Friday, December 20, 2013

Elu on täis kummalisi üllatusi

Midagi niisugust poleks osanud ette kujutada ka õuduste toas. Vastavalt kokkuleppele oma tohtriga pidin kõlistama talle eile, neljapäeval. Et ta teataks kuidas mu verenäitajad tiksuvad ning ütleks, kas mul tuleb täna minna keemiaravile.Kukkusin kohusetundlikult helistama kohe pärast üheksat ning olin sellega ametis pea veerand kolmeni pärast lõunat,kuni mobla aku tühjenes.Mitte keegi mulle ei kavatsenudki vastata, nii mõtlesin et PSA on nii kõrgele roninud et doktor ei söanda mulle seda öelda. Ja tänane raviprotseduur jäetakse lihtsalt ära. Vegeteerisin vaikses leinas kuni lõunani ning äkiste helises telefon ja asjalik naisehääl uuris kas mina olen ikka mina.Jaatava vastuse peale päriti nõudlikult, miks mind päevaravi kabinetis näha pole, mulle ju raviprotseduur tänaseks tellitud. Hämmingus kogelesin, et mitte keegi pole vaevunudki teavitama ja hoian lapselapsi,sest ema Ksenia on tööl ja Berit tohtrite juures tervisekontrollis.Võin tulla alles kolmeks, kuid jõudsin poole neljaks. Midagi polnud katki, tavatult vara, kell 17 oligi juba protseduur valmis ning Jensu tuli autoga vastu. Kohe on Jõul kohal ning minu järgmised tohtriväisamised alles jaanuaris.Võtan lõdvalt, käime Mimmiliisaga Pärnus teatris ning peame enne seda oma kodus laste ja lastelastega perekeskse jõuluõhtugi maha. Luban endale pühade puhul isegi tiba alkot libistada. Kristallkümmel onu Aleksi mälestuseks juba baarikapis ooteasendis, näiteks selle haaran me reisile  mereäärsesse suvepealinna kaasa.
Lund aga ei ole ega tule-mustad jõulud luusivad ähvardavalt akende taga. Meie Mimmiliisaga oleme rahul, et valget vatti jalus pole, aga noored lapsevanemad niutsuvad kurvastusest, pidevaks saatemuusikaks jõnglaste hala, et miks kelgutada ei saa - ega ka lumes sumades metsa minna...
Teisest ooperist väheke - vene humoristid kurvastavad et maanteedele veetud  pidevjooned pole meetrikõrgused, nii kihutavat neist aina üle tavalised,  uljureist sohvrid ning nende eeskujul kõik teisedki...Lähenevad pühad on ajanud ka kuuevarbalistel juhtme pööningul sassi.Keegi saldejums tükkis Valgas titelelupoodi ning haaras riiulilt sobiva mänguauto ja kukkus sellega jahmerdama. Rumalavõitu mehike keeras auto tuksi, müüjatarid kutsusid kohe mentlast abiväge. Kogenematu, õnnetu autojuht nabiti kinni, sest tal olnud Eestisse sissesõidu keeld. Miks kiluvargale ei seletatud, et isegi mänguautoga ei tohi ta Eestimaa pühale pinnale põristama tulla...
Keelebarjääride vastu on ka teie paadikapten
Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment