis liigub 45 km/h ilma piiraja  ümberkohendamiseta.Juba eos näen, et taolise reklaamauto puhul ei teki küsimustki, miks see nii aeglaselt vurab-kiirema puhul jääks ju reklaam hoomamata,mis ongi mopoauto liikumise eesmärk.On huvitav küsimus, miks just nukuteater võiks olla see esimene avalöök-sest nii pääsen ajalehtede esikülgedele tasuta reklaamina. Lõid just lained kokku  Meelis Pai ja nukuteatri ümber ning see teema saab taaselustatud hoopis kenamas versioonis. Järgmised leivaisad oleks näiteks golfiväljakud, kus tegevus samuti vabas õhus, millele juhib tähelepanu särtsakas lepatriinu.Ka arvukad suvised auto-ja motospordiüritused sobivad kui need promo vajavad.Mõni teema on juba tõusnud azuuri-näiteks timmiti äsja taas sõidukorda Pärnu ringrada,uue nimega  Auto24 ning sel on suveürituste kalender juba hõlmamas kõiki nädalavahetusi. Ka Laitse Rallipark ja vana hea Üllar Suvemaa peaks saama head reklaami heade kokkuleppehindadega, sest hea mees on ütlemata sümpaatne oma ettevõtmistes ning tema autoradadel saaks sõita kogu me pere kuni pojukesteni, kes oleks maiaste nägudega lasteautode roolis.
Mõtteist mul puudu ei tule,tänaöine murdepunkt peab tooma lahenduse, kas saan tagasi vahepeal kadunud endast lugupidamise ega oota enam vikatimeest, käed-jalad lootusetult harali nagu kalmaaril voodi peal... Vastaks mu Simo juba talle esitatud mopoautoküsimustele,Seinäjoki firma  Motoforum OY tooks mu putuka ilmselt kähku Tamperesse Sirppitie maja õuele kui diiliks kisub. See jääb just trassile mis viib otse Helsinki.Meie ARK juba vastas et auto arvelevõtmisega probleeme ei teki kui kord juba Euroliidus registreeritud.
Nii toimekalt stardib juba maikuus teie taaskäivitunud
paadikapten Neemo E Poldre

Friday, May 3, 2013

Arvutikustid nokivad mu blogistardi kallal

ja teevad sisenemise aeg-ajalt keerulisemaks,  aga küllap ise ei tea, mispärast. Kas teen minagi omaenese elu keerulisemaks kuna unistan huvitavast pisikesest mopoautost. Pärisoma tahtmise järgi sätitud-seatud kaheistmelisest imeelukast, mida siin Eestimaal naljalt näha ei saagi. Nettimoto portaalist leiab neid ca 45 km / h liikuvaid invakaid /või lastekaid/ suisa kümneid.Võlub see, et pistes ta ARKis sisse tavaauto registrisse ning sõites juhiloaga- muidu saab suisa ilma-lendab koguniste kiirusega 85 km/h ning 550 cm3 diisel ei võta pea üldse kütust. Aga siis peab piiraja maha võtma, et lennata saaks.Nüüd pean jääma veidi ootele kui Simo ja Sisko Tamperest siia jõuavad. Sest tahan kuulda vana semu arvamust,  kelle kodukülas Tampere Kangasalal tema  naabruses just sellised müügil on. Ainulaadsem on imearmas väike kastikas Casalini aastast 2006, mille veokastile  saaks  tellida kena tendi, reklaamikandjaks. Sellisega võiks isegi oma tulevase väikefirma toel mainosbisnist teha. Pilgupüüdja nagu see sõiduk on oma ainulaadsuses. Stiilne, väike ja korralik. Kodumajapidamiseski marjaks kuluv transport.
     Punane mustade tiivalaienditega parim suvesõiduk on ikka CHATENET CH26, mis oleks hiljem hea õppesõiduvahend mede pojukestele, kui meretagusel maal suvitame. Ma ju ammune diplomeeritud autosõiduinstruktor...Aga siin köidab mind Simo kodu lähedus, sest tema oleks mu ostu ekspert ja ka viimase sõna ütleja pärast, kui klubivend Vahur on tembule alla kirjutanud. Mõni ülihuvitav asjake on veel, aga need on bensakad ning 50 cm3 jõuallikaga ega suuda kiirendada. Kuigi välimus juba oh-hoh-hoo.15 tolli on  veljemõõduks, stereo ja elektriaknad, sportroolid ning misiganes hõrgutised. Järgmise suve muusika sest alles turule paisatud mudelid on kalleimad, pealegi puudub diiselmootor.Nii et kui Jumal mulle veel  tervist jagab, siis kandub teema koguni  järgmisesse suvesse´..
Veel tarku mõtteid. Minust saaks isegi Eluülikooli doktorant kui ma veel võtaks end kätte, viitsiks rassida väitekirjaga teemal  Kes kardab Eesti keskklassi sündi. Mõtteid on palju, vaja need doktoritööks vormida.
Lihtsam oleks alustada mediteerimisega, mille õpetuse leidsin guugeldades.Olen  mõtteid mõlgutanud juba mõni aeg tagasi, nüüd peaks jõudma tegudeni. Millal, seda täna ei tea-kuid tundub, et see on justkui mulle, arvestades meelerahu ja -kindlust nõudvat terviseseisundit.
Tublit hingepidet sain täna internetist kui leidsin ülikiitvaid hinnanguid oma tohtri dr.H. Pokkeri kohta. Polnud kade ja andsin omaltki poolt tipp-punkte tema tööankeeti.Sest kui saad kiita head inimest,miks ei peaks sa seda viivitamata tegema,küsib teie
paadikapten Neemo E Poldre

Wednesday, May 1, 2013

Koondugem veelgi tihedamalt ümber meile

kõigile kalli...partei,  kõlas minevikust pärit slogan. Kui punapartei,see kuritegelik ühendus, hüüdis rahvast kokku.Teadlikumad hoidusid eemale, ullikesed võtsid tuld.
Midagi pole muutunud siin põhjataeva all.Jälle hüüavad maffiasugemetega erakonnad inimmasse kokku. Eesmärgil, et mida rohkem neid punti koguneb, seda enam on loota oma pundile toetuspenne riigikassast.
Eelmine kommunistlik avangard küll nii totakalt ei rahmeldanud.Nüüd on rinda pistmas reformerid ja kesikud. Kumbki ei häbene muldvanu inimesi õnge võtta. Lantimas käiakse kaubakeskustes, kus minnakse ligi muu jutuga. Kohe parteilingusid ümber jala ei visata.  2012 a. algusest on valitsusparteiga liitunud 3781 ja kesikutega 1960 uut liiget.Vastsed parteisõdurid on suuresti 70...80...90aastased. Paljudega on tehtud ka EPL intervjuud, nad miskipärast kahetsevad oma lollust või häbenevad vanast peast tehtud suht ajuvabasid otsuseid.Leht arvab,et nooremaid peibutab tänaste 35aastaste läbilöök partei toel,kus saadakse tulusaid ametiposte.Vanureile jälle jääb kättesaamatuks lootus, et nende parteiga liitumine aitab muuta hoiakuid sotsiaalsüsteemis.Spekuleeritakse ka ideega, et mälu poolest nõrgad vanurid saab eriti hõlpsalt muuta rahamuuladeks, kellest abi kilekotiraha kokkukandmisel...Mis pole sugugi laestvõetud,ei mäleta ju tänased nooremadki parteitipud kust ja kuidas 14 aastat tagasi rahajõed voolasid.
Miks mainisin eilses mäejutluses et mul oli justkui väidetav insult.Mind hämmastas tervendaja Paide Anna märkus,et mul on peas üks mullisarnane moodustis mis rõhub ajule ega lase tal täpsemalt uurida mu terviseseisundit.Kui rääkisin  insultist, teatas ta, et insult see küll ei olnud - pigem tõsine ajukahjustus tollest mullindusest.Midagi ajus toimuvast ning sealsest võõrkehast rääkis ka mu eelmine selgeltnägija, Guido, kes Lasnamäel vaatas minut organismist läbi  oma erilise elektrilambiga.
Aga aitab vanaonu tervisejamajutust,kui elan 70aastaseks tulge ja meelitage mindki partei rahamuulaks. Kui juhtivad taunid ei mäleta hiljem, kust ja kuipalju raha tuli, oleksin huvitet mõningate sajalisepakkide ära vinnamisest, nii teenustasuks või sedasi. Sest ju siis on mu oma rahavarud täiesti otsakorral.
Parteiagendid-värbajad, palun oodake mõned head aastad.Siis on kergelt lonkav muul valmis järel käima  või isegi järele lippama, sest kui töö eest  hästi makstakse, on alati valmis
teie paadikapten Neemo E Poldre