kui ma oma palatiarsti ettekirjutuse kohaselt lahendasin järjekordset ristsõna-nagu neljapäeviti tavaks, ikka Luigepoju Ekspresseni oma, mille eest kahel korral rahalise preemiagi pälvinud.Kas 32 euri elik viisada eeku oli suur või väike raha, otsustage ise. Aga kui selle veerandtunniga teenid, siis polee pahaa.Täna saatsin vastuse internetitsi ära juba k.8.15.Mis tõega isiklik rekord.
Eile hilisõhtul vaimustas meid väike printsess Anna, kes tuli koos ema Beritiga naabrite poolt,et head ööd soovida ja koju minna.Nähes avatud terrassiust haaras uksevahelt pojukeste veepüssi ning lippas toas ringiratast,ise suuga täristades ta-ta-ta-taa. Naersime et kõhud kõveras,millest neidis läks suisa pöördesse ja lisas hoogu. Kahju et puudus salvestamisvõimalus, seda oleks väga tahtnud näiteks filmilõigukeses näha ja teistelegi näidata.
Piilun ühe silmaga juba asendusautot oma mopoautole,mis tuleb vist Soome tagasi viia, sest klubisõber teatas eile, et JDM-i plastkere kipub pikemal kasutamisel pragunema, millest ma polnud kuulnud midagi.Kahju,sest kui õlitaseme karteris alla saame,hakkab ka teine diislipihusti tööle ning mootori rappumnine väidetavalt kaob, kuid nüüd kadus ka lootus et väike putukas muutub kunagi pojukeste õppeautoks...Asemele võiks tulla korralik,mitte suurem diiselauto Volkswagen LUPO, mis samuti minimaalselt jooki rüüpab.Hindki vaid kolmandik mu tänasest väljavalitust.Näis,mida leiavad sotsametnikud mu taotlusele vastuseks.Usun,et napi rahaga mind toetavad, siis jääbki diil katki.Juba olen valmis selleks stsenaariumiks, sest otsin DOCS Eesti kontakti,müügimees Mätas tuleb puhkuselt teisipäeval,siis esitan päringu Saksamaale.Puhkusel on ka Whatcar väljaande peatoimetaja Tõnu Tramm ning minu automüüja Rait. Kui vana kolleeg Pääskülast, Kalvi läheb ja lööb käed mu Vitara ostuks, nagu eeldatavasti teeb, sest tal dziibihimu kallal,kisun lahti oma järgmise autodiili.
Samas leidsin internetist mõne pasliku retroauto, millest mul polnud aimugi.Esimene maastur oli VW Thing, teine VW Type 181.Jõhkrad vanad armeeautod mõlemad, mine või filmi. Ent ju hinnadki vastavad ning tiptronic käigukasti ära mitte loodagi...Kuna üle oma varju ei hüppa,ma parem ei proovikski.
Vahurile viin tänutäheks autoabi eest Horchi rooliratta signaalivõru.Vitali Volkov, Männiku autofirma omanik ja mu hea võõrustaja saab Leedu landikomplekti,mida tal tore eksponeerida kalatarvete juures grillnurgakeses tema kenas koduaias.Kus kalavõrgus rippuv kroomitud lant, kunstkalake, juba ootamaski.Ju seegi Leedu toode nagu minugi komplekt,mida siin majas enam keegi ei tunnusta ega vaja, sest kes ikka paadiga merele haugipoissi näppima läheks.Vaimusilmas näen kuidas maja ette tellitud prahikonteiner neelab kunagi kõik selle staffi, mis vanast ajast kokku tassitud.Nii ma ei taha et bomzikud prügilas tuhnides leiaks midagi, mille tarvidust ei mõika ega väärtust hinda.
Meenutushetk.Kunagi klubi Unic algusaegadel liikus ringi aardekütte- vanarauajahtijaid,kes meie klubi tegude ja kuulsuse laineharjal sõudes mööda maad ringi tuuseldasid ning meie eest vanavara katsusid ära tassida.Korduvalt juhtus,et V.Kirss läks mõne talumehe majapidamisse ning küsis et kas vastab tõele et teil midagi vanasõidukiosadest alles.No oli küll,aga Valeri Kirss käis siin, ma andsin juba talle ära,vastas talumees.Kirss siis seletaski et tema see just ongi ning varem väisanud pole.Asi lõppes sellega et klubi koosolekul tuli Valeril meile selgitada,miks ta visiitkaardil väike passipildike peal on...Et mitte edevusest vaid vajaduse sunnil.
Seekord siis sedasi,tunnistab teie
paadikapten Neemo E Poldre
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment