Iga tund,päev ja nädal mil mina,aastane plikatirts

siin Luksemburgis maailma avastan ja esimesi samme teen, on hirmpõnev.Kõnnin küll ebakindlalt toast tuppa kuid enam roomata ei taha-hoian pigem kinni issi või emme käest, vahel ka riiuliservast. Kust on nii hea asju krabada kuigi ema keelab. Õues ei keela ta küll mul oma punase vankri sangast kinni hoida kui jalutama läheme.Vahel ka mõnda peenesse restorani või kohvikusse põikame, kus mul titetoolis istudes hea rõõmsalt ringi vaadata ja inimestele lehvitada. Pole seegi keelatud vaid lustakad inimesed lehvitavad vastu. Mis neil küll arus on, pole enne aastavanust last näinud või.
Käib meil koduski üksjagu rahvast, kellega juba igav ei hakka. On külalised läinud, teeb isa minuga mõndagi huvitavat.Eile näiteks võttis oma märkmiku ja pliiatsi ning oh mis imet-kena kass tuli paberile justkui oleks pliiatsist välja voolanud...Isa Eero, tema ikka oskab.Kuigi kunsti õpib ülikoolis hoopis ema Berit, järelikult oskan minagi varsti.Küll näete.
Luxembourgi printsess Anna minimonoloogi pani kirja allakirjutanu,kes istus täna õhtul seitsmest alates üle tunnikese kahe perega pimedas, sest elekter kadus me tänava majadest kuhugi.
     Kõik see mees alajaama juurde, kostis võitlushüüd üle kvartali.Ja tormasidki õhtuvines piki Pargi uulitsat avariigrupid alla suure haigla poole kõikidest meie riigi tublidest  elektrimüügikontoritest nagu näiteks Eesti Energia, 220 elekter, Pakume Pinget, SiitSaabSärtsu, ElektriSandor, VingeVolt või mis iganes. Kasvõi Parts220, ReibasRahakene näiteks  nende harukontorite nimed olidki.Fakt on see,et kogu moos voolab kasutajate  juhtmestikku ikka Narvast ning voolukatkestuse korral elektriarvet ei tohiks tullagi, tarbija kuludeks jäävad  vaid ülekandetasud ja taastuvenergiamaksud. Abiks seegi, ütleb paljunäinud eestlane.
      Õnneks oli meie 34.pulma-aastapäeva improviseeritud vastuvõtt just lõppenud ning noored koju, oma majapoolele siirdunud.Pojukesed süvenesid oma kompuutertehnikasse,mis teadupärast akudel tiksuvad. Meie süütasime küünlad et olukorrast üle olla.Enne kui krimisari Crime algas oli sähmakas ammuilma majas tagasi.Seega-lõpp oli hea, tõdeb paadikapten Neemo E Poldre.