EestiPoiss

see "vana Polbergi poeg",nagu head sõbrad mind kunagi kutsusid,jälle pühadelõpu-tervitustega siin hakkamas.Ja väsimatult teadusejüngrite radade künnivagudes tatsamas.Just lugesin,et mingid nö "teadurid" teinud katseid/võrdlusteste,kuidas pargivad autot linnatänaval mehepojad vers. roolitibid.Viimaste testirühmas olid Audi A6 kettas rabelemas koguniste 36 naiskodanikku,kel oli kulunud auto paigutamiseks märgatavalt rohkem aega kui teistel,seelikuteta sohvreil. Kas pole siin mitte tegu pseudoteadusega? Sest mulle nii ilmselge fakti tõestamiseks tasub seda "teaduseks" formuleerida vaid neil,kes nimetasid Tallinna Linnahalli Lenini-nimeliseks kultuuri-ja spordipaleeks,et suuremat palka saada(?)
Näen minevikuvarje siin teistegi uurimusdiilide kohal heljumas. Sest kujutage ette: Utah, Ülikooli teadurid teinud "loomkatseid", et saada selgust painavale küsimusele:et moblasõnumi saatmine hajutab sohvri tähelepanu autojuhtimiselt 30% rohkem kui moblakõne, mis hõivab vaid 9 % tähelepanust! On ju lausa täppisteadus,kas pole?Kui mina end teadlasekraadiga aumärgistaks,võiks lausa varrukaist poetada ilmselgeid seiku igapäevaelust.
Ainult ühe tõiga tuvastamise täpsusega jääks ma vast hätta.Keegi dr.Cox USA-st sedastab,et diabeetikud on autoroolis ohtlikud tänu veresuhkru kõigutustele.Kusjuures 1.tüübi diabeetikuist 52% olevat koguni pärast ca veerandsajandipikkust diabeedipõdemist kinnitanud, et neil veresuhkru alanemisel tähelepanu hajub:tuleb peatuda ja midagi nosida et tervis taastuks.Kui ei pööra tähelepanu oma meele-erksuse kaotustele,paned hädaohtu ennast ja teisi.Kas meil on diabeetikute ühendustes-klubides sellest räägitud/teadvustatud? Kui ei,tasub mul Tallinna Invaliidide Kojas Mooni tänavas seda edasi rääkida.Nagu Kanada eestlase Kop-Villemi laulus öeldakse "ta juubilari tegudele palju sõnu pühendas;nii osavasti ennast TEMA tegudega ühendas" (!?)
Nii saaks minagi osakese aupaistest,mis seekord tõsiteadurite läikivate kiilaspeade pääle langeb.Kas pole imekaunis perspektiiv e. väljavaade,nati kenam kui päikesepaistes sirav talvemuinasjutt. Mis me Nõmme kodumaja kõigist akendest vastu sirab.Ja annab meile kinnitust,et taevane Isa meid ikka armastab,laseb Issanda päikesel meie kurnatute ja vaevatute pääle paista.Nagu ütleb Elmari raadio pühadesõnum:vaatamata kõigile jõupingutustele elame ikka edasi!
Sama teilegi soovin,mu inimesed armsad!
Palavate tervitustega
ikka teie Neemo E. Poldre