Sest eilsel vabariigi presidendi vastuvõtul Pärnus promeneerisid teiste külaliste seas uhkelt mu väimeespoeg, minu tutvuskonna noorim professor Gert ja tema armuline abikaas, mu vanem tütar Mai-Liis. Nii et seni viimane, see 96.aastapäev möödus ikka tavatult.Mina päevake varem Estonia kontserdisaalis uhkel pidupäevakontserdil, tütar aga suvepealinnas vastuvõtul. Justkui minu helge idee järellainetus.Tahtsin ju pürgida riigikokku, eks siis olnuks minagi ses kätlejate pikas reas. Koos oma laste emaga. Tore et pere nooremail asjad edenevad, minu best before juba möödas...
Täna tegin küll pattu.Kuna ootamatult pidin hoidma koolist tulevaid pojukesi,jätsin rahumeeli minemata kihvatohtri vastuvõtule kuid helistasin vaid.Saabusid noorsandid, panin kohe päevaplaani paika. Sest nii neile meeldib kui distsipliinireeglid varakult paigas.Lubasin et pärast väikest vahetundi tuleb koduste ülesannete lahendamine, siis söögivahetund ja siis paranduslikud tööd koduõuel-tagant aiast lume äraviskamine, et see ei sulaks maja uue osa elik poiste kodumaja vundamendi sisse ega tungiks hallitusseent tekitama neile keldritrepi süvendisse.Koolitööga läks nii et kuni me poig Patrikuga mateülesandeid lahendasime istus Sebastian teisel pool lauda, kuulas pealt ning täitis oma vihikus samu ülesandeid. Kui see sai tehtud, võtsime ette alanud aasta kalendri ning tegime ära vastavad rehkendused. Söögivahetunnini me ei jõudnudki, sest kohe saabus koju ema Ksenia ning viis oma pojukesed sööma,siis ujulatundi.Pärast liikusime aeda, pojad loopisid rõõmuga lumehange laiali ja aitasid mul pesu nöörilt tuppa tassida.Pärast tegid veel suu magusaks shokolaadiga ning jõid kuuma teed,sest pärast lumetõrjetöid igatseti ju sooja jooki.Murevärinaga hinges saatsin pojukesed üle õue koju, sest hea ja tark klassivend Andreas oli nende nutitelefonisse sokutanud päris jubedaid ropplaule kellestki lõdva püksikummiga plikast Narva Marist, kes näitas poistele oma suurt ... etc.jne. jms.Tuleb tunnistada et ropplauljate Petsi ja Korstna vana repertuaar oleks selle kõrval kui aadlipreilide instituudi laulukoori hääleharjutus.Sai selgeks seegi et minu kodused püüdlused hoida noormehed eemal internetiavaruste lollustest ja/või roppustest ei maksa midagi kui on sellised nutikad abipedagoogid koolimaja seinte vahel.
Loodan et teie kui vanavanemate mured pole sarnased nendega,mida peab
läbi elama paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment