EestiPoiss

Tehtud.Käes nyt see Rahvuskultuuri Fondi tõlkestipendiumi dokustaat.Arvestades kohe-kohe õitselepuhkeva majandusega põhjamaade tiigrikutsu palgataset mis väidetavalt asiste inimeste ringis - siseringis - kõigub 60...120 tuhande vahel,võiks see olla mitte 11.700.- eeku ühtekokku, vaid per kuu kõik need pool aastat mille plaanin pühendada tõlkijatööle. Aga meenutagem ütlusi pisku eest tänamisest või varblasest peos.
Pean ju tänama saatust ja oma paranemist,et sain viibida samas ruumis,pealegi samal üritusel,kus minu rahva suurkujud Jaan Kaplinski,Vello Salo ja Endel Taniloo said Eri Klasil käepigistuse saatel kätte elutööpreemiad nagu koos minuga paljud teised oma stipendiumid.Küll sai neid palju: sadakond inimest pälvisid kas muusikaõpingute jätkamiseks mujal maailmas või stippe Eestimaa suurkoolide tarvis.Oli ka palju muud-näiteks mu õde Annika ulatas paarile väljavalitule Arno Tali sihtkapitali toetussertifikaadi.Pärast saime üheskoos kõlistada vahuveinipokaale ning mina tänada Eri Klasi,et ta nii elegantselt improviseerides astus kõnelejapuldist bigbandi Mickeys ette ja kehastus dirigendiks(?)Õnnestus ka hr.Kaplinskile öelda,et lõpuks ometi tutvusin elusa Kaplinskiga pärast seda kui 70-ndail kohtusin temaga trükisõna vahendusel...Huumorina see talle tundus kuigi minul oli tõsi taga.Kui ta pokaale kokku lüües mindki õnnitles tundsin end kui kõrvusttõstetult.
Veidi ka siis kui Pärnumaa mees mu nime kuuldes teatas:sa oled ju autotoimetaja Maalehest?Imelik,et mu lugejad veel mind mäletavad,kuigi kümme aastat varsti insuldipäevast,mõtlesin.Ju siis olin midagi olulist või jäävat kirjutanud...
Tänagi oleksin valmis kirjutama kaks esseed.Ühe teemal kuidas helerohelised tumerohelisteks muuta ja teise sellest kuidas naaberriigis Soomes teehooldust tehakse.Ei lasta tekkida Padaoru efektil,kus kaks raskeveokit kahepäevase tropi tekitasid esmatähtsale riigimaanteele.Nii et Postimees avaldas reportaazi lausa tund tunnilt olukorda kajastades:kuidas lumi ja probleemid ülepea kasvasid.Isegi tänastes Libauudistes nimetati,et kohake nüüd Hädaoru nime kannab.
Taaskord juhiks oma mätta otsast tähelepanu sellele,et iga kohalik teemeister peaks oma tööpiirkonnas teadma-tundma sõiduolusid iga aastaaja igal tunnil.Nagu vanas Hiinas pidi tushimaalija teadma,milline on mägedes õhk iga aastaaja igal tunnil-see oli tema meisterlikkuse hindamise kriteerium.Hinnati kuidas pilt tegelikkust kajastab.
Sama siin-kui järsk teetõus on riigimaanteel sõidetav 24/7 ja lakkamatult,ongi teemeister ja jüngrid palga koos tulemuspalgaga välja teeninud.
Kes kipub vastu vaidlema
helistagu,kirjutagi ja joonistagu
muretsevale metskaptenile
Neemo E.Poldre