EestiPoiss

Mees jääb meheks
ole sa Mehhiko politseinik või Rootsi kunn.Kust mul sellised mõtted,küsite. Aga tänasest printmeediast.Samaaegselt S-lehe saitile paisatud pildi-jutuubikatkega mehhiklastest politseinike harrastusest nõuda/jälgida arreteeritud naise strippamist ilmus ka sõnum,kuidas lugupeet Karl XVI Gustaf olla tellinud eskorttüdrukuid aastal 1995 et nendega veits vallatleda.Ootan sind mullivannis,oli ta messinud neidisele nimega Miriam.Kes vastavalt kunni nõudmisele laekus teiste plikadega,kel oli kuninga enda käsk riietuda miniseelikuisse. Usun,et kuninganna Silvia oleks kohutavalt solvunud Karluti maitse pääle kui ta oleks nõudnud strippi nii lihavalt daamilt nagu too naine mehhhiklaste versioonis internetipromost.No sellised lihavad tagumised paled-oh mercy! Sellist jämedat,seljatattoodega ehitut pole ma mitte vaadanudki, andku naised mulle andeks!
O.K.Aga täna kolasime Mimmiga automaailmas.Tellisime Järve Aatriumi parklasse Monika, kes näitas meile oma Suzuki Vitara nimelist tumelillat autokaunitari,hinnaga oma veerand milli (vanas rahas).Täisvarustuses,kliimaseadme ja multifunktsionaalse rooliga,koos astmelaudade ja kängurukaitsega.Kuna läbisõit jäi alla 40 tuh km,oli 2008 sündinul isegi uue auto haju salongis alles,mispeale Liiza lubas oma ülisuurt tubakahimu ohjeldada ja "võimaluse korral" autos mitte suitsu teha.Autokese müük johtus pere kasvust, suurenemisest.Lisaks neljale lapsele oli oht saada veel viieski. Pärast testsõitu suundusime Kadaka tee autoplatsile,kus käisime proovimas hõbehalli Nissan X-Traili. Diiselmootoriga auto oli Saksast toodud,sama vana, kuid 60 tuh km. vuranud.Mind häiris ja erutas kerge tagasillast kostuv krooks,mis me vanal Vitaral küll poole suurem. Aga uuemat autot ostes ei tahaks seda häälitsust mitte kaasa-andeks.
Nii helistasimegi koju naastes Monikale,et võtame ikka Suzuki.Veits kallim,aga kindlam.Pereautona hoitud ja Topautos hooldatud.Kui maksad roppu raha,tahad ju seljatagust kindlustada.Linnainimese relv see Grand Vitara oma luksvarustuses.Nissan passinuks pigem maamehele,kes ma täna paraku ei ole.Kui ma helistasin Topauto pruugitud riistade müügijuhile Svenile ja mainisin,et tahaks neilt osta plekkveljed talverehvidele,üllatas ta mind,vana automeest,täiega.Väites,et valuvelg plekkveljest hoopiski soodsam olla.No way.mõtlesin.Kas maailm on tõega pahupidi pööratud?või ehk olen mina autoinimese kvalifikatsiooni minetanud?
Eilsel Poola kultuuri tutvustaval õhtul küsisin vabatahtlik Marekilt,kuidas sattus ta meile Eestisse.Esimene tööpakkumine tuli Hispaaniast,see tundus liiga tavaline. Järgmise võtan vastu,otsustas noormees.Ja kui Eesti kutsus siia invalastega tööle, ehmusid poisi vanemad: see on ju Venemaa,seal lippavad karud tänavatel,olid nad kohkunud(?)Poiss,kes septembris saabus,jutustas ladusas eesti keeles oma kodumaast ja ajaloost ja tavadest.Pakkus kooki ja sokolaadi ja näitas zlottisid.
Mina kiitsin vastutasuks eelmist Poola suursaadikut Thomas Chloni,kes oli väga intelligentne ja sõbralik mees.Võõrustas tihti meid,ajakirjanikke ning vestles minuga väga ladusas soome keeles,kui juhust oli.
Praegune elu on sitt ,aga see on me tuleviku väetis, on öelnud mu lemmikpresident Lennart Meri.Mõeldes me äsjase mineviku peale ma just seda tunnengi.Kui oli mure iga viimase kui penni pärast,mis läks üle tavaelu piiride,siis kippuski ahastus peale. Mimmil on ju spordiklubi,kaks lillepoodi ja rõivasalong töökohtadeks,minul mu napp vaeguripension.Aga jagub just mittemillekski.Isegi inimese sõber,seltsimees ja vend süle-ja padjakoerake Sissy sõi seda,mis meie kausikestest pudenes.Kord riisi,kord hirssi või makarone. Katsusin ikka lihaollust või toiduõli sekka uhada,et loomake ei peaks minust halvasti mõtlema.Mõned lohutussõnad juurde ja käis küll...
Eks ta vaatas,et ma üks vähenõudlikkuse etalon olen.
Euroliidu juhtoinad just teavitasid,et neil,kel tootlikkust pole,ei tohigi palk tõusta.Kas jäämegi odava tööjõu riigiks? Ja kuidas usume,et meie palavalt armastatud PM meid peagi viie rikkaima hulka sikutab?Et ta ise sinna jõuab,ei kahtle enam keegi.Edu teile oravarahva ettekuulutuste uskumisel.Ja lõppsõna asemel.Eile kui veetsin õhtut BonCiorno tavernis,näidati TVs Saksamaad.Kus juubeldati Angela Merkeli otsuse pääle loobuda tuumaenergiast ning sulgeda kõik Saksa tuumajaamad.
Greenpeace aktivistid korraldasid ülisuuri rahumarsse,kus kogu rahvas tänumeeles pidutses.Mulle meenus Eestimaa Roheliste partei lubadus tegelda ökoteemadega ka valmimistevahelisel ajal,mitte ainult häälepüügiperioodil.
Kas ongi juba kõik unustatud,seltsimehed hele-ja tumerohelised?
Kui teil pole mõtteid-ettepanekuid
ärge helistage ega joonistage
anub paadikapten Neemo E.Poldre