Tänane PM lobises kogemata välja kust pärineb reformikuttide allergiline lähenemine meediale. Oma intervjuus Argo Ideonile räägib Vuntsi-Siim umbusaldusest reformierakonna ümber ja kinnitab siis, et poliitikuid ei usaldata kusagil.
Usaldus on täielik siis kui ajakirjandust EI OLE OLEMAS...tõdeb Suur Juht..Pole enam kahtlustki et Esimese Andruse meeskonna poolt toanurka pühitud Eesti Ajakirjanike Liit ei saa loomeliiduks ka siis kui mäe peal toimetab ja vägesid juhib uus mees.
Miskipärast leevendab Siimupoeg üldist negatiivset hoiakut,väites et ta pole oma eelkäijaga sarnane, olevat hoopiski teistsugune inimene.Ta lubab tuua mingeid muid ideid ning teistviisi mõtlemist.No saame siis näha, sest Taevaisa on mulle armuline ja jagab veel elupäevakesi, usun.
Vahelugemist.Keegi valge pastor oli söönud Nigeeria restoranis ning avastanud et seal pakuti toiduks ... inimliha.Köögis olnud kilesse mähituna kaks inimpead, mida loodeti serveerida grillitult. Ja sellise rahva juurde saadame Eesti vabadust kaitsma meie Scoutspataljoni võitlejaid. Mõnigi kahtleb kas nad seal mitte õhtusöömaajale ei satu kui trummid põrisevad ja katelde all leegid lõõmavad.Kurb saatus nagu misjonäridel kes kunagi läksid sinna ristiusku viima ning sattusid otse katlasse/toiduahelasse.
Kurvastusest juhib eemale videolõiguke Moskva tänavalt,kus kaamera ees uurib reporter keskastme koolilastelt, miks üks onu võttis endale nimeks Lenin.Me pole seda veel läbi võtnud kuid tean,et ta sündis ju Leningradis,seepärast. Kas teate et Shevardnadze oli Stalini poeg, uuritakse kohe teiselt lasterühmalt. Oleme midagi kuulnud ikka küll,vastavad lapsed. Reporter hoiab end tagasi et mitte naerma pursata. Kas pole valus nii-ii loll olla, küsiks mina.
Jatkuvalt kaifin Semjon Slepakovi lauluviise,võrratu mees tõesti.Kes küll talle na vaimukaid tekste sepitseb.Poliitikateemalised lood vene ametnikust ja Moskva korterist,korruptsioonialtist miilitsast,ka presidendihirmust jpt. Vaimukad muusikalised jutustused Ema, Hakkan gayks, Debiil, Mina pole selline jms.
Lõpetaks just pähetulnud küsimusega-miks minust ei saanud vormelisõitjat kasvõi väikevormelil Estonia-4, mis veeres vene rolleri rastastel ning oli varustet 350 cm3 õhkjahutusega mootoriga.Ma olin alati raja veerel kui mitmed semud sõitsid kuid omal ei jätkunud kas südikust võimaluste otsinguks või ehk julgust, kuid ühe hooaja olin siiski Pirital Kalevi suursõidul, lähetasin boksist mehaanikuna rajale koolivend Ago Kulli. Sõitsid siis ju ka Margus Jugasaar ja vist isegi Toivo Asmer.Pärast juba Tarmo Trummal ja Toomas Metsar, kuid neil juba vingemad pillid...Minu roll oli rohkem kõrvalt kibitseda ja reportaaze vuhkida.
Paralleele tõmmates - kui meie elektrisandoritel ei liigu vuntsiotsakegi kui sada tuhat tarbijat on elektrist ilma, siis Sloveenia valitsus pöördus kohe EL poole kui 120 tuhat peret elektrita jäid ning palusid varugeneraatoreid laenuks.
Meie arrogantsed ülbikud ei tuleks sellise mõtte päälegi,tunnistab
paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment