pole andnud võimalusi ega mahti blogistamiseks.Aina üks külaliste vastuvõtujada-kõigepealt saabus Heldor Rootsi kunni riigist, siis armsad pereliikmed - külalised Luxembourgist. Järgmisel päeval tuli metskapten Metsakalju meretagant, suisa Saaremaalt, Sõrvest.Temaga läksime joonelt Nõmme pubisse, kus väikese konjakipisara ja kohvi juures jätkus meil juttu kauemaks. Noorpõlveheietusi ja heade semudega tehtud vallatuste meenutamisi.Oli lausa lõbus minna ajas tagasi ning meie üle-eestilisi seiklusi taas läbi elada. Sõpruskond oli meil ju ühine - terve Tallinna autoinspektorite pere pluss pooled vabariiklikust.Kaljul ju kuulsusrikas pullitegemise-minevik RAI ridades. Kus sai kino, et vähe polnud.Ja minul priipärast rahva kultusauto Volga kodust võtta.Mida vahel ka Kaljule sõita laenasin kui tal parasjagu liikumisriista polnud. Mõnedki talved kurvitas ta ringi võmmitsikliga, mille eest alati noomisin, et mõelgu oma tervisele. Asi see lõppeski raskekujulise reumatismusega, seljavaludega mis ei lasknud vahel voodist tõustagi. Sõbra õnneks pääsest ta nüüd,pensionipõlves, meretaha oma elamist kujundama, sest suurest lotovõidust pidi mingi tululik asi kah tõusma.
Muide,meie hirmud et Sissy ei lase pisineiu Annal me kodus rahulist elu elada olid põhjendamatud. Koerake ei haugugi nii pidevalt nagu pelgasime, vaid peab end suht viisakalt üleval. Vaid aruharva üritades pisikesi sibavaid jalgu oma kikudega tabada,mille eest saab hoiatuse.Ka pisiprintsess ise harjus kohe ära et magab avatud elutoas võrguga piiratud titevoodis ning varahommikuil pääseb ema Beriti kaissu ööunest viimast võtma.Õhtuti pistan küll teleri varakult kinni et tita uneaeg saaks tulla, kuid midagi olulist ikka nägemata ei jää-kordused ju aitavad.Eile pärastlõunal väisasid väljamaalased Eero peret sest Mimmiliisa laenas Berkale me autot,täna sõitsid juba hommikul Viimsisse Anna emme sõbrantsi pole kena kevadpäevakest veetma. Õhtul lähevad titeemad teatrisse, väike tibu tuuakse Kseniale hoida kuni Mimmiliisa töölt naaseb.Nii elamegi, tempokalt ja kitsalt kuid õnnelikult.Kurbtus tuleb siis kui aprili lõpp läheneb ja meie luksemburglased koju tagasi lähevad. Aga selle peale on veel vara mõelda, hoian pigem pöialt et järgmisele nädalale planeeritud koolitööd Beritil esitatud saaks.Kusjuures teha veel palju ning meist keegi aidata ei oska. Sest karmid Kunstiakadeemia nõudmised meitele ülejõu käivad.Vaid lapsehoiuteenust pakkudes saamegi me Beritit aidata. Näis kuis sellega jääb, mõtleb teie
paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment