Ja käes see jõululaupäev ongi.Pakkija ise on juba esimese kingi juures lausraevus-kuidas ta küll jaksab olla pidevas frustreerunud olekus et iga pisiasi sunnib kisendama ja asju loopima.Miks pole mul sellist äkilist iseloomu et märatseks iga jummala hetk.Ju on elu mu nii tümaks muljunud,maasse tampinud et teravad emotsioonid kustunud on.Istun köögilaua taga tema vastas ning imestan, kaua ta jaksab ning miks positiivsed eluhetked teda ei morjenda ega rahusta.
Olen saatnud klubisõpradele ridamisi meilitsi jõulutervitusi, enamuselt saanud ka vastuseid...Viimane tuli just vanalt kolleegilt Marguselt,kes lubab algaval aastal pühenduda mitmete uute autoüllitiste ilmutamisele ning teha seda kõiges rahus oma suvekodus merekalda pääl.Temale soovin küll viljakat tööpõldu,sest ei ole toimekamat/pädevamat autoajakirjanikku siin Maarjamaa paesel pinnal.Mul isegi imelik mõelda, et kunagi 70-ndatel ma konkureerisin Margusega tehnikaajakirja autoosakonna toimetaja kohale kui peatoimetaja Ants Luik seda ühel me Kiideva kalaretkel välja pakkus.Mispeale ma end pikemalt mõtlemata taandasin.Niipalju ma konkurenti teadsin ja tundsin,et talle juba esimese numbri kokkupanekul alla jään.
Ka maanteelaste ajalehte toimetama ma ei tormanud, kuigi suur pealik mind koos toimetusega kutsus. Kaalukeeleks oli suur rahasumma mida see ettevõtmine vajas, ning ka paberifondi puudumine. Ma oleksin täna ehk Maanteeameti ajakirja Teeleht vastutav väljaandja ja peatoimetajagi...
Aastad on need, mis muserdavad
paadikaptenit Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment