Sunday, June 20, 2010

EestiPoiss

tervab ja väsimatult lehvab.
Kuigi hommikul eilsest õhtust raske peaga oma silmaluugid valla kääksatas. Mitte et viibinuks kroonprintsess Viktoria ja Daniel Westlingi ulmelises pulmas Stockis, üleaedsete pool-no way, kaugeltki mitte. Ainumas isik mu suguvõsast,kes võinuks seal figureerida,olnuks siis Heldor Roots,tädipoeg Södertälje lähedalt Järnast. Kes teenis koos tänase Ruotsi kunniga ühes laevas ajal,mil mina kuulsusetu nõukaarmee ridades pritsiauto sohvrina vennalikku Ukrainamaad okupeerisin. Toonane kuningapoeg oli lihtmadrus kui Heldorgi,magas kõrvalkoikus ning helpis sama madruserooga mis tädipojalgi kausis loksus.
Ja eimingit vahetegemist.Teenistus oli teenistus nii Hilda pojast väliseestlasele kui kunnipojule. Mõlemil olid autod kai peal reas, linnaloa aegu põrutati tuhatnelja omi nooremehe-asju ajama.
Vat pulmas ma oma Liizaga polnd teps mitte,küll aga Liiza täditütre Eneli 45.juubelil.
Ja kuna mu elukogemus kamandab hoidumast segamini joomisest ning pealehaukamiseta libistamisest, polnud hommikul ka sepapoisse kupli all toksimas. Pohmelidze ei külasta ilmselt sellegi tõttu,et olen tubakaga suhted kviteerinud:tossu ei tee.Piipu kaasas ei kanna kui just mingit ekstrajuhust pole.
Päevake oli kaunis: käisime pojukeste ja Liizaga Mammat väisamas, tema aias jalkatrenni tegemas.Pärast läbi Nõmme turu maasikakuhjade kodo tagasi,suured ja rasvased punamammud ligi.Erilise õhinata Sepo ja Pätu neid nosisid kuni Jensu makaronitaldriku ümber kepslesid ja ampsu nõudsid vaevumata oodata mil Liiza kotletid valmis kärtsutab.
Jensul ei jäänud kräu vaigistamiseks muud öelda kui et : Miks kaks näljast spanjelit laua ääres niutsuvad?
Patrik pärib kulme kergitades:Meie või?
No naera puruks,kui vaimukas!
Ka Georgia osariigi e Gruusia inimesed olid piisavalt vaimukad kui sovetiaegse sümboolse pinsi puhul väitsid: Meie ei vaja punariigi almust-toda tühist pensioni. Me jaksame oma vanurid ise ülal pidada. Kui mu teenistuskaaslased,mägede pojad, armees selle välja hõikasid, pärisid venelased üllatunult-no kuidas küll? Aga meie viinamarjaistandused on piisavalt suured, et oma suguvõsa eakamad korralikult vanaduses elada saaks, oli vastus.
Mina leian sest killust ka tõe,mille tassis sealt kaasa Georgia presidendi nõunik Laarimardikas.
Just selle tõttu,et suguvõsa pidagu oma vanurid ise heas toitumuses, riides ja soojas toas ongi me tänaste seaduste kavalus: mingit sotstoetust ärgu lootku vaesemgi inimene, kel mingi lapsehing kirjas-kohe too tema palgatõend kui vajad viiesajalist ravimite ostuks või talvekütte soetamiseks. Sestap oligi mul vaja omal ajal lüüa lauale Beijingi ülikoolis õppiva tütre spravka,et palju seal ka teenib (?) Kusjuures kõneall minu poolt makstud poolteist tuhat omaosalust, mille tasusin Haapsalu Neuroloogilises taastusravi eest. Nüüd esitasin tagasimaksetaotluse,mida soovitas haigla kui mind invatrenni- kümnepäevaku järel koju tagasi peksis.
Ja ei loe miski-on su lapsel omalgi lapsed või ehk muu ülekohtune rikkus.Lihtsalt pead perevanurile riigikäsu korras füüri pritsima, kuigi mõnes peres suhted suht sassis.Üks ei tunne teist ega tahagi. Minul pole õnneks neid hirme,sest kuigi ma lastelt abiraha ei vaja, on ometi toeks, et mu isamaja minult kingiks saanud poeg meiegi elektriarve tasub. Mis ühismõõdiku alt välja kargab.Kusjuures minu pensionist saame veearved makstud, poja koormiseks ka prügivedu ja internet ning poole jagu Viasatikatki.
Mul nüüd arvutitapeediks Liu Bei=Berit koos Sandra ja oma väikese hiinlannast adoptitütre Cao Blaoga,mis tõlkes väikest lille tähendab. Ja tänases skaipiseansis nägime ka Eerot,kes hetkel veel koos Beritiga samas korteris elada saab.Ja Berka näitas webcamera abil meile linna ja oma vastasmaja,mille rõdul inimesed telkimas ning hommikuti ringutades väljuvad.Niipaljukest siis tolle ülerahvastatud Hiinamaa tavadest.
LendurLiiza pakib me staffi ülemeresõiduks,mille esimene laadung läheb homme teele Heikiga,meie ülehomme Marjuga ning päev edasi juba Jensu pere meie autoga.Kirub Liiza ja uriseb,et kohe ei tea mida ja kuidas.Lohutan,et me igasuine nomaadielu aastakümnete kestel võiks olla kogemustepagasi vundament mille najal vajalik vallasvara sisse pakitud saaks.
Ja lõpetuseks - Virumaa ringreisult tõin kaasa hea idee mu järgmiseks ametiks,millele saaksin pühenduda Hiiumaal kui ükskord meretaguses riigis lõplikult maandun. Suitsusauna massaazi-instruktor oleks see ulmeline diil,mis päästaks ohutu vanaonu kenakeste vastassooliste saunaliste sekka juhendamaks, millist õli, kuhu ja milleks peale kanda. Mängiv treener ma olla ei saaks,sest pelgalt ühekäeline massöör mingit hundimõnu ju ei serveeri.
Unistage teiegi suurelt
küll ühel ilusal päeval midagi toimub.
aga enne tähistage jaani
Vötame mönuga, Meine Damen und Herren!
Parimatega
teie Neemo E.Poldre

No comments:

Post a Comment