Parteiliidri ekslemmik
patrooni soosingu kaotanud Evelyn Sepp saab jälle võimaluse teritada hambaid noore Tarandi kallal, kelle pihta tulistades oleks naisel jälle põhjust agulirahva kombel rääkida peeretusest avalikus kohas. Sest nüüd nõuab minu valitud europarlamentäär ei rohkemat ega vähemat kui Eesti poliitilist reformi.Mida kõik end püünele heaolu nautima sättinud pelgavad nagu vanakurat seda va välku.Indrek sedastab,et praegu on meil uutele poliitikasse pürgijatele seatud kaks korda suuremad nõudmised kui Venemaal ning koguni kümme korda suuremad kui Indias.
Ka on fakt,et 47 protsenti me valijaist ei taha enam tegemist teha süsteemis etableerunud ja võimuvertikaali kindlustavate erakondadega.Põhiline on võimusüsteemi ja võimukandjate enda moraali küsimus, väidab noor poliitik.Mina lisaks julgemalt, et tekkinud olukorras on patt rääkida mingisugusestki moraalist.
EPL lugejakiri Eesti-Vene piirilepingu parandamisest tekitas Deja vu tunde.Sest keegi Ain Toots pakub,et ratifitseerimisseaduse preambulat partnerile söödavamaks tehes tasuks Tartu rahu mainimise teine lõik ümber kirjutada,ning Venemaad mitte ärritavas sõnastuses.
Miks see nutikus mind puudutas,küsite.Otseselt,sest olin protokollijaks/sõnaseadjaks transpordi töögrupis üheksakümnendate lõpul.Kui asusime võtma Venemaalt üle tsiviillennundust ,raudteetransporti ja kogu mereveondust, tekkisid suisa sarnased probleemid. Moskvas istusid veel kommunistid kui väike Eesti tahtis tagasi nõuda kogu transpordi, mis oli surutud suurde murdmatu liidu katlasse neil iseolemise kaotamise päevil, kui meile tulid üheotsapiletiga turismireisile vene sõjamehed ja kogu riigi toimimisele rakendati seda va julma terminit PUHAS VUUK.
Vat tolle töögrupi juhiks oli autotranspordi aseminister O.K. kes konkreetset sõnastust valvates palus mul jätta välja need kohad,kus konkreetselt nõudsime kogu raudteed, lennukeid,laevu jms. Raudtee puhul palus ta mul kirjutada seaduseelnõusse ainult liikuvkoosseisu. Väites,et ega raudteed ennast küll Vene pool kunagi käest ei anna..Kogu töögrupp niheles rahulolematult selles Tartu maantee ATMM-i arvutuskeskuse maja saalis, sest pakutav,pealiku aktsepteeritud esialgne hambutu teks oli kuidagi laialivalguv ja väheütlev.
Katsusin näidata oma sõnaseadmise kõrgpilotaazi ning jätta alles kogu lepingu mõtte sisu,sättides hämamise otstarbel lausestust ringi. Osakonnajuhataja Niilo oli esimene kes mu kavalust märkas,vaatas mulle muigega otsa ja kergitas tunnustavalt kulme.Transpordi venelastelt ülevõtmise seaduse-eelnõu läkski nii käiku nagu pakkusime, sest kogu sõnum oli sees, kuigi mitte nii ärritavalt nagu otse öeldes.Niisiis usun,et samuti tuleks toimida ka piirileppega ning peita Tartu rahu SÕNAMULINA TAHA.
Selline olekski mu tänase mäejutluse sisu
pakub teie alati ustav paadikapten Neemo E Poldre
P.S.Midagi nagu meenus veel neist pöördelistest päevist. See koht,kus oli juttu Eesti kehtestatavast oma rahast, tuli mul siiski välja jätta, sest me pealiku vastuseis või hoiak oli niivõrd resoluutne,et seda küll vaevalt näeme.Ja minu hämamiseoskus sumbus tema vastuseisu, jooksis suisa liiva. Ent eesti kroon tuli siiski, seda rõõmu oli meil kõigil, kes selle päevani elasid...
Monday, September 10, 2012
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment