Põnevaid üllatusi
leidub nii igapäevaelust kui internetist - guugeldades tuvastasin,et mu noorpõlvesõber ja töökaaslane Tallinna sõiduautode pargist Sven Pihel, kellest ei teadnud pärast 1965.a. põnevat rallimise-suve mitte midagi, oli õppinud Saksa gümnaasiumis, töötanud Asfaldiliidus ning täna ametis teedefirmas Lemminkäinen Eesti. Meie teed viisid lahku pärast seda, kui sügisehakul, pärast tormilist pidu teise kolleegi, Toivo Landi pool Vääna-Vitil tuli Svenil pärast keskööd tuju sõita purjuspäi mingi teise kutiga Tallinna. Harku mäel aga käis auto kummuli, sest paremkurvis oli hüppekas ning suur kiirus kergitas M-407 marki auto teelt välja, põllule kukerpallitama.Rendiauto tuli Sveni vanemail vist kinni maksta, sest meil avariiosalust polnud.Ja mind rebiti tehnikumist  imekähku kohe punaarmeesse nekrutiks.
       Miks see ammune lugu meenus. Juhtumisi, sest Elmari raadio palus täna muljetamisi elu naljakamaist juhtumeist, mida kogutavat kirjandusmuuseumi tarvis.Toksisin oma sõnumi kohe teele ja viis minuti hiljem see ette loetigi.-Enno Tallinnast kirjutab,et kui ta sõpradega 1965 suveöö hakul ligines üüriautoga Eesti tuuri tehes suurele linnale,mille tulederohkus hämmastas,peatuti nõutult.Tagantliginev mopeedijuht seiskas sõiduki ja küsisime-Vabandage,mis linn seal eespool on.-Mida teie arvate, et Pariis või, kõlas vanapapi vastus.
See oligi tänase hommiku esimene ülla-ülla.Teiseks platseerus toimekas kahemeetrine noorsand,Viasati tehnik Heigo ... Kes ilmus kohale veerandtunni võrra enne lubatud aega ning väga toimekalt tuvastas SAT-taldriku apsu.Naaberkrundi männi kaks alumist oksa tuleb maha võtta,selgus.Usun,et vana Mihhailiga saan kaubale,me ju head naabrid aastast 1959.
Eilse kunstivõltsingu loo jätkuks teatati täna, et Sanderi galerii toimetamisi hakkab uurima politsei.Uuritakse ka Bahama tankeri  eileöist madalikulesõitu Aegna saare juures.Kuigi vastav ametkond oli juba meremehi hoiatanud koguni neljal korral...Ju oldi rummikoola ropud kogused teinud poisid hooletumaks.Mina oma väikelaevajuhi paberitega poleks suurt, paarisajameetrist naftaveotünni mitte kinni ajanud, teatasin oma Liizale,sest minu tüüritava laevukese pikkus ei tohi ületada 18 meetrit.
Kui see teidki lohutab,siis leppige oma
kaine paadikapteniga nimega Enno E Poldre
Põnevaks üllatuseks nr.2 pean seda kui mu ehitaja Jansa ei kukugi täna remondiga alustama ja lubatud
siseviimistluse-tädi oma nägu ei näita.Krooniline,mullusuvest pärit sündroom,et ehitajad kipuvad kadunud asjade sahtlisse kinni jääma.