EestiPoiss

Mimmi suund võitis
me hommikuse autodiskussiooni teemal:Kas Mitsu Pajero Pinin on meile kahele parim auto? Sest see,mille leidis Rivo Mätas firmast Docs Eesti meile Saksamaalt: aastast 2005 ning läbinud 55000 km osutus amatsooni ambitsioonidele liiga väikeseks.Käisime võrdluseks analoogi kaemas BRC õuel,müügirivis.Oli teine jah pisike,ning loodetavasti mitte haakuv iga posti või lipumasti taha nagu me tänane Grand Vitara.Omavõetud naine on mulle parim sohver teadaolevaist,kuid hooletu ja uljas. Olen paaril korral istunud autos kui daam pöördel lipumasti kaksanud või posti otsa tagurdanud...Minu kaine autojuhi suust tuli repliik: see on liiga väike, tagaistujaile ohtlik otsasõidu korral-üldse pole ruumi istme seljatoe taga etc.Jah, õige,aga tollegi väikemaasturi ülalpidamiskulude võrdsus me tänasega olid mu valimi kriteeriumeiks.Et kütusekulu sajale ja kindlustusmaksed ei kasvaks.Pealegi-kui tihti me aastas/kuus/nädalas ikka rohkem kui kahekesi põristame? Mina ei hakanud vaidlema: suurem auto ikka turvalisem,kuigi oli mõte isikupära lisada Pajerole.Et piklik number ette,kandiline taha,kus sellise koht.Ja et keldris oma aega ootav tuliuus jalgrattahoidik passiks kenasti varuratta südamikule ja tuttuuued lisalaternad katusele...Aga tee sa naisele selgeks,et ka autol võiks isikupära olla! Ja nii jäigi,et käisin Rivo pool ning võtsin väljatrüki Toyota RAV4 pakkumistest. Ning õigus Mimmil seegi,et kui viimaseid kordi siinses elus autovahetust sooritad,tasuks juba võtta korralikum.Saab siis näha,mis lähinädalad toovad ja millise tellime.
Meeleoluka seiga pakkus värske Luigepoju Ekspressen.Artikli "Lipulaev Pitka seisab rahapuudusel tühjalt",kus juttu,et aastaid remondi ja hoolduseta pargitud laevuke vajab aega,tööd ja raha taaskäivituseks.Ja et sõjalaeva käikupanekuks koos meeskonna väljaõppega kuluks vähemalt kaks aastat.Seisis ja rahva rahakotti ei tühjendanud, mõtlesin.Kui sõda kord lõpeb ja ka Pasi soomukid rindeilt viiakse Marja t. Kaitsejõudude baasi hoiule, saabki tõeks Ekspresseni teine,otse kõrval asuv sõnum: "Inimeste turvatunne järjest paraneb".Miks ta,s ei parane kui tapamasinad aplaagris puhkamas.
Ega meedia pole sugugi kallutatud? Kui Ekspressen kirjutab:"Keski vana Paks..."etc Ja vastasrinde tippfiguuri,oravarahva pealikut ilmestab täheühendiga-Meie palavalt armastatud PM. No comments,oleks vist kõige viisakam öelda.Mitte et mind tasuks kohe kahtlustada kesikute soosimises,aga selline vahetegemine torkab küll silma ja kõrva.
Eilsel näituse avamisel Rahvusraamatukogus,kus pildis väljendati mälestusi 20 aasta möödumisest Hiina Rahva Vabariigi ja Eesti "eliitkodanike äriühingu" vahel oli näha mitmeid ajaloolisi pildikesi.Ühel oli mu peamees Tiit Vähi 1992 Beijingis kui allkirjastati lepingudokumente.Miks mind seal polnud,võidakse küsida. Aga mäletatavasti hajutas Gorba Miku siis murdmatut liitu nii hoolega,et pressikeskused kaotati kuna raha ei eraldatud.Vähjatiit pidigi ilma oma pressiohvitserita rändama kuna meie side oli katkenud,töösuhe otsas.See poliitnäituse avamine oli hunt teab kellele mõeldud.Eesti meediast olid kohal veel mõned persoonid peale minu.Piltnik Viki Vesterinen näiteks,kes tegi klõpse hiinlastele ja portaalile "Neljas".Mis aga puutub teemasse "hiina toidud" siis see oli küll paroodia.Hapukapsas rohkete suitsupardiviiludega,brokoli küüslaugu ja krevetiga, suhkrus praetud metsapähkel,mis hamba all hirmkrõbe.Ning vaat et kogu lugu.Lisaks kohvilauakoogiampsud.Paraku ilma kohvita,mida kõik kelnereilt nõudsid ja küsisid, mispeale vastati:jooge veini.Ja punast veini me manustasimegi,seda jäi isegi pikk avamata pudelirivi lauale.Hiina rahvaarmee paraadmundreis ohvitserid olid tõega väärt operetiohvitseride nime,kuna kuldsed alkselbandid ja muu varustus seda kõike pakkus. Justkui oleksin Estoniasse sattunud.Kõnevoorus etles ka neiuke,kes pandi hiljuti keskkonnaministriks kuna oli lapsepõlves loomaaias käinud,nagu valitsusest väideti.Tema english oli loomulikult etem kui Hiina suursaadiku oma,aga ikkagi puisevõitu,arvanuks nii mõnigi kes hääldusele rõhku paneb.Märkasin sedagi,et pildiallkirju ei tohiks lugeda toimetajaminevikuga mees.Kuna leidsin palju lausa hooletusvigu tõlgetes ja tõlgendustes.Ühel fotol oli näiteks hiina aseesimees.Mõtlesin,et kas esimees Mao asetäitja? Selgus aga,et hoopiski lihtsalt välisministri esimene asetäitja kui olin ingliskeelse tõlke läbi lugenud. Pisiasi, ütlete.Seda küll,kuid kas diplomaatilisel tööl saab olla pisiasju?
Polegid hullugid,kes ikka fotonäitusel pildiallkirju uurib? Mõni otsib ju iseennast,teine ka sõpru-sõbrannasid, küllap kolmas tudeerib veinivalikut.
Viibige ikka heas seltskonnas kui juhus avaneb.Mina läksin vaid austusest hiinamaalaste vastu. Kellele kogun plastpakendeid iga jumala kuu tervelt kaks suurt kilekotitäit.Kuna mu kodupiirkonna jäätmekäitleja on nii seadustanud:plast eraldi- muu prügi eraldi.Olge moodsad teiegi
soovitab paadikapten Neemo E.Poldre