Kui kuusealune pakipood oli tühjaks ammutatud ja kõik luulelood ja laulud kuulatud,algas maruline tantsuõhtu pere noorimate aktiivsel osalusel Tantsujuhiks värvati lastesõber Eero loomulikult, kes kepsutas tuntud lugude saatel ringiratast ning kõik olid happyd-nii osalised kui meie diivanil, need vaimustunud pealtvaatajadki.Kõiges rahus särasid kuusel küünlad ja õnn oli tulnud Pargi uulitsale,nii vähemasti tundus kõigile.Patrik kaifis oma politseivarustust, komissari püstolit ja käeraudu ning tegi läbiotsimisi oma venna kallal pärast seda kui oli tema Sipsiku aheldanud raudadesse.Printsess Anna nautis üldist melu ja tähelepanu keskmes olekut,söödud oli hirmvähe nagu nentis Mimmiliisa lauda koristades.Rosoljest hävitati vaid murdosake, seapraest samuti, verivorstikesed jäidki puhtalt tänaseks ning süldist nositi põske umbes pool kogu toodangust.Südaööl tantsulka hoog rauges,sest pidu läks sujuvalt üle järgmisse faasi. Algas ju Jensu 34. sünnipäev nagu meil tavaliselt jõuluõhtu keskööl. Uued kingitused, nüüd küll ilma salmilugemiseta,kuid üllatustega. Mäesuusaprillidele jõuluvanalt lisandus arvutigraafiku tahvel, mis kohe sundis tegutsema et asja olemust ja väärtust uurida.
Ka naabrite pool täna peetud suuremal sünnipäevapeol oli see tõsiseks huviobjektiks,sest õnnestus installida.Patrik oli kui päevakangelane, sest vanaisa Jussi loovutas talle pildistamiseks oma teise peegelkaamera,millega mees imiteeris lausa profifotograafi.Kus ta seda küll näinud oli ei oska öelda. Kui Julika hakkas kaamera ees edvistama ja ehtsaid modellipoose võtma,oli piltnik kohe hakkamas ja klõpsis visa järjekindlusega justkui puusalt tulistades...Nüüd mil kesköö koidab ning laul vaikind laias laanes ja naabermajas, uurin Jussi poolt internetti riputet pildisaaki.Tegi ju temagi oma teise kaameraga järjekindlalt fotoreportaazi kogu sündmusest..
Väsinud kuid õnnelikud võin kokku võtta kahepäevastel pidustustel osalejate hetkelised tundmused. Usun, et põhiosa meist/neist juba põõnab õndsa und.Mina uudistan ajalehest sõnumikest et meie armastuse altar elik hotell Kungla ehk rahvasuus Kungladesh, kus me Mimmiliisaga seitsmekümnendail ööklubis esmakordselt kohtusime, tehti justsama maatasa et teha kohta Hilton hotel.ile. Ja et kivipurustajast läbikäinud hoonematerjal ei kõlba isegi uusehituse juurdepääsuteede täiteks, sest tulem-kivipraht on nii mõttetu.Kurb lõpp küll sovetiaegsele hotellipärlile,ma mõtlen.Kus fuajeebaaris toimus aastatega hulga loomingulisi kohtumisi teletöötajate ja muu loomeintelligentsiga, kuna mul oli kombeks seal lõunatamas käia.Kungla sekser ja salat koos allalibistamiseks tarvilise lonksu teravaga andis põhjust istuda lauda Valdo Pandi juurde või alustada vestlust tublist erudiidist habemikuga hüüdnimega Vana Hõbe.Kelle seltskonnas tundis end kui kala vees
teie siis veel noor paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment