EestiPoiss

lehvab siit Nõmme mändide alt päeval,mil jaanituleni jäänud veel vaid "tühja pudeliga visata".
Just meie EALi Ebba teatas,et läks korda mu regamine pressibussi, mis ülehomme,reedel kell 8 väljub Ida-Virumaale.On ju imekaunis aeg saabumud Eestimaale,mil sirelid ja toomingad õieehteis,kirsid ja õunapuud oma pidu lõpetamas ning kogu see õnnis ilm täis lõpmata siristamist ja linnulaulu! Nii armas on nüüd sõita pikuti läbi hiliskevadise Eestimaa. Kurbi juhtumeid ent ei välista Taevane isa ega inimhing. Avinurme kandis,ühes meie sihtkohas hukkus täna päästeõppusel autojuht,kes jäi oma veeremahakanud päästeauto alla(?) Midagi hullemat on raske ette kujutada-niigi napib neid päästjaid, kes oma kidura palga eest nõus oma tööd tegema- nüüd üks tubli mees veelgi vähem...
Ma isegi pritsuautot roolinud ja piisavalt õppustel osalenud.Suure maastikuauto alt ent polnud midagi otsida-küll aga oleksin autoga võinud paisjärve vajuda kus veevõtukoht oli. Esimese õppehäire aegu oligi võimalus sinna täiega sisse põrutada, sest mul polnud meeles autokoolis kuuldu: õhkpiduritega auto pole oma kompressoriga veel süsteemi täitnud ning esialgu pidurid puuduvad.Kes loll teeb aga sellise pritsuauto, mis sõidab algul piduriteta,kuigi võib vajada seiskamist kohe pärast depoost väljatuiskamist?
No olgu,minu viga,et Volgat roolides veokamaailmast vähe teadsin. Ent see-eest olin niivõrd osav,et rooli ja gaasiga manipuleerides olukorra lahendasin ning koos viie mehe ja kahe tonni veega järve ei paiskunud, vaid napilt mööda kihutasin ja nii teele jäin.
Kas õnnestuks ka ärirajal püsida kui päkapikke ja metshaldjaidki uskudes ning lotovõitu lootes kunagi raha saan ja Liizaga Hiiumaale elama läinult oma bisnise püsti panen: firma loon või kolmgi, mille tegevusaladeks vihmaussidega biohuumuse tootmine naabri-Kalju laudasõnniku baasil, alkomeetrite kalibreerimine ja müük Kärdlas ning Erivedude Eskort nimega :Extra Patrol-patrullautoteenus ülegabariitsete veoste saatjana. Sest tark ei hoiaks kõiki mune ühes korvis ju? Käib üks firma uppi, jäävad teised pinnale. Aga pelgalt üks väike takistus mu tarkade plaanide teel-money justkui polegid veel.Küll aga on mõtteid-Nissan paiskas just tellijate ette vastse elektriauto,millel kaheaastane tellimis- järjekord. Ja oktoobris ilmub salongidesse crossover Nissan Juke, mis lausa kisendab pakkuma mulle head,ammuunustet diili:panna end autoostujärjekorda ning müüa selle siis kiiremalt huvitatule ning varakale maha. Mu taat rääkis,et kui mina olin laps,koolieelik,siis inimesed teenisid sellega autoraha-panid end autopoes järjekorda ja kui ostukord kätte jõudis,müüsid oma ostuõiguse taganttulijale. Kel oli summa käepärast.Kolme-nelja korraga oli rahatul soovijal auto käes, kui tegu autoga Moskvich-401. Pobeda nimel pidi rohkem kordi pingutama.Taadi esimese auto cabrio-Mosse panid kaagid pihta ja ajasid telefoniposti otsa puruks. Siis ostis ta järgmise, millega mindki sõitma õpetas.Number oli tol aga veel kollane,PP 27-12.
Mis siin ikka muljetada,tuleb hakata Nissani firmast kedagi vana tuttavat automüüjat otsima. Maaletooja, pealik ja omanik Leho Siimsen vast hästi ei passiks sellise ummamuudu ettepaneku tegemiseks.
Kuigi on vana ja hea semu, talle endale piinlik tunnistadagi,et rahatu, jalatu ja käetu moodsaimat pargimaasturit ihaldab.Oma senise Vitara annaks sissemaksuks ja rahade liikumaminekul-kui mingi pensionimoodi papirull sügisel veerema hakkab, olekski taas liisinguvariant "Mehe poolt abi,naise poolt elu": lambasihver Liiza pääzeks korraliku autoga veerema.
Lootes,et uue autoga on hoolsam kui mu eelmiste dziipidega. Muide, Mersu kängurutorude külge riputet udukatega rammis kogemata Kadaka selveri parkla piirdetoru ja Vitaraga murendas Rahumäel piirdeaeda kui rehv purunes. Pääsküla mäel,lilleäri ees kaksas parema esitiivaga lipumasti kui parklast välja tagurdas ning Lillekülas surus tagurdades varuratta vastu telefoniposti.Tiba palju sai neid seiklusi,aga pole parata kui kiire ja tegus inimene oma mõtteis mujal kui autoroolis.
Mõtetes olen ise tihti keelefriik.Aga on minusuguseid veelgi.Keegi kirjutab Luigepoju Expressenis,et kui loeb ajalehest :"Mehhiko lahe naftareostus",mõtleb ikka-no mis selles lahedat on?
Äsja oli küüditamise aastapäev. Mälestati esimest stalinlikku vaenuakti, mil kümme tuhat eestlast,sh palju naisi-lapsi lähetati üheotsapiletiga Idaekspressil Siberimaale,et rahvaste sõpruse idu tärkaks ja tsiviliseerit inimesed viiks arenenud elulaadi ka sinna, kuhu sel muidu niipea asja poleks. Mind on ikka üldiselt raske hämmastada millegagi,kuna pikk elu seljataga.Kuid kurva aastapäeva eel juhtusin lugema ÕL kommikastist inimeste arvamusi sel puhul.Ja mis väga hirmus mu meelest-kümnete kaupa leidsin ajupestud eestlaste hinnanguid,et punaparteil ei jäänudki muud üle kui(parem) osa Eesti rahvast välja vedada.Deporteerida,et nad ei tükiks segama uue elu alustamist ja kolhooside loomist(?)Tule taevas appi, kiljataks ma ühe vana kommunisti kombel-kes teid niiviisi on kasvatanud? Kas teil üldse on olnud normaalsed perekonnad,täie mõistuse juures olevad esivanemad?
Minu isa pere päästis Idaekspressi sattumisest see,et mõisnikuks pürginud vanaisa Polbergi Jüri tõmmati lohku: ta ei saanudki osta kahte Pärnumaa mõisat, millest ühe käsiraha makstudki. Kohalikud sullerid oskasid tänapäevaste poliitikute,elu peremeeste kombel vanaonu alt vedada.
ERA panga asutaja,suuromanik Andres Bergmann lahkus eile ära teispoolsusse. Osa arvates suri malaariasse. 51 polnud ka mingi vanus,kuid kolmeaastane vangisolek ruineeris tervise. Oli näha dokkaadreist kui mees kinnimajast vabanes.Kaesin ja mõtlesin, et Sotsiaalpank uppus kah samamoodi.Ja mina viskusin kehaga dzoti laskeava ette,et toda meest,minu peadirektorit kurjade leheneegrite käest päästa ja avalikust ristilöömisest säästa. Ainult ühe intevjueerija nädalalehest Eesti Aeg lubasin ligi, kuid kehtestasin karmid reeglid. Meie mõlemi diktofonid intervjuu salvestuseks lauale ning lugu enne ei ilmu kui selle läbi loen.
Ja pealikust loo juurde pilti ei tee,sest milleks-kõik tunnevad niigi...Tegelt oli väike pelgus vene maffia ees,sest meie teeotsal, tänavaristil oli just rünnatud inkassaatoriautot.Ja bossi autojuhil oli relvakandmisluba. Vat sellise olukorra oskusliku lahendamise eest olen kasvõi nüüdki,nö postuumselt veikse preemiagi teeninud?
Ühekordse pensionilisa või sedasi.
Unistada ju võib.
Kes enam vanu kastaneid mäletab,mis kunagi tulest välja toodud!
Olge terved ja mõnusad
Soovib teie
Neemo E. Poldre