EestiPoiss

Kaunist jõulupäeva hommikut tervitab!Eilne perekeskne jõululaupäevane seltskondlik "ööistung" venis ligi neljanda hommikutunnini.Sest meie igati tasemel jõuluõhtu muutus sujuvalt Jensu 30.sünnipäevaks.Lõbus oli,ja lahe loomulikult ka.Tibahaaval kogupäeva-tipsutamine jättis öötundidekski pea selgeks ning täna keskpäeval silmaluuke avades polnudki kod.Pohmelidze meil kellelgi külas. Ja nii läkski suht tühja teadusuuring,mille autoreiks tunnustet Newcastle,i ülikooli alkoteadurite rühm eesotsas tuntud alkohooliku dr.Elin Robertsiga. Või vähemalt nii pean meie pere erakatse ühe tulemuse põhjal oletama. Inglismannide tarmukas napsitajate-tipsutajate seltskond tuvastas,et alkohol aeglustab närvirakkude vahelist ühendust.Peekoni söömine pohmaka vastu on suureks abiks: organism annab pärast ohtrat alkomanustamist näljatundega märku,et mürgid oleks vaja väljutada(?)Ainuüksi peekonilõhn vallandab organismis kreemiliste reaktsioonide laviini, mis on abiks närvirakkude taasühendamisel.Mis aitabki kod. Pohmelidzel teiega hüvastella. Resümeeks: alkonaudile on abiks on isegi peekoni lõhn ja maitse.Need mõjuvad hästi pohmapatsiendile.

Üle hulga aja näen,et minu varasemad humoorikad ironiseeringud teadurite vaevarikka töö tulemuste üle kohatud on.Eriti kui meenutan uurimusi pikajalgsete tibide seksiharrastuste kohta või mesimummude sumisemise teemal...Mis omastkohast küll uurimisväärsed teemad onvad.Aga teisalt kaheldav, kas mängud ikka küünlaid väärt?
No süüdakem siis piduküünlad,sest kohe-kohe võtab hoogu Jensu põhisünnipäev ja saabuvad külalised.Patrik oli küll hommikul tiba pettunud,et päkapikud polnud seekord sussikesi täitmas käinud. Vaatas,uuris ja ütles emale,et lähen ja magan veel "nakukene",siis ehk käivad...Ja taasärkamise järel oli pettumus suur,sest väikesed mehikesed polnud mitte tulnudki.
Ainuke lohutus pojukestele oli see,et eile kingiks saadud puldist juhitavale Hummerile sättis papa Enno taha sabakonksu,millega väike ATV remonti veeti... puksiiris. Mis tegi ülisuurt rõõmu nii Patrikule kui Sebastianile. Ja mis saab olla suurem jõulurõõm kui pakkuda väikesi rõõme oma väikestele pojapoegadele?
Selle kauni mõttega oma tõelise jõulurõõmu- mäejutluse lõpetangi.
Õnnistades teid-Aamen !
Igavest teie
Neemo E. Poldre