Tuesday, April 2, 2013

Mõni päev on kohe lõbusam kui teine

saan tihti väita.Võtame kasvõi eilse.Kui mu kunstitudengist lapsuke Berit otsustas nüüd koolitöö huvides ära kasutada omaenese isa, keda intervjueeris ning salvestas kogu loo videosse. Mul oli lühiversioonis pakkuda kiirülevaade oma toimekast ning teguderohkest elust, mis oligi me salvestuse sisu.Homme jätkame, sest tütrel oli täna koolipäev mis kodutööks mahti ei andnud.Pojukeste vanemad kippusid täna kinno, mispuhul tuli me Mimmiliisal minna põnnidele lasteaeda järele ning pärast poeskäiku tulla jõmmidega koju, mispeale tehti üks toekas õhtusöök kanakoivakestest grillahjus ning makaronipastast,mille noorurid ise valisid. Lõpetasime jäätise ning sügavkülmikust nopitud aedamaasikatega.Krooniks sai poistele KinderSurprise, mis oli vist väga mokkamööda, kuna huuledki limpsiti puhtaks.Päeva lõpp läks igati korda, vaid üks küsimus jäi siiski õhku rippuma.Kui Sebastianiga kukkusime tema õhutusel autosid joonistama, teatas mees ühtäkki, et ta on näinud Volvo kaubikut. Kus said näha veel sündimata versiooni, olin huvitatud. Sepo selgitas, et see sõitis tema unenäos. Kui nii, siis muidugi,tuli mul leppida. Kuna olen ilmsi näinud vaid Renaulti ja Peugeotti pluss IVECO ja Fordi ning FIATI vastavaid mudeleid, aga kussa noorte vastu saad, ise juba vana mees...
Uuudissõna PIILUPLUUS leidsin weekendi printmeediast ning see panigi mind täna Mimmiliisalt küsima, mis imevigur see sihändne on.Tema vastas,et ei tea.Omaette edasi mõtiskelles tundus mulle et ma tean isegi kui järele mõtlen.See on selline gaasriidest vms õhkõrn pluusikene noore daami seljas kaunil suvepäeval, millest turritavad läbi kikktisside niplikesed, mis iseloomustavad ja läbi valgustavad  Enn Vetemaa Eesti Näkiliste Välimäärajas esiletoodud isendi kikktiss-kihistaja kogu välise olemuse ja sisemise, varjatud ilu kui röntgenipildil. Omalajal, ilmumisjärgselt, oli see loetav imeteos laineidlööv ning tsiteeritavgi ilmselt igas joomalembeses loomeinimeste seltskonnas nagu ma mäletan,sest olin just ise seadaaegu saanud jala asiste inimeste ringi uksevahele.Paljud nimekad kunsti-ja kirjandusinimesed olid mul juba sinasõbrad, kellega koos pitsike kohvi libistatud.Valveväljend seegi me siseringis oli. Sest Ajakirjandusmaja baaris kehtis kord, et omainimesed said vargsi baaridaamilt kohvikannus ostetud konjakit juua vaid mokatassides,sest pitsid laual olid keelatud.Kirjastuse uus direktor oli riigitruu ja ustav valvepuritaan,kes ise ei joonud ja teistel elik kogu majarahval ei lubanud.Mis ei seganud kõigil toimetustel orgunnimast oma süstikkullerit ületee asuvasse Tempo poodi.Meil oli saavutusterohkem putlitooja ekskssuusahüppur Olev Kajak, kes pidas sporditoimetuse juhi ametit ning töötas poole kohaga veel ka kolmetähelises organisatsioonis miska omale lakkamatuid välisreise elik nö komandeeringuid tagada.Selle mehe punasekaaneline töötõend võimaldas ampulli portfelli rebida juba enne kümmet hommikul kui lihtsurelikule alles trääsa näidati.
Tõmbaks päevateemadele joone alla mõttega minna veel sel nädalalal Rocca keskusse, kust tahaks välja lunastada kleidikese printsess Annale.Mille idee tuli pähe juba siis kui Luksemburgi kodus allesTallinna reisi kavandati.Loodan et minu neljapäevane,esimene  raviseanss seda ikka võimaldab, kuigi pean hoopis tõhusamate protseduuride tõttu ajutiselt loobuma kõigist muudest raviviisidest.Nagu nõelravi ja haikõhre kapslid ning kõik toidulisandid.Sest meditsiin ei tea, milline on nende koosmõju.
Ju siis ei tea õiget vastust teiegi, usub
paadikapten Neemo E Poldre

No comments:

Post a Comment